KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Hannes Olev 25. juuni 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-10398 Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised

§ 143

lg 1 ja 2 ja juhindudes

§ 145lg 1 esitas kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku.

Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 25.02.2019 kohtumäärusega.

§ 163

lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt

§ 163lõikele 2.

Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.06.2019. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta: I Üldandmed pankrotimenetluse kohta Pankrotiavalduse esitaja, kuupäev Kohustustest vabastamise avaldus Ajutise halduri nimetamise kuupäev Ajutine pankrotihaldur J V, 06.07.2017 23.04.2019.a. 21.09.2017.a. Toomas Saarma Pankroti väljakuulutamise kuupäev 06.11.2017.a., kell 17:00 pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes 07.11.2017.a. Võlausaldajate I üldkoosoleku aeg 21.11.2017.a. Pankrotihaldur Toomas Saarma Nõuete esitamise tähtaeg 07.01.2018.a. Nõuete kaitsmise koosoleku aeg 06.04.2018.a. Jaotusettepanek 22.11.2018.a. Jaotusettepaneku kinnitamine 25.02.2019.a. Jaotusettepaneku kinnitava määruse 14.03.2019.a. jõustumine Võlausaldajate üldkoosolek - halduri tasu 30.05.2019.a. ja usaldusisik J V esitas 06.07.2017.a.. kohtule avalduse maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 21.09.2017.a. määrusega võeti menetlusse J V pankrotiavaldus ja ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Harju Maakohtu 06.11.2017.a.. kohtumäärusega kuulutati välja J V, isikukood xxx, pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Pankrotiteade avaldati 07.11.2017.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. J V pankrotimenetluses toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks määrati 21.11.2017.a. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul J V ei osalneud. Koosolekule ei registreerunud ühtegi võlausaldajat või nende esindajat. Pankrotihaldur võlausaldajate üldkoosolekul hääli ei määranud. Tulenevalt

§ 61

lg-st 1 loeti pankrotihaldur Toomas Saarma üldkoosoleku poolt kinnitatuks.

§ 74

lg-s 7 ja § 78 lg-s 3 kohaselt kui võlausaldajate esimesest üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, võib võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise ja pankrotitoimkonna liikmete nimetamise või pankrotitoimkonna moodustamata jätmise otsustada kohus halduri ettepanekul. Võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotihaldur edastas kohtule 22.11.2017.a. ettepaneku

§ 74

lg 7 ja § 78 lg 3 alusel mitte valida J V, kelle suhtes on väljakuulutatud pankrot, pankrotimenetluses pankrotitoimkonda. Harju Maakohtu 09.01.2018.a. kohtumäärusega määras kohus jätta pankrotihalduri ettepanekul pankrotitoimkond moodustamata. J V pankrotimenetluses oli nõuete esitamise tähtaeg 07.01.2018.a. Pankrotimenetluses esitati 13 nõudeavaldus. Peale nõuete esitamise tähtaega nõudeid ei esitatud. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 06.04.2018.a. Nõuete kaitsmise koosolekul esitati kaitsmisele 11 nõudeavaldust kogusummas 13 075,30 eurot. Nõudeid vaidlustati 1 402,32 eurot ulatuses. Tunnustati 9 võlausaldaja nõudeid summa 11 672,98 eurot ulatuses. Hagisid nõuete tunnustamiseks ei esitatud. Pankrotihaldur koostas 22.11.2018.a. jaotusettepaneku, mille kohta avaldas pankrotimenetluse teate Ametlikes Teadaannetes 22.11.2018.a. Jaotusettepanek kinnitati Harju Maakohtu 25.02.2019.a.. kohtumäärusega. Kohtumäärus jõustus 14.03.2019..a Esimese järgu nõudeid (pandiga tagatud nõue,

§ 153

lg 1 p 1) ja kolmanda järgu nõudeid (muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded,

§ 153

lg 1 p 3) ei esitatud.

§ 153

lg 1 p 2 alusel tunnustatud nõuded: xxx 08.11.2017 5 771,20 € Riigi Tugiteenuste Keskus kohtutäitur Hille Kudu kohtutäitur Kersti Seisler 08.11.2018 09.11.2017 10.11.2017 10.11.2017 10.11.2017 10.11.2017 16.11.2017 30.11.2017 04.12.2017 04.01.2018 Kokku: 4 867,00 € 38,32 € 19,16 € 19,17 € 7,67 € 7,67 € 19,16 € 393,30 € 465,18 € 65,15 € 11 672,98 € kohtutäitur Marek Laanemets kohtutäitur Urmas Tärno OÜ xxx xxx AS Kohtutäitur Kaire Põlts 25.04.2019.a. esitas J V avalduse enda määramiseks usaldusisikuks. Samuti teatas võlgnik, et tema karistus xxx lõpeb 14.05.2019.a. ja tema uus kontaktaadress on xxx. Võlgniku pankrotimenetluses viidi 30.05.2019.a. läbi võlausaldajate üldkoosolek päevakorraga

§-dest 110-

1. Avaldusi vara välistamiseks pankrotivarast ei ole esitatud. Jaotusettepanekus kajastatud perioodil 01.11.2017.a. kuni 13.11.2018.a. laekus 930,04 eurot, millest: kellelt selgitus summa kohtutäitur Saarma Toomas 194/2013/4815 J V 2-17-10398 võlausaldajate rahuldamata 205,62 nõuete katteks kogunenud raha edasi kandmine* € Rahandusministeerium xxx J V 2-17-10398 võlausaldajate rahuldamata nõuete 724,42 katteks kogunenud raha edasi kandmine € kokku 930,04 € *Rahandusministeerium kandis 11.12.2017.a. ekslikult raha kohtutäituri Toomas Saarma ametikontole. Riigi Tugiteenuste Keskuse nõusolekul kandis kohtutäitur Toomas Saarma ekslikult laekunud raha J V´i arvelduskontole. Peale jaotusettepaneku koostamist, alates 14.11.
2. kuni 03.06.2019.a., laekus 516,82 eurot: kellelt selgitus summa Rahandusministeerium xxx J V 2-17-10398 võlausaldajate rahuldamata nõuete 516,82 katteks kogunenud raha edasi kandmine Avaldusi vara välistamiseks pankrotivarast ei esitatud. J V`l puudus ja puudub pandiga tagatud vara. Pankrotimenetluses on laekunud 1446,86 eurot ja mille arvelt tasutakse pankrotimenetluse kulud (pankrotihalduri tasu ja vajalikud kulutused) ja rahuldatakse võlausaldaja nõuet. III Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta; kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 3.

1. Väljamaksed Jaotusettepanekus kajastatud perioodil 06.11.2017.a. kuni 13.11.2018.a. pankrotimenetluses väljamakseid ei tehtud. Peale jaotusettepaneku koostamist, alates 14.11.2018.a. kuni 03.06.2019.a., on tehtud väljamakseid summas 251,00 eurot: kellele selgitus summa ajutise halduri tasu 06.11.2017.a. OÜ Haldur 251,00 € kohtumääruse alusel Kokku 251,00 € Kokku on teostatud väljamakseid 251,00 euro ulatuses. 3.
2. Krediidiasutustes hoiustatud raha pank konto xxx AS arvelduskonto xxx 3.
3. konto nr saldo seisuga saldo seisuga 06.11.2017 03.06.2019 0,00 € 1 195,70 € Kohtukulud Kohtukulud puuduvad. 3.
4. Ajutise pankrotihalduri tasu Harju Maakohtu 06.11.2017.a. kohtumäärusega määrati ajutise halduri töötasuks 648 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tasust määrati hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) ja kanda see OÜ Haldur (registrikood xxx) arvelduskontole nr xxx. Ajutise halduri tasu, summas 397 eurot, on riigi vahenditest hüvitatud. Ajutise halduri tasu summas 251 eurot (sh käibemaks) mõisteti välja J V`lt ning see on J V kontolt OÜ Haldur arvele üle kantud vastavalt kohtumäärusele. 3.
5. Pankrotihalduri tasu

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Tulenevalt § 65 lg 11 esimesest lausest sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldurile tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Tulenevalt

§ 65

lg-st 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 65

lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Pankrotihalduri tegevusaruanne välja J V pankrotimenetluses perioodil 06.11.2017.a. kuni menetluse lõpuni: 1. võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest (0,5 tundi); 2. võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, sh esitatud nõuete analüüs,

§ 127

alusel ettekande koostamine, protokolli koostamine (1,5 tund); 3.

§ 132alusel ettekande koostamine (1 tund); 4.

jaotusettepaneku koostamine (1 tund);

1. võlausaldajate üldkoosolek pankrotihalduri tasu kinnitamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, sh koosoleku protokolli koostamine, ette valmistamine ja läbiviimine (1 tund);
2. lõpparuande koostamine ja kohtule esitamine (1 tund). Vastavalt tegevusaruandele on pankrotihalduril kulunud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kuus

§ 23

lg 3), summas 90 eurot, moodustab pankrotihalduri tasu 540,00 eurot (90x6), millele lisandub käibemaks 108,00 eurot, kokku 648,00 eurot. Halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (dokumentide arhiveerimine, bürookulud jms) summas 100 eurot. Pankrotihalduri tasu ja tegevuskulude väljamaksmisel kuulub tasumisele maksekorralduse teenustasu 0,16 eurot. Pankrotihalduri tasu ja halduri tegevuskulud moodustavad kokku 623,33 eurot, millele lisandub käibemaks 124,67 eurot, kokku 748,00 eurot. Pankrotimenetluse kulud (ajutise pankrotihalduri ja pankrotihalduri tasu, pankrotihalduri tegevuskulud ja teenustasu) moodustavad 1 163,33 eurot, millele lisandub käibemaks 232,67 eurot, kokku summas 1 396,00 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu on välja makstud. Täitmata on kohustused summas 748,00 eurot.

§ 65

lg 1 teise lause kohaselt määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Tulenevalt

§ 78

lg-st 7 võib võlausaldajate üldkoosoleku otsusel jätta pankrotitoimkonna moodustamata.

§ 81

kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt

§ 79lg-s 4 nimetatud viisil teatatud. Võlgniku pankrotimenetluses viidi 30.05.2019.a. läbi võlausaldajate üldkoosolek päevakorraga

§ 153lg 1 p 1 järgus nõudeid ei tunnustatud.

Juhul, kui kohus määrab pankrotihalduri tasuks 648,00 eurot, sealhulgas käibemaks, ja kinnitab halduri tegevuskulud summas 100 eurot, kokku 748,00 eurot, sealhulgas käibemaks, on pankrotimenetluses võimalik rahuldada

§ 153

lg 1 p 2 järgus tunnustatud nõudeid (1195,70-748-0,16-3,42=) 444,12 euro ulatuses. Jaotise väljamaksetelt kuulub tasumisele teenustasu summas kuni 3,42 eurot. Väljamaksed tehakse peale lõpparuande kinnitamist ja kohtumääruse jõustumist. Tunnustatud Jaotis nõue Väljamakse jaotise alusel Saamata nõue xxx 5 771,20 € 49,44% 219,58 € 5 551,62 € Riigi Tugiteenuste Keskus kohtutäitur Hille Kudu kohtutäitur Kersti Seisler 4 867,00 € 38,32 € 19,16 € 19,17 € 7,67 € 7,67 € 19,16 € 393,30 € 465,18 € 65,15 € 11 672,98 € 41,69% 185,17 € 0,33% 1,46 € 0,16% 0,73 € 0,16% 0,73 € 0,07% 0,29 € 0,07% 0,29 € 0,16% 0,73 € 3,37% 14,96 € 3,99% 17,70 € 0,56% 2,48 € 100% 444,12 4 681,83 € 36,86 € 18,43 € 18,44 € 7,38 € 7,38 € 18,43 € 378,34 € 447,48 € 62,67 € 11 228,86 € Võlausaldaja nimi kohtutäitur Laanemets Marek kohtutäitur Urmas Tärno OÜ xxx xxx AS Kohtutäitur Kaire Põlts VI Muud tähtust omavad asjaolud 6.1. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja usaldusisiku nimetamisest

§ 171

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 171

lg 2 alusel võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui:

1. võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises;
2. võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;
3. kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo;
4. võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist;
5. võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse jooksul tuvastanud

§ 171

lg-s 2 väljatoodud asjaolusid, mille alusel võiks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgniku pankrotimenetluses viidi 30.05.2019 läbi võlausaldajate üldkoosolek päevakorraga

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Arvestades, et pankrotimenetluses võlgnik on kinnitanud enda valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmiseks ning kolmanda isiku nimetamine usaldusisikuks tooks kaasa täiendavaid kulusid, sealhulgas ajakulu, on kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt otstarbekas nimetada võlgnik ise enda usaldusisikuks. 6.

1. Maksejõuetuse põhjused J V`i kohustused tulevad kriminaal- ja väärteomenetlustes tehtud kohtuotsustest ja tsiviilhagide alusel väljamõistetud kahju hüvitistest, kindlustuse tagasinõudest (liikluskahju põhjustanud isik) ja tasumata võlakohustusest. Pankrotihaldur on tuvastanud Riigi Teatajas avaldatud kohtuteabe andmetest, et J V`i suhtes on läbiviidud 17 kohtumenetlust alates 03.09.1998.a. millest 13 kriminaalmenetlust:
2. Harju Maakohtu 02.10.2006.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi KarS § 199 lg 2 p 41 järgi ja karistati vangistusega üheksa kuud. Kohtuotsuse kohaselt on J V varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud:
3. 15.01.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 12 alusel vabaduskaotusega 4 aastat;
4. 27.04.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2101 lg 2 p 33 järgi vabadusekaotusega 1 aasta, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel vabadusekaotusega 1 aasta 4 kuud;
5. 25.08.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 24 – § 15 lg 25 järgi rahatrahviga 820 krooni;
6. 18.04.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 36, KrK § 139 lg 27 p 1,2 - § 15 lg 28 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta 3 kuud katseajaga 1 aasta;
7. 03.09.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 19 - § 15 lg 210 järgi rahatrahviga 720 krooni.
8. Harju Maakohtu 29.10.2007.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi KarS § 200 lg 2 p 411 (8 ettenähtud kuriteos), KarS § 214 lg 2 p 112 (4 ettenähtud kuriteo toimepanemises), KarS § 12113 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat, 5 kuud ja 26 päeva. Mõisteti välja sundraha 9000 krooni, kaitsja tasu 4 141 krooni ja 80 senti. Esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses ning J Vilt mõisteti välja 67 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.12.2007.a. kohtuotsusega J V`i apellatsiooni rahuldamata.
9. Harju Maakohtu 15.04.2010.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi KarS § 33114 järgi. Kohtuotsusega suurendati Harju Maakohtu 29.10.2007.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o seisuga 14.04.2010.a. 1 aasta 3 kuud ja 7 päeva, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 7 päeva. Riigituludesse mõisteti sundraha 6 525 krooni, kaitsja tasu 1 380 krooni ning ekspertiisikulud summas 926 krooni.
10. Tartu Maakohtu 02.05.2011.a. kohtumäärus, millega määrati mitte vabastada J V`t temale Harju Maakohtu
11. aprilli 2010.a otsusega kriminaalasjas mõistetud liitkaristuse 1 aasta 6 kuud 7 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.
12. Harju Maakohtu 03.04.2013.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 915 järgi ja karistada 8 kuulise vangistusega. Rahuldati xxx OÜ tsiviilhagi summas 1 248 eurot ja xxx AS tsiviilhagi summas 372,86 eurot.
13. Harju Maakohtu 17.02.2015.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi KarS § 42416 järgi ja mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 6 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 180 tundi. Mõisteti välja menetluskulu summas 788 eurot.
14. Harju Maakohtu 27.04.2016.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 217 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. J V tunnistati süüdi KarS § 42418 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. Mõisteti välja menetluskulud. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2016.a. otsusega jäeti J V`i apellatsioon läbi vaatamata. Lisaks eeltoodud kriminaalasjadele on J V suhtes viidud läbi 5 väärteomenetlust:
15. Harju Maakohtu 16.04.2009.a. kohtumäärus, millega TMS § 202 lg 1 alusel kohaldada aegumist J V`i suhtes algatatud täitemenetluses täiteasjades 035/2005/1596; 035/2005/1553; 026/2006/4475; 023/2001/2365, 007/2006/55322, 007/2006/54913, 007/2006/54702, 007/2006/54703, 007/2006/54544, 007/2006/54433, 007/2006/54098, 007/2006/53963, 007/2006/52942, 007/2006/
16. TMS § 207 lg 1; § 210 alusel kohaldada aegumist J Vi suhtes Tallinna Linnakohtu kriminaalasjas 1-1383/00 25.08.2000.a otsuse alusel algatatud täitemenetluses täiteasjas 048/2001/1937, Tallinna Linnakohtu kriminaalasjas 1/2-893/01 27.04.2001.a otsuse alusel algatatud täitemenetluses täiteasjas 024/2001/1295, Tallinna Linnakohtu 18.04.2000.a otsuse alusel algatatud täitemenetluses täiteasjas 026/2002/3707 ja 022/200/6202, Tallinna Linnakohtu 25.08.2000.a otsuse alusel algatatud täitemenetluses täiteasjas 022/200/
17. Jätta läbi vaatamata J Vi avaldus tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamiseks täitmisasjas 007/2006/52859 seoses täitmise aegumisega KarS § 82 alusel.
18. Harju Maakohtu 10.06.2014.a. kohtuotsus, millega jäeti PPA Põhja Prefektuuri Ida PJ 24.04.2012.a. kiirmenetluse otsus nr 10220132907090 muutmata ning J Vi kaebus rahuldamata.
19. Harju Maakohtu 11.08.2015.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi NPALS19 § 151 20 järgi ja karistati arestiga 10 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 10 tundi.
20. Harju Maakohtu 02.12.2015.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi NPALS § 151 lg 121 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks arest 5 päeva, lisaks ekspertiisitasu 167,00 eurot.
21. Harju Maakohtu 10.12.2015.a. kohtuotsus, millega tunnistati J V süüdi NPALS §151 lg 122 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistati arestiga 5 päeva; tunnistati süüdi LS § 223 lg 123 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistati arestiga 10 päeva, lisaks menetluskulu 131 eurot. Kohtumenetlustes mõisteti J V`lt välja 8 491,68 eurot. J V kohustusi ei tasunud. J V viibis pankrotimenetluse ajal (kuni 14.05.19) xxx ja kandes 3 aastast ja 6 kuu pikkust vangistust. Tulenevalt karistus- ja täitemenetluste registritest nähtuvatest andmetest on pankrotihaldur seisukohal, et J V’i võimatus täita võetud kohustusi saabus 2008.a. lõpuks, mis ajaks oli algatatud 4 täitemenetlust 1 814,18 euro sissenõudmiseks. Täiendavalt algatati üheksa täitemenetlust 8 974,61 euro sissenõudmiseks. Eeltoodust lähtuvalt ning kuna J V pani 18 aasta jooksul toime kriminaal- ja väärtegusid, mille tulemusel suurenesid tema kohustused põhjendamatult ja ta muutus maksejõuetuks, siis on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuritegude toimepanemine ning selle tagajärjel hagide alusel kahju hüvitiste väljamõistmine. Pankrotiavalduse esitamiseni ei suutnud võlgnik kohustusi täita. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku kohustuste tahtlik rikkumine. Pankrotihaldur märgib, et J V on varasemalt toime pannud kuritegusid, kuid teda ei ole süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J V (pankrotis) esitas 23.04.2019 avalduse algatada tema kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Üldkoosolek ei ole käesolevas asjas teinud ettepanekut usaldusisiku kandidaadi osas. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas

§-iga 172 lg 6 leiab kohus, et J V´i usaldusisik tuleb jätta määramata ja võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab J V´ile (pankrotis), et

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik