Obsah (8)

§ 168§ 386§ 667§ 465§ 371§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-8667 Tsiviilasi XX

) § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest täitemenetluse lõpetamise tõttu ei ole enam võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda ja tühistas

§ 386lg 4 esimese lause kohaselt hagi tagamise.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

1. Hageja esitas
2. juulil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Kaebusega seonduvad menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Maakohus ei põhjendanud, miks on tema hinnang hagi perspektiivikusele muutunud pärast hagi tagamise taotluse rahuldamist. Samuti ei nähtu vaidlustatud määrusest, mille põhjal kohus leidis, et täitemenetlus on lõppenud. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuli lähtuda hagiavalduses märgitud asjaoludest, mille järgi on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue endiselt põhjendatud.
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
4. juulil
5. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 465

lg 2 p 8 sätestab, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Õige on määruskaebuse väide, et vaidlustatud määrusest ei nähtu, mille põhjal maakohus tuvastas täitemenetluse lõpetamise. 8. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13.

veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;

1. septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud varasem praktika). Järelikult ei saa kohus lähtuda käesolevas asjas täitemenetluse lõpetamisest, kui hageja ise sellele ei tugine. Maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks.
2. Maakohtu keeldumisotsustuse tühistamise tõttu kuuluvad tühistamisele ka otsustused hagi tagamise tühistamise ja menetluskulude jaotuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 ekslikult tühistanud varasema hagi tagamise määruse, sellist pädevust maakohtul menetluse lõpetamisel pole.

§ 386lg 4 võimaldab tühistada hagi tagamise, mitte aga seda otsustanud kohtulahendit.

10. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Samuti ei otsustata praegu menetluskulude jaotust, vaid seda teeb

§ 173lg 3 järgi maakohus asja lahendamisel.

Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt. 11.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 2