1-19-3382/20

1-19-3382 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.juuli

1. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-3382 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Aleksandr Murini süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 118 lg 1 p 1, 2, 5 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai 2019.a otsus lühimenetluses Süüdistatav Aleksandr Murin, isikukood: 35206020260, elukoht: XXX, kodakondsus: XXX, haridus: XXX, töökoht: XXX, kriminaalkorras karistamata. Tõkend- vahistamine. Apellatsiooni esitaja Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksandr Murini kaitsja Merike Allikmäe apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Määrata Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Murinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 60 (kuuskümmend) eurot, sh käibemaks 10 eurot. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksandr Murinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 60 (kuuskümmend) eurot. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 1 1-19-3382 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
3. Aleksandr Murinile on süüdistus esitatud selles, et tema, viibides XXX asuvas korteris on erinevatel ajaperioodidel ajavahemikus 2015.a-2018.a kehaliselt väärkohelnud oma abikaasat XX - 2015.a juunikuus lõi Aleksandr Murin metallist toruga XX-le lagipähe, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse: kaks haava lagipeas, millest üks vajas õmblemist; 2016.a maikuus lõikas Aleksandr Murin terava kohtueelse menetluse tuvastamata esemega XX vasakusse pöidlasse põhjustades tervisekahjustuse - 2 cm pikkuse haava vasakul pöidlal; 2018.a kevadel ja suvel lõi Aleksandr Murin rusikatega XX-le vastu nägu põhjustades sellega kannatanule näkku nähtavaid hematoome ning füüsilist valu. Seega, oma tahtliku tegevusega, Aleksandr Murin pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.1 Samuti tema, viibides 26.01.2019.a kella 15:00-16:00 paiku Harjumaal, XXX asuvas korteris Aleksandr Murin valas oma abikaasa XX üle lahustiga ehk põlevvedelikuga ning süütas ta seejärel tikuga põlema. Oma tegevusega põhjustas Aleksandr Murin XX-le eluohtliku tervisekahjustuse; tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ning nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse. Täpsemalt erinevaid kehapiirkondi (pea, nägu, kael, rindkere, ülajäsemed) haaravad II-III astme põletused koos hingamisteede põletustega. Seega, oma tahtliku tegevusega, Aleksandr Murin pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse, tekitades vähemalt neli kuud kestva tervisehäire ning nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse, s.o KarS § 118 lg 1 p 1, 2, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU OTSUS:
4. Harju Maakohtu
5. mai 2019 otsusega lühimenetluses tunnistati Aleksandr Murin süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. Samuti tunnistati Aleksandr Murin süüdi KarS § 118 lg 1 p 1, 2, 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat. Kohaldati KarS § 64 lg 1 sätteid ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 aastat. Tõkend – vahistamine jäeti 2 1-19-3382 muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvati alates 26.01.2019.a. 2.1 Sama otsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
6. Apellatsiooni esitas süüdistatava Aleksandr Murini kaitsja Merike Allikmäe. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 31.05.2019.a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3382 Aleksandr Murini suhtes ja mõista Aleksandr Murin KarS § 118 lg 1 p 1, 2, 5 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi õigeks. Alternatiivselt taotleb Aleksandr Murini kriminaalasja saatmist Harju Maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. 3.1 Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Antud juhul tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 p 8 kohaselt peavad kohtuotsuse resolutiivosa järeldused vastama tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. 3.2 Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1, 2, 5 järgi leiab apellant, et Harju Maakohus on ebaõigesti leidnud, et antud kuriteod on kohtus tõendamist leidnud. Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ja osadele tõenditele ei ole otsuse tegemisel tähelepanu pööranud, mistõttu on asjas tähtsust omavate tõendite hindamata jätmine ja teiste tõenditega kõrvutamata jätmine viinud ebaõigete järeldusteni. Apellant leiab, et Aleksandr Murini süü ei ole tõendamist leidnud. Esitatud süüdistus põhinebki ainult kannatanu XX ütlustel, millest nähtuvalt on kuriteo toime pannud Aleksandr Murin. Maakohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseks tõendiks, jättes analüüsimata tütar CC poolt öeldu selle kohta mida rääkis talle isa Aleksandr Murin tema korterisse saabudes. Vastupidi kohtu järeldusele leiab kaitsja, et XX ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseks põhjusel, et kui ta kinnitas 14.03.2019, et mäletab väga hästi, et Aleksandr Murin süütas tuletiku ja viskas tema peale. Järgnevalt nähtub tema ütlustest, et ta ei mäleta mida ta sellel päeval tegi, et ei kõik on nagu udus. Kaitsja arvates võis kannatanu ka alusetult Aleksandr Murinit süüstada põhjusel, et tal oli häbi tunnistada oma tegevust. On võimalik, et tunnistaja CC-le isa poolt öeldu, et ema pani ennast ise põlema võib vastata tegelikkusele. Kuigi kohus on tõendina hinnanud, kuid järeldust tehes on jätnud tähelepanuta nii CC kui tunnistaja OO ütlused. 3.3 Kohus ei nõustunud kaitsja argumendiga tõendi osas, et tikutoosilt leiti vaid XX DNA-d, mis viitab võimalusele, et XX hoidis seda tikutoosi käes ja süütas ennast ise. Maakohus seisukohale, et Aleksandr Murini DNA leidumine või puudumine korteris olevatel esemetel, kust proovid võeti, ei oma otsustavat tähtsust. Kohus möönas, et XX ei suutnud ülekuulamisel meenutada 26.01.2019.a toimunu üksikasju, kuid on oletuslikult järeldanud, et ei ole välistatud, et kannatanu puudutas ekspertiisiks esitatud esemeid. Põlevvedeliku ekspertiisiaktis 19E-AP0005 27.02.2019 on selgelt kirjas, et Aleksandr Murini kätelt võetud proovidest ei leitud põlevvedelikke ega nende jääke. Maakohus leidis, et vesi võis kannatanut veega kastes kätele sattunud põlevvedeliku eemaldada, pidades selliselt võimalikuks nende jääkide olemasolu ja Aleksandr Murini seotust. Antud kriminaalasjas jälgede mitteleidmise faktid tulnuks kui kõrvaldamata kahtlused KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Aleksandr Murini T-särgil, dressipükstel ning sokkidel ja punast värvi riideesemel ning musta värvi riideesemel, mis võeti vannist, leidub põlevvedeliku jääke põhjusel, et Aleksandr Murin kastis kannatanut veega. 3 1-19-3382 3.4 Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ei nõustu süüdistatav kohtu järeldusega selles, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on ta vägivaldne. Kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud Aleksandr Murin ennast süüdi ja väitis, et 2015.a juunikuus lendas tolmuimeja toru kogemata vastu kannatanu pead, kahtlustatav ei mäleta, et XX oleks saanud haava vasakusse pöidlasse ning eitab XX löömist vastu nägu. Antud episoodides on tõendid selle kohta, et vigastused ei ole tõsised. Seega on kohus raskendanud süüdlase karistust n.ö. pealekauba, jõudes teistsugusele järeldusele, kui kinnitavad tõendid. 3.5 KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kaitsja ei saa kohtu järeldustega nõustuda, sest sisuliselt ükski kohtu poolt uuritud tõend ei kinnita, et kuriteod pani toime Aleksandr Murin. Asjas on kaudsed tõendid, mis annavad võimaluse seostada teda narkootilise ainega, kuid ühtegi tõendit, mis annaks aluse seostada teda nende käitlemisega, ei ole. Aleksandr Murin on isik, keda varem pole kordagi karistatud kriminaalkorras ning tegelikkuses tal puudus soov kuritegusid toime panna. Antud juhul ei saa luua tõsikindlaid järeldusi olemasolevate tõendite pinnalt ning seetõttu on tegemist KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud tõendite hindamise põhimõtte rikkumisega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Selline rikkumine on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kui kohus oleks arvestanud õigesti Aleksandr Murini isikulisi parameetreid, siis on võimalik, et selle tulemusel oleks tehtud teistsugune otsus. 3.6 KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü ehk millisel määral on tegu isikule etteheidetav. Arvestada tuleb ka seda, et tegemist on pereliikmetega, et on võimalus mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest. Kohus leidis, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega, kuid Aleksandr Murin soovib elada seaduskuulekat elu ning tema puhul piisanuks KarS § 121 lg 2 p 2 süüdi mõistmisel leebemast karistusest. Kohus ei ole piisavalt arvestanud kohtualuse isikut ega süü suurust, kuna tähelepanuta on jäänud asjaolu, et kannatanu ei ole soovinud abikaasale karmi karistust. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
7. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 4.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu 4 1-19-3382 apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 4.2 Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). 4.3 Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega, mistõttu kaitsja viide KrMS § 339 lg 1 p 8 sätete rikkumise kohta on ainetu. Kolleegium on juba varasemalt kaitsjale selgitanud (vt nt 1-18-2793, 1-18-4320) ning korduvalt viidanud mida Riigikohtu kriminaalkolleegium on KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas lahendites nt 3-1-1-13-12, 3-1-1-15-13 selgitanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Maakohus on tõendite analüüsi pinnal kohtuotsuse põhiosas jõudnud järeldusele, et Aleksandr Murin tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 118 lg 1 p 1, 2, 5 järgi ning kohtuotsuse resolutiivosa ka sellist järeldust kajastab, kuna Aleksandr Murin on temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõistetud. Kolleegium leiab üheselt, et kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest. 4.4 Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist KrMS § 339 lg 2 rikkumisega maakohtu poolt, kuivõrd kaitsja viitab nimetatud rikkumisele seoses kaudsete tõenditega, mis justkui annaksid võimaluse süüdistatavat Aleksandr Murinit seostada narkootilise ainega, kuid puuduvad tõendid, et süüdistatav käitleks narkootilisi aineid. Kolleegiumil tuleb märkida, et kriminaalasjas ei ole Aleksandr Murinile esitatud süüdistust narkootilise aine käitlemises, mistõttu kaitsja põhjendused KrMS § 339 lg 2 rikkumise kohta on ainetud. 4.5 Ka ei ole võimalik kaitsja seisukohta sisuliselt hinnata osas, mis puudutab süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning argumendist, et seetõttu piisanuks leebemast karistusest. Mingeid asjakohaseid argumente ja põhjendusi apellatsioonis selles osas esitatud ei ole ning seda ei ole püütud ka põhjendada. Seega ei selgu, kas kaitsja mõtleb leebema karistuse all karistuse määra või liiki. Ringkonnakohus leiab, et sellised kaitsja napid seisukohad on ainetud ning ilmselgelt põhjendamatud.
8. Kaitsja väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süütegude koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Tuvastatavad ei ole ka kriminaalmenetlusõiguse rikkumised. Seetõttu puudub kolleegiumil alus maakohtu seisukohti revideerida ka apellatsiooni väidetest sõltumatult, tuginedes KrMS § 331 lg-le
9. Maakohtu põhjendused raske tervisekahjustuse tekitamise ja kehalise väärkohtlemise koosseisude tuvastamisel vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtul ei pea otstarbekaks revideerima asuda. 5 1-19-3382 5.1 Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni väitega, et maakohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat kohtuotsust üksnes kannatanu ütlustele, nagu väidab kaitsja apellatsioonis, vaid maakohus on üksikasjalikult andnud hinnangu kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus avaldatud ja uuritud tõenditele kogumis (kd 2 lk 30-33). Kaitsja on asunud seisukohale, et kannatanu XX ütlused ei ole usaldusväärsed põhjusel, kuna tal tuvastati joove. Kolleegium leiab, et asjaolu, et kannatanul tuvastati joove, ei muuda tema ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ekslik on apellandi arusaam, nagu tuleks kannatanu ütlused nimetatud põhjusel lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks. Maakohus on sealhulgas andnud hinnangu ka teistele kogutud isikulistele tõendiallikatele, mis kinnitava kannatanu ütlusi ja nende usaldusväärsust. Seejuures põhjendanud nii objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu. Seega süü tõendamist puudutav kriitika on täiesti alusetu ning kaitsja toodud argumente ei pea ringkonnakohus asjakohasteks. Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja apellatsioonis esitatud põhjendustel süüdistatava Aleksandr Murini õigeksmõistmise perspektiiv temale inkrimineeritud kuritegudes puudub. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile, mis kinnitavad tõsikindlat süüdistatava süüd. 5.2 Kaitsja on märkinud, et maakohus ei ole kaitsjaga nõustunud ning ei ole arvestanud kaitsja toodud versioonidega. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole jätnud kaitsja väited ega versioone tähelepanuta, ning maakohus on ka oma seisukohti põhjendanud (kd 2 lk 32 pöördel-33). Kaitsja on jätnud ise tähelepanuta asjaolud, et kaitsja arvamus ei ole kriminaalmenetluses tõendiks. Maakohus on otsuses analüüsinud kõiki kaitsja toodud argumente ning vastanud neile ammendavalt ja põhistatult ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Ainetu on kaitsja väide, et maakohus ei ole arvestanud tunnistaja CC ja OO ütlustega. Kaitsja on ise apellatsioonis viidanud tõenditele valikuliselt ning jätnud tähelepanuta kõik teised tõendid, mis kinnitavad süüdistusversiooni, mistõttu ei lükka kaitsja poolt märgitu ümber maakohtu järeldusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 5.3 Vastuseks kaitsja etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Aleksandr Murini ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli
11. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja
12. septembri
13. a otsuses 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud miks ta ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseks. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanu asjaolu, et maakohus asus seisukohale, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed ja jättis need tõendikogumist välja, 6 1-19-3382 mistõttu ei saanudki maakohus neid ütlusi tõendina arvestada. Selles osas, et maakohus oleks põhjendamatult lugenud süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks, mingeid argumente esitatud ei ole.
14. Apellatsioonimenetluse kulu on Aleksandr Murinile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Aleksandr Murini kaitsja Merike Allikmäe esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 2 tundi. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 eurot. Riigi õigusabi osutamise korral on kaitsja kohustatud RÕS § 22 lg-st 1 p 4 tulenevalt esitama põhjendused riigi õigusabi osutamisel kulutatud aja, tehtud toimingute ja kantud kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Sama paragrahvi lg-st 7 nähtub riigi õigusabi andmise otsustanud menetleja kohustus kontrollida advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrata advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva tasu põhjendatud suurus ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude suurus. 6.1 KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks üksnes määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaitsja töö mahtu ja kvaliteeti. Kaitsja on esitanud apellatsiooni, mis oma sisult on osaliselt vastuoluline ning toonud põhjendused, mis ei ole puutumuses kriminaalasjaga. Seega arvestades kaitsja töö kvaliteeti, ei saa selle eest tasu maksmist pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks, mistõttu puudub alus kogu märgitud kulu kaitsjale hüvitada. Kolleegiumi taoline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustega nt nr 3-1-1-72-10 p 18; 3-1-1-99-
15. 6.2 Kolleegium peab põhjendatud summaks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot ning Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 60 eurot. Antud summa tuleb Aleksandr Murinilt riigi kasuks välja mõista, kuivõrd menetluskulud jäävad selle isiku kanda, kellel huvides on apellatsioon esitatud.
16. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7