KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019. a, Tallinn Kohtuasja number 2-17-13866

§ 657lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus tuvastas, et Jaagu

Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel (p-id D-E-F) kohustus lähtuda Majandus ja taristuministri

1. augusti
2. a määruse nr. 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded § 1 lg 2 sätestatud nõuetest. Hagejate nõue tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (registriosa nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (registriosa nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. a määruses tsiviilasjas nr 2-09-25392 määratud punktide kaudu, tuleb jätta läbi vaatamata. Muus osas apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, kuid osaliselt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb

§ 173lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.

16. Ringkonnakohus selgitab, et kontrollib

§ 651lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude, milles hagejad palusid tuvastada tsiviilasjas nr 2-09-25392 Pärnu Maakohtu

1. novembri 2015 määruse resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide koordinaadid L-Est 97 süsteemis punkti A koordinaadi osas. Seetõttu ei kontrolli kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
2. Hagejad on esitanud kostjate vastu järgmised nõuded:  tuvastada Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide A, B, C, D, E, ja F täpsed koordinaadid ning juurdepääsutee kulgemise trajektoor;  tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (reg nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
5. novembri
6. a määruses sedastatud punktide kaudu;  tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus- ja taristuministri
7. augusti
8. a määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg 2 sätestatud nõuetest.
9. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu
10. novembri
11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-25392 on kostjatele määratud juurdepääs neile kuuluvale Jaagu-Juhani kinnistule

§ 368

lg 2 kohaselt võib sissenõudja või võlgnik täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.

§ 368

lg 2 järgne hagi ei anna alust täitedokumendiks olevat kohtulahendit muuta, vaid üksnes õiguse lahendada selle sisu tõlgendamisel tekkinud vaidlus.

§ 478

lg 6 järgi võib kohus menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada

§ 368lg-s 2 nimetatud hagi.

Kuna Pärnu Maakohtu

1. novembri
2. a määruse resolutsiooni p-st 2 (iseenesest ka p-ist 3) tulenevad nii õigustatud kui ka kohustatud isikud, siis on neil vajaduse korral võimalik esitada vastastikku

§ 368lg-s 2 sätestatud hagi.

Arvestades, et osundatud juurdepääsu määramise määruses ega selle lisaks olevast juurdepääsu plaanist ei nähtu juurdepääsutee asukoha koordinaate, mille vajalikkus tuleneb eelkõige sellest, et teelõiku punktist D kuni punktini E tegelikkuses olemas ei ole ning see tuleb alles ehitada ja pooltel on ehitatava teelõigu täpse asukoha osas erimeelsused (tl 47-51, I kd), on maakohus kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et hagejatel on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi

§ 368

lg 1 mõttes, kuna hagi rahuldamisel on juurdepääsuks määratud maa-ala tähistatud kohtulahendi resolutsioonis ja lisas täpsusega, mis aitaks vältida hilisemaid uusi vaidlusi ja kohtutäituril vajadusel määrata, kas juurdepääsuõigust on takistatud.

1. Kolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus seega asjas esitatud väiteid ja tõendeid arvestades põhjendatult Pärnu Maakohtu
2. novembri
3. a määruse tsiviilasjas nr 209-25392 resolutsioonis ja selle lisaks oleval plaanil märgitud punktide B kuni F koordinaadid L-Est 97 süsteemis.
4. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et juurdepääsutee koordinaadid olid tuvastatud juba
5. aastal ning nende teadasaamiseks oli vaja esitada üksnes päring mõõtmistöid teostanud JLle, märgib ringkonnakohus, et antud väide võib olla iseenesest õige, kuid ei muuda asjaolu, et juurdepääsu määramise määruse resolutsioonist ega selle lisaks olevast 8 juurdepääsu plaanist juurdepääsutee asukoha koordinaate ei nähtu. Kolleegiumi arusaama kohaselt peab

§ 442

lg 5 teisest lausest tulenevalt juurdepääsu vaidlust lahendava kohtulahendi resolutsioonis (ja vajaduse korral kohtulahendi lisas) olema juurdepääsuks määratud maa-ala võimalikult täpselt tähistatud. 23. Maakohtu otsuse tühistamiseks selles osas ei anna praegusel juhul alust ka hagejate väited selle kohta, et ka juhul, kui koordinaatide määramine oleks õigustatud, on maakohus ebaõigesti lähtunud hagejate esitatud geodeesiainseneri Indrek Sauväli koostatud plaanist tee asukoha kohta, kus on märgitud juurdepääsutee täpsed koordinaadid, mitte aga juurdepääsutee määruse juurde kuuluvast JL koostatud plaanist. Maakohus on IS plaani aluseks võttes arvestanud viimase kõrgemat kvalifikatsiooni ning kolleegium järgib maakohtu vastavaid põhjendusi neid kordamata (

§ 654lg 6).

Samuti kinnitavad kostjad, et kõik juurdepääsutee punktid on jäänud selliseks, nagu need määras JL ning arvestades, et määrati vaid punktide koordinaadid, ei muudaks ka JL plaanist lähtumine selles küsimuses asja lõpptulemust.

1. Eelnev kinnitab ka, et koordinaatide määramisel Indrek Sauväli koostatud plaani aluseks võtmine ei toonud kaasa Pärnu Maakohtu Pärnu Maakohtu
2. novembri
3. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392

§ 368

lg 2 järgi lubamatut sisulist muutmist, nagu kostjad apellatsioonkaebuses väidavad.

1. Hagejate nõude tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu (reg nr 3953406) igakordsel omanikul on kohustus hoiduda Jaagu-Mardi kinnistu (reg nr 1034306) kasutamisest muul viisil kui Pärnu Maakohtu
2. novembri
3. a määruses sedastatud punktide kaudu, on maakohus jätnud rahuldamata sisuliselt põhjusel, et hagi on perspektiivitu. Hagejad on rajanud oma tuvastusnõude asjaoludele, et kostja külalised on kasutanud hagejate kinnistut väljaspool juurdepääsuteed selleks, et pääseda ligi kostjate (Jaagu-Juhani) kinnistule ning hagejad on pidanud sellise tegevuse vältimiseks politsei poole pöörduma. Arvestades põhjendusi, mis hagejad on õigusliku huvina antud tuvastusnõude esitamiseks esile toonud, on maakohus õigesti leidnud, et kuna sellist nõuet rahuldav kohtulahend ei saa olla täitedokumendiks, puudub hagejatel õiguslik huvi sellise hagi esitamiseks. Olukorras, kus kostjad ja/või nende külalised on väidetavalt kõndinud hagejate kinnistul muul alal, kui määratud juurdepääsu tee kaudu, saaks hagejatel olla kostjate vastu nõudeõigus AÕS § 89 esimese ja teise lause järgi rikkumise kõrvaldamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Olukorra saavutamiseks, mis võimaldaks sundtäitmise kaudu nõuda kostjatelt mingi rikkumist lõpetava teo tegemist või mingist teost hoidumist, peaks neil olema kostjaid millekski kohustav täitedokument ning hagejatel tulnuks esitada sooritushagi. Seega saab järeldada, et esitatud hagiga ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, mistõttu tuleb kolleegiumi arvates jätta hagiavaldus antud nõude osas

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Arvestades, et

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ei pea kohus hagi läbi vaatamata jätmisel kolleegiumi hinnangul hagi õigusliku perspektiivituse korral tingimata seda hagejale eelnevalt selgitama. 26. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus vaidlust lahendades ekslikult seisukohale, et hagejatel on õiguslik huvi tuvastada, et Jaagu–Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg 2 sätestatud nõuetest. See on 9 viinud nõude rahuldamise osas ebaõigele lõppjäreldusele. Selles osas ei ole maakohtu otsus ka nõuetekohaselt (

§ 436ja § 442 lg 8) põhjendatud.

1. Pärnu Maakohtu
2. novembri
3. a määruse tsiviilasjas nr 2-09-25392 resolutsiooni pis 2.8 on määratud, et registriossa nr 1034306 kantud kinnistul rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee teeosa D-E-F rajamise ja korrashoiu kulud kannab ja teeosa hoiab korras Jaagu-Juhani kinnistu

§ 368

lg-s 2 sätestatud hagi juhul, kui neil on sellise hagi esitamiseks õiguslik huvi. 28. Pooltel ei ole vaidlust, et kõnealuse juurdepääsu määramise määruse järgi (p 2.8) on hagejate kinnistule p-ides D-E-F rajatava tee ehitamine praegusel juhul kostjate kohustus ning nad peavad seda tegema oma kulul. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagejad näidanud, milles määruse ebaselgus antud osas seisneb, sest määrusest tuleneb kostjatele kui kinnisasja omanikele konkreetne kohustus määratud lõigus tee oma kulul valmis ehitada. Hagiavaldusest nähtuvalt taotlevad hagejad, et kohus määraks kindlaks, millised teeehitusnõuded kostjatele kohtulahendist tulenevad (p 2.3). Seega soovivad hagejad juurdepääsutee osas uute tingimuste määramisega kohtulahendi sisulist muutmist, mis ei ole

§ 368lg 2 kohase hagiga lubatav.

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele

§ 457

lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib

§ 463lg 2 järgi põhimõtteliselt ka asja sisuliselt lahendanud kohtumääruse kohta.

Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole

§ 368

lg 2 järgse hagiga avada sisuliselt uut vaidlust jõustunud kohtulahendiga lahendatud küsimuses. Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu, pidev võimalus saavutada samas küsimuses erinevaid kohtulahendeid seaks kahtluse alla ka kohtuvõimu autoriteedi. Kolleegium selgitab, et avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu kohtulahendit võimaldab muuta

§ 6185

. Nimetatud paragrahvi kohaselt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise taotlusel tehtud kohtulahendit muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks.

1. Hagejad on esile toonud, et tee seisundinõuete määratlemine hageja taotletud viisil on vajalik, kuna väidetavalt mõistavad kostjad tee kvaliteeti vaid kui küsimust teekatte valikust, mis annab justkui alust järeldada, et kostjate arvates juurdepääsuteele kvaliteedinõuded ei rakendugi. Ringkonnakohus märgib, et kui hagejate kinnisasjale ehitatav tee ei vasta avaliku õigusega kehtestatud nõuetele, saavad nad kostjate vastu sanktsioone rakendada ja nõuda neilt võimalike avaliku õiguse normide rikkumisest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist ehitusjärelevalve korras. Samuti annab AÕS § 89 omanikule asjaõigusliku nõude omandi lubamatu kahjustamise, mh võimalike keelatud mõjutuste kõrvaldamiseks.
2. Kolleegium selgitab lisaks, et antud haginõue ka liiga üldine, mis hagi rahuldamise korral võinuks tekitada ebaselgust kohtulahendi sundtäitmisel. Praegusel juhul ei ole nõue tuvastada, et Jaagu-Juhani kinnistu igakordsel omanikul on juurdepääsutee rajamisel kohustus lähtuda Majandus- ja taristuministri
3. augusti
4. a määruse nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg 2 sätestatud nõuetest“, piisavalt määratletud. Sellise hagi rahuldamisel ei nähtuks kohtuotsuse resolutsioonist ühtegi konkreetset kohustust, mida kostjad täitma peavad. See muudab otsuse täitedokumendina ebaselgeks, mistõttu jääks esitatud nõudega hageja taotletav eesmärk ka saavutamata (

§ 371lg 2 p 2).

10 31.

§ 652

lg 1 p 2 ja lg 4 alusel jätab kohus asja juurde võtmata apellatsioonkaebuse lisa 1 (IS vastus päringule), lisa 2 (Pekko Projekt OÜ hinnang) ja lisa 4 (päring JL-le) ning vastuapellatsioonkaebuse lisa 1 (EN

1. augusti
2. a e-kiri), sest nende esitamine alles apellatsiooniastmes ei ole põhjendatud. Kolleegiumi arvates oleks pooled saanud nimetatud tõendid esitada ka maakohtus, mh esitada vajalikud päringud maakohtu menetluse ajal. Kuna nimetatud tõendid on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis neid esitajatele ei tagastata, vaid tõendid eemaldatakse toimikust.
3. Pärnu Maakohus rahuldas
4. oktoobri
5. a määrusega hagejate esialgse õiguskaitse avalduse ja keelas kuni antud asjas tehtud lahendi jõustumiseni Jaagu-Juhani kinnistu

§ 386

lg 4 alusel koosmõjus § 445 lg-ga 2 käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada, sest ei ole vajadust jätta määratud abinõud jõusse tagamaks kohtulahendi täitmist (

§ 445lg 2).

33. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.

§ 174

lg 5 sätestab, et kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust. Hagejad on esitanud kohtule kostjate vastu kolm tuvastusnõuet. Maakohus rahuldas hagi osaliselt (st esimese haginõude osaliselt, teise nõude jättis rahuldamata ja kolmanda rahuldas täielikult) ning jättis seetõttu menetlusosaliste menetluskulud

§ 163lg 1 alusel 50% ulatuses vastaspoole kanda.

Kuna kostjatel maakohtus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puudusid, mõistis kohus hagejate kasuks kostjatelt välja menetluskulud summas 1 552.05 eurot. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse, jättes ühe nõude osas hagi läbi vaatamata ning kokkuvõttes rahuldades hagi vaid esimese haginõude apellatsiooniastmes vaidlustatud ulatuses. Kolleegium leiab, et põhjendatud on jaotada maakohus kantud menetluskulud

§ 163

lg 1 kolmanda alternatiivi alusel, jättes maakohtu menetluskulud haginõuete osas, mida ei jäetud läbi vaatamata, arvestades, et tegemist oli tuvastusnõuetega, millega seotud kulud olid eelduslikult sarnased, poolte enda kanda. Hagi läbivaatamata jäetud osas tuleb kostjate menetluskulud jätta

§ 168lg 2 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Märkida tuleb, et hagejatel puuduvad maakohtus hüvitatavad menetluskulud, mida kostjatelt välja mõista. 34. Ringkonnakohtus vaidlustasid kostjad maakohtu lahendit kahe haginõude ulatuses (st osas, milles maakohus hagi rahuldas), millest ühe osas oli kaebus edukas. Hagejad aga vaidlustasid maakohtu otsust vaid ühe haginõude, mis jäeti maakohtus rahuldamata, osas ja nende vastuapellatsioonkaebus jäi täielikult rahuldamata, sest ringkonnakohus jättis antud nõude osas hagi läbi vaatamata. Seega vaidlustati maakohtu lahendit kõigi kolme haginõude osas, millest edukaks saab pidada vaid ühte. Arvestades eelnevat leiab 11 kolleegium, et

§ 171

lg 1, § 163 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel on põhjendatud jätta kostjate ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 2/3 (s.o cá 67%) solidaarselt hagejate kanda ning ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 35. Apellatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtuistungi protokolli (tl 6163, II kd) kohaselt on kostjad kandnud ringkonnakohtus menetluskulusid kokku summas 2 448 eurot, millest riigilõiv on 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1 932 eurot (13h ja 25min x 144 eurot/h), millele lisandub ringkonnakohtus toimunud kohtuistungi kulu 216 eurot (1h ja 30min x 144 eurot/h). Kostjad on kinnitanud, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostjad paluvad märkida lahendis, et kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejatel tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad leiavad, et kuigi kostjate menetluskulud on sarnases suurusjärgus hagejate menetluskuludega, on kostjate menetluskulud siiski ülemäärased. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnihinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks, seega kokku 144 eurot. Kohtu hinnangul on kostjatele õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 144 eurot käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kuigi kostjad on palunud menetluskulude nimekirjas välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust vaid 300 eurot, nähtub toimikust, et kostjad on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu kokku 450 eurot (tl 14 ja 17, II kd). Vastavalt

§ 174

lg 2 II lausele leiab kolleegium, et põhjendatud menetluskuluks tuleb lugeda kostjate apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv terves ulatuses ehk 450 eurot. Menetluskulu nimekirja ja ringkonnakohtus toimunud kohtuistungi protokolli järgi on esindaja teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid kokku 14h ja 55min ulatuses. Kostjate esindaja on palunud välja mõista tasu 13h ja 25min eest summas 1 932 eurot (tl 221-222) ning kohtuistungil osalemise eest vastavalt protokollile, s.o 1,5h ulatuses tunnihinnaga 144 eurot/h (tl 61-63, II kd). Kokku seega lepingulise esindaja kulud 2 148 eurot [1 932 + (1,5 x 144)]. Ringkonnakohus, analüüsides ja hinnates kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid ja nendele kulunud aega, on seisukohal, et kostjate esindaja menetlustoimingutele kulunud aeg on täies mahus põhjendatud. Kõik loetletud toimingud on vajalikud ning nendeks kulunud ajakulu põhjendatud. Arvestades eeltoodut, loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjate lepingulise esindaja toiminguid ajalises mahus kokku 14h ja 55min (14,92h) eest. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise taotluses on kostjad palunud 13h ja 25min eest välja mõista 1 932 eurot, tuleb sellele liita ringkonnakohtus kohtuistungi kulu (1,5h x 144 eurot/h = 216 eurot), mis kokkuvõttes teeb kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2 148 eurot (1 932 + 216). 36. Eelnevate põhjenduste alusel määrab ringkonnakohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 598 eurot (riigilõiv 450 eurot + õigusabikulud summas 2 148 eurot). 12 Sellest 67% tuleb kostjate kasuks solidaarselt hagejalt välja mõista s.o summas 1 740.66 eurot (2 598 x 67% = 1 740.66). 37. Hagejatel tuleb kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 13