Obsah (11)

§ 142§ 187§ 322§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. OÜ Swedre Invest esitas kohtule hagi M. A. vastu eelmärke kustutamiseks nõusoleku saamiseks. Hagiavalduse kohaselt
2. augustil 2009.a sõlmisid OÜ Swedre Invest ja M. A. korteriomandi tagasiostuõigusega müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuva korteriomandi. Ostu-müügilepingu punkti 3 kohaselt oli M. A. õigus nimetatud korteriomand tagasi osta kuni
3. oktoobrini 2010.a. Tagasiostuõiguse tagamiseks kanti kinnistusraamatu III jakku kostja kasuks eelmärge. M. A. ei ole kuni käesoleva ajani avaldanud soovi tagasiostuõigust kasutada. Hageja soovib nimetatud korteriomandit müüa, kuid kuna kinnistusraamatu III osas on endiselt eelmärge M. A. kasuks, siis ei ole see osutunud võimalikuks. Hageja on esindaja vahendusel korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga anda oma nõusolek eelmärke kustutamiseks, kuid paraku ei ole M. A. pidanud vajalikuks vastata. Hageja palub kohustada M. A. andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuv korteriomand) III jakku kantud tagasiostuõigust tagava eelmärke kustutamiseks. Nõusoleku andmisest keeldumise korral asendab M. A. nõusolekut jõustunud kohtuotsus.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 04.06.2019

§ 322lg 1 kohaselt.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 2

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Asjaõigusseaduse § 63 lg 8 järgi on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõike 8 kohaselt võib nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kohus kohustab M.

A. andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuv korteriomand) III jakku kantud tagasiostuõigust tagava eelmärke kustutamiseks. Nõusoleku andmisest keeldumise korral asendab M. A. nõusolekut jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduste esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu 100 eurot (käibemaksuta) 1 töötunni eest on hagi sisu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud (175 + 100) 275 eurot kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3