Obsah (6)

§ 121§ 118§ 64§ 65§ 119§ 184

1-18-7683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-7683 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed

§ 121

lg 1 ja § 118 lg 1 p 2 järgi Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a otsus üldmenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Apellatsioonide esitajad Süüdistatav Kirjalik menetlus Kaitsja ja süüdistatav Kaitsja Olga Väina Alik Voronin (ik: 39310110864); elukoht: XXX või XXX; varem kriminaalkorras karistatud; vahistatud
3. juunil 2018 Prokurör Teised pooled Põhja ringkonnatuuri abiprokurör Alan Rüütel apellatsioonimenetluse Kannatanu XX ja kannatanu YY RESOLUTSIOON
4. Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Süüdistatava apellatsioon jätta läbi vaatamata.
6. Jätta Harju Maakohtu
7. veebruari
8. a otsus muutmata. EDASIKAEBE KORD Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. 1 1-18-7683 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.
9. Alik Voroninile esitati süüdistus

§ 121

lg 1 järgi selles, et ta tungis kallale YY-le, lüües teda tahtlikult ühe korra rusikaga näkku. Löömise tagajärjel kannatanu kukkus ja väänas ära oma parema jala. A. Voronin tekitas kannatanule YY-le füüsilist valu ja tervisekahjustusena kanna-ja jalapiirkonna liigeste ja sidemete luksatsiooni, distortsiooni ja distlensiooni, kannadistortsiooni ja –distensiooni, pindmise peavigastuse, pea muude osade pindmise vigastuse. 1.2. Samuti esitati A. Voroninile süüdistus

§ 118

lg 1 p 2 järgi selles, et ta lõi XX ühe korra vastu paremat silma, põhjustades talle enam kui neli kuud kestva tervisekahjustusena parema silmamuna perforatsiooni, massiivne parema silma ja silma sidekesta verevalumi, silmalau ja silmaümbruse põrutuse koos verevalumiga parema silma ümbruses ja väikese haava oimu piirkonda. 2. Harju Maakohtu 20. veebruari 2019. a otsusega tunnistati A. Voronin süüdi

§ 121lg 1 järgi ja teda karistati kuue kuu vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 118

lg 1 p 2 järgi ja karistati kuue aasta vangistusega.

§ 64lg 1 järgi mõisteti A.

Voroninile karistuseks kuus aastat ja kuus kuud vangistust. Seda karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (kaks aastat kolm kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust), mõistes A. Voroninile liitkaristuseks kaheksa aastat kolm kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistusaja alguseks

1. juuni
2. A. Voroninile tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest või karistusaja möödumisest. Maakohus rahuldas XX tsiviilhagi ja mõistis A. Voroninilt kannatanu kasuks välja 15 000 eurot. Samuti mõistis maakohus A. Voroninilt ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja sundraha 1350 eurot, kaitsjatasu 90 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 3.
3. Maakohus leidis, et A. Voroninile

§ 121

lg 1 järgi esitatud süüdistuses on nii kannatanu, tunnistajad kui süüdistatav andnud ütlusi selle kohta, et

1. juunil 2018 viibisid süüdistatav ja kannatanu Tallinnas Balti jaama trammipeatuses. Samuti on nende isikute ütlustega tõendatud, et süüdistatav lõi kannatanut lõuapiirkonda, misjärel kannatanu kukkus. Kirjalike tõenditega on tõendatud YY-le tekitatud tervisekahjustused. Maakohtu hinnangul pani süüdistatav selle kuriteo toime kavatsetult. Kohus ei tuvastanud A. Voronini teo õigusvastasust või tema süüd välistavate asjaolude esinemist. 3.
2. A. Voroninile

§ 118

lg 1 p 2 järgi esitatud süüdistuses märkis maakohus, et XX tervisekahjustused on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega. XX epikriisidest ja haiguslugudest nähtuvalt diagnoositi tal silma- ja silmakoopavigastus, silmamuna läbiv haav võõrkehata, mille tüsistusteks on afaakia ehk silmaläätsetus, võrkkestairded- ja rebendid, võrkkesta traktsiooni e tõmbeirre ning nägemise püsiv ja pöördumatu kadu silmast. Isiku ekspertiisiaktis on ekspert on andnud arvamuse, et kannatanul tuvastatud tervisekahjutused 2 1-18-7683 võisid olla tekitatud löögist parema silma piirkonda kõva tömbi piiratud pinnaga eseme, näiteks rusikaga. See tervisekahjustus kestab rohkem kui neli nädalat ning vigastustega on põhjustatud üle 4 kuu kestev tervisehäire. Ekspert AV on andnud kohtuistungil ka ütlusi, milles ta kinnitab ekspertiisiaktis märgitut ja selgitab, et kannatanu vigastused olid iseloomulikud tömbile vägivallale, nahaalused verevalumid ja silmamuna deformeeriv vigastus, kus tekkis silmamuna ülaosas rebend ehk klaaskeha sopistus. Kannatanule tekitatud vigastuse tekitamiseks piisas ühest löögist. Kannatanu nägemise kaotus silmast on parandamatu. Maakohtu istungil on süüdistatav eitanud seda, nagu oleks Ta XX löönud. Ristküsitlusel avaldati prokuröri taotlusel seetõttu KrMS § 289 lg 1 alusel vastuolu tõttu eeluurimisel antud ütlustega A. Voronini kohtueelses menetluses väidetu, mille kohaselt ta tunnistas mh ka XX löömist ühel korral. Ütluste muutmist põhjendas süüdistatav kohtus sellega, et algul võttis ta lihtsalt süü enda peale, kuna talle öeldi, et midagi hirmsat ei juhtu ja kannatanutele suuri terviseprobleeme ei teki. Süüdistatava selgitusi erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste erinevuse kohta ei pidanud maakohus usutavaks ja luges seetõttu A. Voronini kohtuistungil antud ütlused XX puutuvalt ebausaldusväärseteks, jättes need tõendite kogumist välja. Seda, et A. Voronin kannatanut lõi, kinnitavad kannatanu, samuti tunnistajate TS, AS, OP ja GI ütlused. Löömine nähtub ka asitõendiks oleva turvakaamera salvestise vaatluse protokollist koos fototabeliga, samuti asitõendiks olevate häirekeskusse tehtud kõnede salvestiste vaatluse protokollist. Maakohtu hinnangul tekitas A. Voronin löögiga XX-le raske tervisekahjustuse

§ 118

lg 1 p 2 mõttes, sest kannatanu kaotas löögist saadud vigastuse tagajärjel paremast silmas püsivalt nägemise. Maakohtu hinnangul põhjustas süüdistatav XX-le tervisekahjustuse kavatsetult, samas kannatanu silma või selle funktsioonide kahjustamist ei näinud A. Voronin lüües tagajärjena ette. A. Voroninil vähemalt kaudne tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus. Arvestades, et A. Voronini näol on tegemist isikuga, kelle löögid võivad olla nö keskmise lööja omadest ohtlikumad, kuna GI ütluste kohaselt tegeleb süüdistatav poksiga, siis on kohus veendumusel, et kannatanule rusikaga näkku lüües pidi süüdistatav pidama võimalikuks, et ta sellega kahjustab kannatanu tervist. Seega kokkuvõtvalt käitus Alik Voronin kannatanule tekitatud tagajärje ehk kestva tervisehäire suhtes ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuna lüües kannatanut rusikaga ühel korral näopiirkonda (parem silma piirkonda), rikkus ta kohustust mitte kahjustada teise inimese tervist. Kohus ei tuvastanud A. Voronini teo õigusvastasust või tema süüd välistavate asjaolude esinemist. 3.3. A. Voroninile karistust mõistes märkis maakohus esmalt süüdistuses

§ 121lg 1 järgi, et A.

Voronini karistamine rahalise karistusega on välistatud, kuna süüdistatav ei tööta, ta peab hüvitama menetluskulud ja suure tsiviilhagi, mistõttu on kaheldav, et ta oleks võimeline rahalist karistust täitma. Samuti on A. Voroninit juba eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja uued kuriteod pani ta toime katseajal. Seega ei oleks rahaline karistus tema suhtes piisav mõjutusvahend. Süüdistatava süüd

§ 121

lg 1 järgi toime pandud teos ei pidanud maakohus suureks, sest ta tegi vaid ühe löögi ja selle tagajärjed ei olnud sedavõrd rasked, et need tingiksid karistuse mõistmist sanktsiooni keskmiseski määras. Karistust kergendavate ega raskendavate asjaolude esinemist maakohus ei tuvastanud. Neil kaalutlustel pidas maakohus kohaseks karistuseks

§ 121lg 1 järgi kuus kuud vangistust.

3 1-18-7683 3.4.

§ 118lg 1 p 2 järgi esitatud süüdistuse pidas maakohus A.

Voronini süüd keskmiseks, sest kannatanule põhjustatud tagajärg kestab terve tema eluaja. Samas arvestas maakohus, et süüdistatav tegutses sellise tagajärje suhtes pelgalt hooletusega. Kohus arvestas karistust mõistes mh seda, et tegu pandi toime katseajal, mis näitab, et A. Voronini väärtushinanngud ei sobitud kehtivasse õiguskorda. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Neil kaalutlustel pidas maakohus A. Voroninile kohaseks karistuseks

§ 118lg 1 p 2 järgi toime pandud kuriteo eest kuus aastat vangistust.

3.5.

1. Seoses kannatanu tsiviilhagiga mittevaralise kahju väljamõistmiseks märkis maakohus, et kannatanu sai süüdistatava tegevuse tagajärjel terve elu kestva tervisekahjustuse. Kannatanu viibis A. Voronini ründe tagajärjel haiglaravil ja pikaajaliselt haiguslehel, samuti on kannatanule tehtud korduvalt silma operatsioone. Kannatanu viimase (
2. jaanuari
3. a) epikriisi kohaselt tema nägemise paranemise prognoosi ei ole, operatsioonidega on õnnestunud silma terviklikkus säilitada, kuid silmarõhk on madal ning silm läheb ftiisi ehk siis kuivab kokku ära. Kannatanu ütluste kohaselt tal üks silm ei näe, algselt arstid arvasid, et nägemine on võimalik taastada, aga seda ei ole siiski juhtunud. Seetõttu on tema elukvaliteet langenud. On ilmne, et süüdistuse sisuks oleva kuriteo toimepanemise tagajärjel kannatanule põhjustatud kahju ei seisne ainuüksi füüsilises kehavigastustes. Süüdistatava tekitatud kahjusündmuse tagajärjel, võrreldes kahjusündmusele eelnenud olukorraga, on kannatanu tavapärases elulaadis ja igapäevategevustes toimunud muutused. Kohtu hinnangul tuleb jaatada XX-le mittevaralise kahju tekkimist. 3.5.
4. Kohus arvestas mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel kannatanu füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Samas ei saa kohtu hinnangul hagi lahendamisel mööda vaadata senisest kohtupraktikast.
5. a välja väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitis raske tervisekahjustuse tekitamise eest jäi Riigikohtu sellekohasest analüüsist nähtuvalt vahemikku 420–10 000 eurot. Samuti on sarnastel asjaoludel kriminaalasjas nr 1-14-1335 mõistetud üldmenetluses hüvitis välja 20 000 euro ulatuses. Maakohus leidis eelneva põhjal, et kannatanule tekitatud raske tervisekahjustus, üleelatud valu ja kannatused, püsivalt nägemise kaotus paremast silmast ning elukvaliteedi tunduv langus annavad aluse hinnata mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 15 000 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Voronini kaitsja Olga Väina, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema süüditunnistamises

§ 118lg 1 p 2 järgi ja mõista ta selles süüdistuses õigeks.

Alternatiivselt taotleb kaitsja A. Voronini süüditunnistamist

§ 119lg 1 järgi.

Samuti taotleb ta kergendada A. Voroninile mõistetud karistust. 4 1-18-7683 4.

1. Apellant märgib, et A. Voronini käitumine ei ole õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei ole arvestanud kaitsja argumente ega neid kohtuotsuses ümber lükanud. Sisuliselt on maakohtu otsuse põhistused rajatud prokuröri teesidele, arvestamata vastuolusid, mis tekkisid asitõendite hindamisel. Eeskätt seab kaitsja kahtluse alla eksperdi järeldused XX tervisekahjustuse kestvuse osas. Eksperdi järeldus on rajatud esialgsetele dokumentidele ja see on oletuslik. 4.
2. Kaitsja hinnangul on tõendamata, et A. Voronin oleks XX selliselt löönud, et põhjustas talle süüdistuses märgitud tagajärje. Sellisele järeldusele jõuab kaitsja, analüüsides tunnistajate ütlusi, videokaamerate salvestisi ning kannatanute asukohti. Edasiselt seab kaitsja üldse kahtluse alla, et A. Voronin oleks XX löönud, märkides, et seda kinnitavad üksnes tunnistaja OP ütlused, mitte aga ühegi teise tunnistaja ütlused. Videosalvestise põhjal ei saa ka teha järeldust, et lööjaks oli A. Voronin. Kaitsja püstitab kahtluse, et ehk võis lööjaks olla hoopis RO – see selgitaks ka tema tüdruksõbra OP ebaõigeid ütlusi. Ka häirekeskusse tehtud kõned ei tõenda, et A. Voronin lõi XX. 4.
3. Alternatiivselt on kaitsja väljendanud arusaama, et A. Voronini tegu XX löömisel tuleb ümber kvalifitseerida

§ 119

järgi, sest maakohus on ka ise möönnud, et kannatanule tekitatud vigastus ei kujuta endast rusikalöögi tavapärast ettenähtavat tagajärge. Samuti on maakohus tuvastanud, et A. Voronin tegutses XX-le põhjustatud tagajärje osas üksnes ettevaatamatusega hooletuse vormis. 4.

1. Kaitsja osutab, et süüdistatava kannatanutele äratundmiseks esitamine toimus kriminaalmenetlusõiguse norme rikkudes. Tuvastamata on jäänud, kelle veri oli A. Voronini varrukal. 4.
2. A. Voronin tunnistas XX löömist kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel ainult seetõttu, et sel juhal lubas uurija teda koju lasta. 4.
3. Kaitsja arvates ei ole XX-le mittevaralise kahju katteks välja mõistetud summa mõistliku suurusega, sest see ei arvesta rikkumise raskust ega ulatust, samuti asjaolu, et XX oli joobes.
5. aprillil 2019 esitas süüdistatav Alik Voronin Tallinna Ringkonnakohtule taotlusena pealkirjastatud paberi, milles ta leiab, et talle varem mõistetud tingimusliku vangistuse täitmisele pööramine ei ole õiglane ega põhjendatud, sest see karistus mõisteti talle

§ 184

ja § 202 järgi, kuid praegusel juhul on teda süüdi tunnistatud hoopis teist tüüpi kuritegude eest. Süüdistatav märgib, et ta täitis kõiki katseaja nõudeid ja kriminaalhooldajal ei ole talle etteheiteid. Samuti osutab süüdistatav sellele, et ajavahemikul 2015. a oktoobrist kuni 24. juunini 2018 ei pannud ta toime ühtki kuritegu. Süüdistatav ei ole enda sõnutsi toime pannud talle

§ 118lg 1 p 2 järgi süüks arvatud tegu.

6. Prokurör esitas apellatsioonivastuse, milles ta taotleb apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsuse muutmata jätmist. Prokuröri hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et A. Voroninon pani toime nii

§ 121lg 1 kui ka § 118 lg 1 p 2 järgi 5 1-18-7683 kvalifitseeritavad kuriteod.

Teda on vastavalt seadusele ja kohtupraktikale karistanud. Kaitsja käsitlus sellest, et XX löömisel võiks A. Voronini tegu vastata hoopis

§ 119

koosseisule, on prokuröri hinnangul ebaõige ja vastuolus Riigikohtu seisukohtadega

§ 118kuriteokooseisu sisustamisel.

Löögi osas, millega põhjustati XX-le raske tervisekahjustus, oli A. Voroninil vähemalt kaudne tahtlus ning tagajärje osas oli ta hooletu.

§ 119

lg 1 puhul peaks ettevaatamatus hõlmama nii tegu kui tagajärge, mistõttu ei ole kuidagi võimalik A. Voronini tegu kvalifitseerida

§ 119lg 1 järgi.

Maakohus on piisavalt põhjendanud ka järeldust, et just A. Voronin lõi XX lõi. Kohtumenetluses kuulati üle mitmeid tunnistajaid, kes kinnitasid seda, et A. Voronin ründas kahte meest. Mitte ükski tunnistaja ei ole kordagi väitnud, et keegi teine peale A. Voronini kedagi ründas. Kaitsja väide, nagu võinuks lööjaks olla hoopis RO on paljasõnaline, sest sellist versiooni ei kinnita ükski tõend. Prokurör ei nõustu ka kaitsja kriitikaga tsiviilhagiga seoses, leides, et arvestades XX-le põhjustatud tagajärge ning varasemat kohtupraktikat on väljamõistetud hüvitis põhjendatud. Viimaks kritiseerib kaitsja, et kohus ei arvestanud tsiviilhagi välja mõistmisel asjaolu, et XX oli joobes. Ka see seisukoht on prokuröri hinnangul täiesti alusetu. Puuduvad tõendid selle osas, et XX oleks joobes olnud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, esitatud apellatsiooniga, leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu põhjendatud ja seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks.
2. A. Voronin on
3. aprillil 2019, s.o ringkonnakohtu menetlusosalistele kirjalike seisukohtade esitamise tähtaja kestel esitanud taotlusena pealkirjastatud paberi, milles sisalduvad väited on olemuslikult käsitatavad apellatsioonina. Kuna apellatsiooni esitamise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud ning apellatsiooni tähtaja ennistamist ei ole A. Voronin taotlenud, jätab kolleegium A. Voronini väited KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
4. Kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohus ei ole arvestanud kaitsja argumente ega neid kohtuotsuses ümber lükanud. Selle seisukohaga ei ole alust nõustuda. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus hinnanud tõendeid kogumis ja kohus on enda seisukohti piisaval määral ning jälgitavalt põhjendanud. Arutataval juhul puudub alus ka väitel, nagu oleks maakohtu otsus rajatud pelgalt prokuröri teesidele. Lugedes maakohtu otsust, on ilmne, et otsus rajaneb just kohtu tõendite analüüsil, mitte ei kopeeri pelgalt ühe või teise menetlusosalise seisukohti Mingeid vastuolusid tõendite vahel, millele kaitsja osutab, tegelikult ju ei esine. Pelgalt asjaolu, et menetlusosalisele kohtu järeldused ei meeldi, pole alus otsuse tühistamiseks. Asi on lihtsalt selles, et kaitsja püstitatud versioone ei kinnita mitte ükski uuritud tõend – need on paljasõnalised.
5. Kolleegiumi hinnangul on alusetu kaitsja apellatsioonis esitatud väide, nagu oleks arutatavas kriminaalasjas viidud seadust rikkudes läbi nn operatiivne äratundmine. Esmalt tuleb osutada, et arutatavas kriminaalasjas ei ole tõendina vormistatud ega uuritud ühtki isiku äratundmiseks esitamise protokolli. Äratundmiseks esitamine, mille ebaseaduslikkusest kaitsja 6 1-18-7683 oletatavalt räägib, võib kõne alla tulla üksnes toiming, kui kiirabiautos istuvate kannatanute juurde tuli politsei koos A. Voroniniga ja küsis, kas nad tunnevad temas ära neid löönud isiku (vt tl-d 46 prd-l–47, kd II). See, et politsei soovis kannatanutelt kinnitust selle kohta, kas nad on kinni pidanud isiku, keda on alust kahtlustada löömises, võis toimuda vormivabalt. Ka kaitsja ise ei ole osanud osutada, milles täpselt seisnes A. Voronini äratundmise puhul seaduse rikkumine. 11.
6. Apellatsiooni üks keskne seisukoht, mis kordub juba alates kriminaalasja arutamisest maakohtus, on see, et A. Voronin ei ole XX löönud. See väide on paljasõnaline ja kriminaalasjas uuritud tõendite valguses üheselt kummutatud. Sisuliselt kõik kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad ja mõlemad kannatanud on omavahel kokkulangevalt kirjeldanud A. Voronovi ründeid kannatanute vastu. Kolleegium nõustub ses osas täiel määral maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Küll aga tuleb osutada, et kaitsja selgitus selle kohta, miks A. Voronin kohtueelses menetluses löömist tunnistas (uurija lubadus, et sel juhul saab ta koju minna) on vastuolus terve mõistusega. A. Voronin on juba varem kriminaalkorras karistatud isik ja seega ei olnud tema kokkupuude politseiga esmakordne. Selgitus, et varem kriminaalkorras karistatud isik võtaks katseajal pelgas hüpoteetilises koju pääsemise lootuses omaks tahtliku kuriteo, mida ta ei sooritanud, on täielikult ebaveenev. Seetõttu on ka maakohtu hinnang A. Voronini ütluste ebausaldusväärseks lugemise ja tõendite kogumist väljaarvamise kohta põhjendatud. 11.
7. Apellatsioonis on kaitsja uue versioonina püstitanud võimaluse, et XX lõi hoopis RO. Kolleegiumi hinnangul on see võimalus välistatud tuginedes samale tõendite analüüsile, mille alusel maakohus tuvastas, et XX lõi just süüdistatav. Kaitsja osutas, et võimalus, et kannatanut lõi RO, selgitaks, miks tunnistaja JP andis süüdistatava kohta valeütlusi. Samas ei suuda kaitsja isegi seda väidet püstitades osutada mitte ühelegi vastuolule tunnistajate ütlustes ega selgitada, miks peaks JP ütlusi, millest nähtuvalt lõi XX just A. Voronov, lugema valeütlusteks, samas kui samasisulisi ütlusi on andnud ka mõlemad kannatanud ja teises asjas üle kuulatud tunnistajad.
8. Kolleegiumi hinnangul on alusetu ka kaitsja kriitika isiku ekspertiisi akti suhtes. Ekspert on kaitsja arvates teinud põhjendamatuid järeldusi XX-le tekitatud tagajärje kestuse osas, tema järeldused on oletuslikud ja rajanevad esialgsetele dokumentidele. Tuleb tõepoolest tõdeda, et ekspertiisiakt arutatavas asjas on koostatud juba juulis 2018 ning XX ravi on jätkunud ka pärast ekspertiisiakti koostamist. Samas ei anna see tõdemus siiski alust ühekski kaitsja kriitiliseks väiteks. Nimelt ei seisne arutataval juhul XX-le põhjustatud tervisekahjustuse raskus mitte tema silma vigastamise faktis kui sellises, vaid asjaolus, et silmale tekitatud vigastuse tulemusel kadus XX-l vigastatud silmas nägemine. Löögivigastuse otsene tulemus oli silma läätsetus. Ekspert on maakohtu istungil vastanud kaitsja küsimusele, mille alusel ta järeldas tervisekahjustuse kestust üle nelja kuu: „Selle silmatrauma iseloomu alusel, siin on kirjutatud, et trauma tagajärjel tekkis silmaläätsetus, mis põhjustab igavesest ajast igavesti nägemisehäire kuni lõpuni välja […]“ (vt tl 61 prd-l, kd II). 7 1-18-7683 13.
9. Teine arutatava kriminaalasja keskne küsimus puudutab seda, kas A. Voronini tegu, mille ta pani toime XX suhtes, on õigesti kvalifitseeritud § 118 järgi. Kaitsja osutab enda niisuguse väitega seoses sellele, et maakohus on ka ise möönnud, et kannatanule tekitatud vigastus ei kujuta endast rusikalöögi tavapärast ettenähtavat tagajärge. Samuti on maakohus tuvastanud, et A. Voronin tegutses XX-le põhjustatud tagajärje osas üksnes ettevaatamatusega hooletuse vormis. Raske tervisekahjustuse tekitamise osas seega A. Voroninil tahtlus puudus, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et A. Voronini eesmärk olnuks rusikalöögiga tekitada kannatanu silmale sellised vigastused, mis kestavad üle 4 kuu, veel vähem terve elu. Selle seisukohaga tuleb tõepoolest nõustuda. 13.
10. Küll aga ei nõustu kolleegium maakohtu hinnanguga, et A. Voronin ei näinud üldse tagajärjena ette kannatanu silma või selle funktsioonide kahjustamist.

§ 118

sisustamisel kujunenud kohtupraktika kohaselt piisab raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise koosseisu realiseerimiseks subjektiivse kriteeriumina sellest, kui toimepanija tahtlus hõlmab niisuguse tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis enamohtliku tagajärje saabumiseni (vt viimati nt

1. mai
2. a RKKKo asjas nr 1-17-5883/77, p 9). Arutatavas asjas on tõendamist leidnud see, et A. Voronin lõi XX ühe korra ja kannatanu jaoks täiesti ootamatult tugevajõuliselt parema silma piirkonda. Silm on üldteadaolevalt õrn elund. A. Voronin poksi harrastava inimesena sai aru, et tema löögid on tugevad ja tavapärase lööja omadest ohtlikumad. Lüües sellegipoolest kannatanut ootamatult ja tugevalt silma piirkonda, sai süüdistatav aru ka sellest, et ta põhjustab löögipiirkonda (s.t kahtlemata ka kannatanu silmale) vigastusi, kuid minnes enda sellisest tõdemusest hoolimata siiski niisuguse teo peale välja kiitis ta sellise võimaliku tagajärje sisemiselt heaks. A. Voronini löögi suurt tugevust kinnitab mh asjaolu, et tema sõrmenukkidel on pärast kinnipidamist tuvastatud verine marrastus, mis on iseloomulikud just löögivigastusena.

§ 118

koosseisu subjektiivse tunnusena ei pea süüdistatava tahtlus ulatuma välja tekitatud vigastuse detailideni – tahtlus ei pea hõlmama seda, kuidas ja mis ulatuses löök silma ja selle funktsioone kahjustab. Nii tavapärase elukogemusega ettekujutuse kohaselt silma pihta tehtud löögi tagajärgedest kui seda enam veel poksiga tegeleva isiku ettekujutuse kohaselt sai A. Voronin aru, et tema löök põhjustab silmale vigastusi. Konkreetse tekitatud raske tervisekahjustuse suhtes käitus ta aga ettevaamatult hooletuse vormis, sest sellist tagajärge ei pidanud ta isegi mitte võimalikuks – samas hoolsuskohustust järgides e jättes kannatanu tervise kahjustamata, olnuks see tagajärg tema jaoks siiski ettenähtav.

1. Kolleegiumi hinnangu puudub alus tühistada maakohtu vaidlustatud otsust ka väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suuruse osas. Kaitsja arvates ei ole XX-le mittevaralise kahju katteks välja mõistetud summa mõistliku suurusega, sest see ei arvesta rikkumise raskust ega ulatust, samuti asjaolu, et XX oli joobes. Esiteks ei rajane tuvastatud asjaoludel kaitsja väide, nagu oleks XX olnud joobes. Kannatanu ütlustega on tuvastatud hoopis see, et ta oli joonud ca pool purki õlut, millest ei saa kuidagi järeldada, et ta olnuks alkoholijoobes. Teiseks ei oma kannatanu joove või selle puudumine arutatava kriminaalasja kontekstis mitte mingit õiguslikku tähtsust, sest tuvastatud asjaolude kohaselt ei olnud kannatanul endal mingit rolli selles, et süüdistatav teda lõi. Konflikti initsieeris süüdistatav, kes lõi ainult temale arusaadavatel kaalutlustel asjasse puutumatuid kolmandaid isikuid rusikaga näkku. Kannatanud ei osanud löömist oodata ega väljendanud omalt poolt mingit soovi või 8 1-18-7683 valmisolekut süüdistatavaga kakelda. Mis puutub väljamõistetud hüvitise suurusse, siis on maakohus asjakohaselt arvesse võtnud nii senist kohtupraktikat mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta kui ka konkreetsel juhul kannatanule põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Maakohus on seega arvestanud asjakohaseid kriteeriume ning kolleegium nõustub täiel määral maakohtu kaalutlustega hüvitise suuruse kindlaks määramisel.
2. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Süüdistatava apellatsiooni jätab kolleegium KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9