) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 28.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Geormont OÜ, U T ja R V vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ ja Geormont OÜ vahel 08.05.2018 sõlmitud laenuleping nr Xxx, xxx OÜ ja U T vahel 08.05.2018 sõlmitud käendusleping nr xxx, xxx OÜ ja R V vahel 08.05.2018 sõlmitud käendusleping nr xxx. xxx OÜ loovutas 30.10.2018 nimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja palub kostjatelt Geormont OÜ, U T ja R V solidaarselt välja mõista põhivõlg 5865,20 eurot, intress 988,87 eurot, hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 411,09 eurot ning täiendav viivis põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni viivisemääraga 0,17% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4734,84 eurot. Kuivõrd kostjad Geormont OÜ ja R V ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastust esitanud, rahuldab kohus nende suhtes hagi tagaseljaotsusega osaotsuse mõttes. Kostja U T suhtes jätkab kohus menetlust.
Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist.
lg 2 näeb ette, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207 lõike 3 järgi. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud kostjatelt välja mõista solidaarselt. Kuivõrd kohus rahuldab hagi kostjate 1 ja 3 suhtes tagaseljaotsusega, jäävad otsuse tegemiseni tekkinud hageja menetluskulud kostjate 1 ja 3 kanda (võttes arvesse, et tegemist on solidaarnõudega). Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ning lepingulise esindaja kulu 180 eurot (sh käibemaks).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka lepingulise esindaja kulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja need tuleb kostjatelt 1 ja 3 solidaarselt hageja kasuks, kokku summas 780 eurot (600+180), välja mõista.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel 1 ja 3 tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.