← Eesti

2-15-16908/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus, Talli

§ 19lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid.

Hageja leiab, et kuna korteriomand omandati ja abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise alus tekkis 18.03.1996, saab kohaldada enne 01.07.

§ 19lg-s 2 sätestatud abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid.

Hageja on seisukohal, et alus poolte võrdusest kõrvalekaldumiseks tuleneb enne 01.07.

§ 19

lg 2 p-dest 2 ja 3, kuna kostja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ning korteriomand on omandatud hageja lahusvara arvel. Lisaks on hageja seisukohal, et antud juhul kohaldub ka enne 01.07.

§ 19

lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, kuna kostja käitumist arvestades on ilmne, et kostjal ei ole huvi korteri vastu. Kohus on seisukohal, et tõendatud on asjaolu, et korteriomand on ostetud xxx ja hageja vahel 18.03.1996 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel, mille kohaselt oli korteriomandi müügihind 9540.00 krooni, mille hageja tasus täielikult lepingu allkirjastamisel EVP-arvega: 9540.00 krooni (I kd tl 11). Hageja on esitanud tõendina ka EVP arve (I kd tl 14). Hageja ja kostja abielulised suhted lõppesid 1996. aasta veebruaris, mil kostja lahkus poolte ühisest elukohast (I kd tl 10), s.o 3 enne hageja poolt korteriomandi omandamist. Seega on tõendatud, et kostja ei ole osalenud ühisvara omandamisel. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kalduda ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest enne 01.07.

§ 19

lg 2 p 2 alusel, kuna kostja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel ning kohus jätab korteriomandi hageja ainuomandisse kohustuseta hüvitada kostjale tema osa väärtust. Hagiavalduse kohaselt ei nõua hageja kostjalt ühisvaraga seotud kulutuste hüvitamist juhul, kui kohus kaldub ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest ning jätab korteriomandi hageja ainuomandisse. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus hageja nõuet tasaarvestada poolte vastastikused nõuded 15000.00 euro ulatuses. IV Ühisomandi lõpetamise kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühisomandi lõpetamisel on KRS § 341 lg 2 p 2 järgi puudutatud isikuks teised ühisomanikud. Hageja taotluse alusel ja kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 341 lg-ga 8 asendab kohtuotsus kostja tahteavaldust korteriomandi jagamiseks kostja soovitud kujul. Kohus loeb tuvastatuks kostja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse osale korteriomandi asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 238xxx7001 hagejale ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx II jaos senise kande hageja kohta kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kohus loeb kostja tahteavaldus asendatuks kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 164 lg-ga 1 jätab kohus iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine TsMS § 317 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 317 lg-te 3 ja 4 alusel toimetab kohus kostjale otsuse kätte avalikult, kuna isiku viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus loeb otsus kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.