lg 2 p 2,3 ja § 118 lg 1 p 1,2 ja 5 järgi lühimenetluses Alan Rüütel Prokurör Süüdistatav Aleksandr Murin ik 35206020260, xxx, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, kriminaalkorras karistamata Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2; 311 ja 313: Tunnistada süüdi Aleksandr Murin
lg 2 p 2, 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;
Vastavalt
lg 1 suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel Aleksandr Murinile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) aastat. Tõkend – vahistamine - A. Murini suhtes jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates 26.01.2019.a. Asitõendid: - kannatanu V. M.le kuuluvad riideesemed: musta värvi pluus, musta värvi fliisist tükk, punast värvi T-särk, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu Tallinnas, Rahumäe tee 6 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - kahtlustatavale Aleksandr Murinile kuuluvad riideesemed: T-särk, dressipüksid, sokid, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu Tallinnas, Rahumäe tee 6 - hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - Häirekeskusesse 26.01.2019.a laekunud kõnesalvestus CD-R plaadil, fototabel A. Murini isiku läbivaatusest CD-R plaadil, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga CD-R plaadil, kannatanu V. M.st ekspertiisimaterjali võtmise käigus tehtud fotod CD-R plaadil, 14.03.2019.a kannatanuna ülekuulatud V. M. ütlused kahel DVD-R plaadil, mis asuvad kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde; - põlevvedeliku puuteproov paberrätikul A. Murini pahemalt käel ja põlevvedeliku puuteproov paberrätikul A. Murini vasakult käelt, A. Murini võrdlusproov, kannatanu V. M. sõrmejälgede kaart, tunnistaja J. K. sõrmejälgede kaart, murdunud tuletikk esiku põrandalt, tikk esiku põrandalt vannitoa ukse eest, tikutoos ja tikk vannist ning lahusti White Spirit pudel 0,5l, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu Tallinnas, Rahumäe tee 6 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Murinilt riigituludesse sundraha 1350 eurot ja menetluskulud 4137 eurot (kaitsjatasu 1140 eurot ja ekspertiisikulu kokku summas 2997 eurot, so isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest summas 84 eurot, sõrmejäljeekspertiisi eest summas 663 eurot, põlevvedeliku ekspertiisi eest summas 1737 eurot ja DNA ekspertiisi eest summas 513 eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 5487 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 457,25 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD 2 Aleksandr Murin on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, viibides xxx asuvas korteris on erinevatel ajaperioodidel ajavahemikus 2015.a-2018.a kehaliselt väärkohelnud oma abikaasat V. M.t - 2015.a juunikuus lõi Aleksandr Murin metallist toruga V. M.le lagipähe, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustuse: xxx; 2016.a maikuus lõikas Aleksandr Murin terava kohtueelse menetluse tuvastamata esemega V. M. xxx põhjustades tervisekahjustuse - 2 cm pikkuse haava xxx; 2018.a kevadel ja suvel lõi Aleksandr Murin rusikatega V. M.le vastu nägu põhjustades sellega kannatanule näkku nähtavaid hematoome ning füüsilist valu. Seega, oma tahtliku tegevusega, Aleksandr Murin pani toime kehalise väärkohtlemise, so teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o
Samuti tema, viibides 26.01.2019.a kella 15:00-16:00 paiku xxx asuvas korteris Aleksandr Murin valas oma abikaasa V. M. üle lahustiga ehk põlevvedelikuga ning süütas ta seejärel tikuga põlema. Oma tegevusega põhjustas Aleksandr Murin V. M.le eluohtliku tervisekahjustuse; tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ning xxx ravimatu vigastuse. Täpsemalt erinevaid kehapiirkondi xxx põletustega. Seega, oma tahtliku tegevusega, Aleksandr Murin pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, põhjustades eluohtliku tervisekahjustuse, tekitades vähemalt neli kuud kestva tervisehäire ning xxx ravimatu vigastuse, so
Kohtuistungil selgitas süüdistatav A. Murin, et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast süüdi ainult kehalises väärkohtlemises 2015.a, nõustus lühimenetlusega ning enda küsitlemist ei soovinud. Prokurör palus Aleksandr Murin mõista süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega 2 aastat, samuti mõista Aleksandr Murin süüdi
§ § 118 lg 1 p 1, 2, 5 järgi ning karistada teda 9 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel liitkaristusena mõista üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel vangistus 10 aastat. Kuna asja arutatakse lühimenetluses, siis vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, seega palus prokurör karistuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Kaitsja leidis, et Aleksandr Murini süü
Murin õigeks mõista. Aleksandr Murini karistuseks
MS § 238 lg 2 kohaldamisel mõista karistuseks vangistus 4 kuud 4 päeva ja lugeda karistus kantuks, tõkend tühistada ning vabastada A. Murin kohtusaalist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et Aleksandr Murini süü
lg 2 p 2,3 ja § 118 lg 1 p 1,2 ja 5 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. 3
lg 2 p 2 ja 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt. Kohtu hinnangul kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid, et A. Murin on xxx asuvas korteris erinevatel süüdistuses märgitud ajaperioodidel ajavahemikus
lg 2 p 2, 3 järgi ja väitis, et 2015.a juunikuus lendas tolmuimeja toru kogemata vastu kannatanu pead, kahtlustatav ei mäleta, et V. M. oleks saanud haava vasakusse pöidlasse ning eitab V. M. löömist vastu nägu. Kahtlustatav väitis, et kui ta oleks seda teinud, siis ei oleks V. M. ju saanud tööle minna. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et süüdistatav on teda korduvalt löönud, sest kannatanu ütlused riimuvad tunnistajate ütlustega, kes on kannatanu kehal näinud verevalumeid, samuti kinnitavad kannatanu ütlusi kirjalikud tõendid. Süüdistatava ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks, sest need on vastuolus teiste kogutud tõenditega. Süüdistatavale inkrimineeritavatele tegudele õigusliku hinnangu andmisse puutuvalt peab kohus vajalikuks märkida, et omaksvõetud kohtupraktika kohaselt on valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-11-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb
lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanul on tuvastatud tervisekahjustuste olemasolu lisaks kannatanu ütlustele ka meditsiinidokumentidega ning tunnistajate ütlustega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks piisab igas koosseisualternatiivis ka kaudsest tahtlusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust ning kiidab võimaliku tagajärje heaks, st soostub sellega. Tuvastatud tehiolude pinnalt võib järeldada, et A. Murin tegutses oma abikaasast kannatanut metallist esemega pea piirkonda lüües, samuti kannatanu xxx vigastamisega ning verevalumite põhjustamisega kaudse tahtlusega, mööndes, et tema tegevus võib kannatanule põhjustada füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et A. Murin on ajavahemikul 2015.a2018.a, oma elukohas korduvalt kehaliselt väärkohelnud oma abikaasat V. M.t, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – haavad xxx, ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 1 p 1, 2 ja 5 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule, tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. Vaidlus puudub selles, et süüdistuses kirjeldatud tegu, so tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule, tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja xxx ravimatu vigastus, pandi V. M. suhtes toime 26.01.2019 xxx asuvas korteris, kus elavad kannatanu V. M. ja tema abikaasa Aleksandr Murin. Korteris kolmandaid isikuid ei viibinud. Seda kinnitavad kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. 5 Asitõendi – Häirekeskusele tehtud kõne salvestuse – vaatlusprotokollist (tl 139-140) nähtuvalt teatas J. K. 26.01.2019.a kella 16.17 ajal Häirekeskusele tehtud kõnes, et tema ema V. M. on süütevedelikuga üle valatud ja tal on põletus ning vaja on kiirabi aadressile xxx. J. K. teatas Häirekeskusele, et tema isa on joobes ning on võimalik, et midagi toimus, sest isa võib joobes olla julm. Kiirabikaardist (tl. 67-69) nähtub, et 26.01.2019 kell 16.17 saabus korraldus sõita xxx, kus teataja ema on üle valatud mingi vedelikuga ja põlema pandud, teataja arvab, et seda võis teha isa. Mehe sõnul pani naine ise ennast põlema, kuid tütar ütles, et ema sõnul pani mees naise põlema. Kiirabi saabudes oli patsient raskes seisus, xxx. Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest 26.01.2019.a kell 17.40 nähtub, et xxx korterist on haiglasse toimetatud pea, näo, kaela ja rindkere ning käte piirkonna II-III astme põletustega V. M., kelle pani põlema abikaasa (tl 49). Ka patsiendi EMO kaart (tl 51-56) kinnitab, et üliraskes seisundis V. M. toimetati haiglasse reanimobiili poolt ning väidetavalt pani alkoholijoobes abikaasa ta põlema. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi nr 19E-PÕI0042 aktist (tl 107-111) nähtub, et V. M.l esinesid pead, nägu, kaela ja ülajäsemeid haaravad II-III astme põletused koos xxx põletusega. Kannatanu vajas üliraske üldseisundi tõttu ravi intensiivraviosakonnas, kus ta viibis narkoosi viiduna xxx. Tervisekahjustuste paranemine võib kesta üle 4 kuu, seejuures põletushaavade paranemisele on iseloomulik püsivate armide teke. Põletushaavade paranemise käigus kujunevad armid on xxx moonutavad ja ravimatud, st neid ei saa kõrvaldada tavaliste ravimeetoditega. Tuvastatud tervisekahjustused on eluohtlikud hinnatuna kogumis. Kannatanu ütluste (tl 27-48) kohaselt on tema abikaasa A. Murin alkoholijoobes agressiivne ning on kannatanu suhtes sageli kodus kasutanud vägivalda. 26.01.2019 oli kannatanu koos abikaasaga kodus, koos tarvitati alkoholi. Kannatanu läks vannituppa, kus sel ajal viibis ka tema alkoholijoobes abikaasa. Kannatanu tahtis vannitoas käsi pesta, kui tundis, et mingi vedelik voolab tema peale. Kannatanu tahtis seda vedelikku maha pesta, kuid sel hetkel süütas A. Murin tuletiku ja viskas põleva tiku kannatanu peale ning koheselt lahvatas tuli põlema. Peale seda võttis A. Murin kannatanu käest duši ja hakkas leeke kustutama. Ka kannatanu püüdis tuld kustutada. Kes kutsus kiirabi, seda kannatanu ei mäleta, kuid mäletab, et helistas tütrele. Kannatanu ütluste kohaselt ei palunud ta abi abikaasalt, sest joobnuna ei oleks ta kannatanut kuulanud. Kaitsja etteheite osas, et V. M. ei ole andnud ütlusi oluliste asjaolude kohta, väites, et ei mäleta toimunud täpselt, märgib kohus, et olukorras, kus kannatanu oli saanud süütamise tõttu tugevaid põletuskahjustusi, mille tagajärjel ta toimetati üliraskes seisus haiglasse, on liiast nõuda temalt üksikasjalikke selgitusi. Kohus märgib, et puuduvad igasugused andmed, mis annaksid aluse arvata, et kannatanul oleks põhjust ennast vigastada, see ei ole ka eluliselt usutav. A. Murini nime süütajana avaldas kannatanu vahetult peale toimunut nii oma tütrele L. K.le kui ka kiirabitöötajale, samuti kinnitas kannatanu seda ülekuulamisel haiglas 14.03.2019.a. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistaja J. R. ütlused (tl 80-83), milliste kohaselt kuulis ta 26.01.2019 kella 16 paiku, kuidas alumised naabrid Aleksandr ja V. M. rääkisid omavahel valjusti. A. Murin ütles V. M.le, et ta on teda ära tüüdanud ja käib talle närvidele. 10 minuti pärast oli kuulda, kuidas A. Murin ütles midagi tulega seonduvat. Umbes 5-10 minuti pärast oli kuulda V. M. karjumist. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes. Kohtu hinnangul ei ole mingit alust arvata, et versiooni selle kohta, et kannatanu süütamise pani toime tema abikaasa A. Murin, mõtles kannatanu välja. Ka puudub kohtu arvates kannatanul motiiv alusetult süüstada süüdistatavat. Korteris viibisid üksnes kannatanu ja A. Murin, 6 seega sai kuriteo toime panna üksnes A. Murin. Eeltoodu alusel peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseks tõendiks. Aleksandr Murini ütluste kohaselt jõi ta 26.01.2019 päeval koos naisega veini ning nende vahel tekkis sõnavahetus. A. Murin arvas, et naine on piisavalt veini joonud ja viis veini rõdule, öeldes abikaasale, et vein sai otsa. V. M. läks rõdule veini otsima. A. Murin nägi, et naine oli rõdult võtnud lahusti pudeli. Kahtlustatav hakkas naise käest lahusti pudelit ära võtma, naine oli selleks ajaks pudeli korgi lahti keeranud ja sel ajal, kui kahtlustatav hakkas lahusti pudelit abikaasa käest ära võtma, purskas lahusti nii abikaasa kui kahtlustatava riietele. Kahtlustatav ei saanud pudelit enda kätte ning abikaasa jooksis pudeliga vannituppa. Kahtlustatava ütluste kohaselt hoiab ta tikke vannitoas. Kahtlustatav läks kannatanule vannituppa järgi ja nägi, kuidas naine süütas tikke ja pani neid enda vastu. Kahtlustatav püüdis tagajärjetult tikutoosi ära võtta, kuid naisel õnnestus kas kolmas või neljas tikk süüdata ja järsku süttisid naise riided põlema. Kahtlustatav tõukas naise vastu kraanikaussi ja hakkas dušist talle vett peale valama. Naine ise hakkas endale näkku ja kätele laskma vett kraanikausist. Kes kutsus kiirabi ja politsei, seda kahtlustatav ei mäleta. Järgmisel kahtlustatavana ülekuulamisel selgitas kahtlustatav, et V. M. võttis ise rõdu pealt lahusti pudeli ning kahtlustatav hakkas pudelit tema käest ära võtma. Kuna pudelil oli kork halvasti peal, siis sattus lahusti naise peale. Seejärel läks V. M. vannituppa ja hakkas seal tuletikke süütama. Kui V. M. oli põlema läinud, siis hakkas A. Murin teda dušist kastma. Umbes 5-6 sekundi pärast tuli korterisse nende tütar. Tunnistaja J. K. ütluste kohaselt (tl 70-73; 74-78) tuli ta 26.01.2019.a kella 16.10 ajal oma vanemate elukohta xxx. Esialgu keegi uksetelefonile ei vastanud, siis võttis V. M. toru ja ütles, et tal on vaja kiirabi. Samal ajal kuulis tunnistaja ka A. Murinit ütlemas, et las keeravad ringi ja sõidavad minema. A. Murini hääletoonist sai tunnistaja aru, et isa on purjus. A. Murini jaoks on tavaline, et joobes võib ta tuju järsult muutuda ning ta võib rääkida toorelt ja jõhkralt. Korterisse sisenedes tundis tunnistaja spetsiifilist põlemise lõhna ja avastas vannitoas V. M., kes oli vööni riidest lahti ja üleni märg. Vannis olid märjad riided. V. M. püüdis tunnistajale midagi öelda, kuid tunnistaja ei saanud temast aru. V. M. ulatas üle keha värisedes tunnistajale läbipaistva pudeli vedelikuga, tunnistaja võttis pudeli ja pani selles põrandale. V. M. käed olid punased ja kätelt tuli nahk maha ning õlg, rind, nägu ja käed olid tugevalt kahjustatud. V. M. ütles, et isa (A. Murin) oli talle vedelikku peale valanud ja põlema süüdanud. Tunnistaja kutsus kiirabi. Oodates kiirabi ütles V. M., et isa tegi seda ning ütles ka tunnistajale, et kas järgmisel korral tapab ta mu ära. A. Murin väitis, et V. M. tegi seda ise. Tunnistaja arvates, lähtudes oma kogemustest, kogu pere elust ja sellest, kuidas ta ise on näinud joobes isa käitumas, võis isa ema süüdata, samuti on A. Murin tunnistaja hinnangul võimeline välja ehitama väga loogilist pilti sündmusest ja veenvalt esitama oma versiooni juhtunust. Oma probleemides süüdistab A. Murin kõiki. Isa suitsetab nii vannis olles kui ka tualetis. Ta joob väga tihti ning on joobes agressiivne ja peksab ema. 26.01.2019 nägi tunnistaja V. M. võtmeid otsides ema kotis paberit, millele oli kirjutatud lühinumber ja lisatud sõnad kas perevägivald või perevägivalla abi. Kui tunnistaja tahtis emale haiglasse mobiiltelefoni kaasa anda, siis märkas ta, et telefonis ei ole akut ning ema ütles, et isa viskas aku kuskile. Tunnistaja I. M. ütluste (tl 90-92) kohaselt nägi ta 26.01.2019 kella 15-16 vahel trepikoja juures V. M.t, kes oli kaine. 26.01.2019.a sündmuskohal käinud kiirabitöötajast tunnistaja J.O. ütlused /t.l. 97-99/ kinnitavad, et ta sai 26.01.2019 umbes kella 17 paiku väljakutse xxx. Kohapeal nägi ta kannatanut, kellega tegeles xxx kiirabibrigaad, kannatanu pea, käed ja ülakeha olid sidemetes. xxx kiirabibrigaad teatas, et kogu kannatanu ülakeha on põlenud. Suuremas toas oli lamavas asendis diivanil vanemapoolne meesterahvas. Küsimusele, mis juhtus, vastas keegi, et kannatanu on kas põlema pandud või ise 7 ennast põlema pannud. Tunnistaja hakkas kannatanut transportima Tallinnasse, teel olles vastas kannatanu küsimusele, kes seda tegi, et mees pani ta põlema. Paldiski kiirabibrigaadi juhist tunnistaja M. L. ütlused (tl 100-102) kinnitavad, et sai 26.01.2019.a väljakutse perekond M. juurde. Korteris nägi ta raskes seisundis V. M.t, kes oli šokis. V. M. ülakeha oli paljas ja seetõttu oli näha põletushaavu. V. M. pea, kõik juuksed, kael, nägu, rind ja käed olid üleni põlenud. Tunnistaja ei osanud vastata küsimusele, kas V. M. rääkis talle, mis juhtunud olid, kuid kinnitas, et V. M. ütluste kohaselt oli ta mehega tülitsenud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 2-14) nähtuvalt leiti korteri vannitoas vannist tuletikk, tikutoos ja osaliselt ärapõlenud riideesemed, mille peal on käsidušš. Vannitoa põrandal oli muljutud o,5 l plastpudel kirjaga White Spirit, mis oli osaliselt täidetud läbipaistva vedelikuga. Vaatluse hetkel oli plastpudel korgiga suletud. Asitõendi vaatlusprotokollis (tl 15-22) on vaadeldud vannist leitud riideesemeid, millest üks sarnaneb materjali ja välimuse osas pluusile, millel on arvukad põlemise tunnused sh varrukate otstes, parema õlaõmbluse keskosas, kaelusest vasakule jäävas piirkonnas, esiküljel. Vaadeldud on ka fliismaterjalist ebakorrapärase kujuga eset, mille ühes piirkonnas on sulamistunnustega kant. Põlevvedelikuekspertiisiakt (tl 132-137) kinnitab, et sündmuskohalt äravõetud lahustipudelis kirjaga White Spirit olev vedelik on keskmiste naftadestillaatide hulka liigitatav põlevvedelik.Kaitsja väite osas, et kaitsealuse kätelt võetud proovidest ei leitud põlevvedelikku ega nende jääke, märgib kohus, et kuigi A. Murini kätelt võetud proovidest põlevvedeliku jälgi ei leitud, tuvastati, et Aleksandr Murini T-särgil, dressipükstel ning sokkidel ja punast värvi riideesemel ning musta värvi riideesemel, mis võeti vannist, leidub põlevvedeliku jääke. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et valades kannatanu peale põlevvedelikku, sattus põlevvedelik A.Murini kätele. Samuti hakkas A. Murin nii kannatanu kui A. Murini ütluste kohaselt peale seda, kui oli kannatanu peale valatud vedeliku põleva tikuga süüdanud, kannatanut veega kastma. Sellise tegevuse käigus võis vesi kätele sattunud põlevvedeliku eemaldada. Sõrmejälje ekspertiisi käigus (tl 126-127) sündmuskohalt kaasavõetud White Spiriti pudelilt naha papillaarkurrustiku jälgi ei leitud. DNA ekspertiisi aktist (tl 114—118) nähtub, et sündmuskohalt äravõetud esemetel (murdunud tuletikk esiku põrandal, tikutoos, tuletikud vannis ja esiku põrandal vannitoa ees, puuteproovid pudelil ja pudeli korgil) tuvastati nii A. Murini kui ka V. M. DNA-d. Kaitsja leidis, et asjaolu, et tikutoosilt leiti vaid V. M. DNA-d, viitab võimalusele, et V. M. hoidis seda tikutoosi käes ja süütas ennast ise. Murtud tuletikult võetud proovis ei saa välistada A. Murinilt ja V. M.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ning kaitsja leiab, et on võimalik, et sama tikk, mida A. Murin on kunagi käes hoidnud sigaretti süüdates, sattus nüüd V. M. kätte. Kaitsja hinnangul kinnitab murtud tuletiku leidmine A. Murini ütlusi selle kohta, et V. M. ei saanud tikke põlema, ta pani neid enda vastu, mis kustusid ja kukkusid põrandale ning võisid ka murduda. Kohus ei nõustu kaitsjaga. Ei ole välistatud, et ükski korterist leitud tikkudest ei oma puutumust süüdistuses märgitud kuriteoga, sest põlev tikk, mille süüdistatav viskas süütevedelikuga üle valatud kannatanule, võis koheselt süttinud leegis suure tõenäosusega ära põleda. A. Murin aga suitsetab korteris nii vannitoas kui tualettruumis. Mis puudutab DNA leidmist võetud proovidelt, siis leiab kohus, et kuna V. M. ja A. Murin elavad selles korteris koos pikka aega, siis ei oma DNA leidumine või puudumine korteris olevatel esemetel otsustavat tähtsust. Kuigi üliraskelt kannatada saanud V. M. ei suutnud ülekuulamisel meenutada 26.01.2019.a toimunu üksikasju, siis ei ole kohtu hinnangul välistatud, et kannatanu puudutas ekspertiisiks esitatud esemeid. Oluline on asjaolu, et kannatanu 8 on 26.01.2019.a toimunu kohta järjepidevalt andnud ühesuguseid ütlusi, milliste kohaselt süütas A. Murin ta peale vedelikuga ülekallamist põleva tikuga. Kohtu hinnangul ei anna kaitsja oletused alust kahelda kannatanu ütluste tõepärasuses. Eeltoodut arvestades leiab kohus kokkuvõtlikult, et süüdistatava ütlused on kohtu hinnangul ennastõigustavad, on vastuolus teiste uuritud tõenditega ning on kantud soovist vabaneda vastutusest, seetõttu kohus neid tõendina ei arvesta. Eelnevat kokkuvõttes loeb kohus
lg 1 p 1, 2 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimise A. Murini poolt ja põhjusliku seose olemasolu A. Murini tegevuse ja kannatanule tekitatud vigastuste vahel tõendatuks. Tahtluse küsimuse lahendamisel leiab kohus, et juhul, kui isik vallandab enda teadliku käitumisega kausaalahela sellise kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda kontrollida, kiidab ta need tagajärjed vähemalt kaudse tahtluse tähenduses samaaegselt ka heaks. Tahtluse sisusse kuulub põhjusliku seose ettekujutamine tavalise elukogemuse tasemel. Valades otsese tahtlusega kannatanu üle põlevvedelikuga ning seejärel koheselt visates kannatanu peale põleva tiku, ei kontrollinud süüdistatav ilmselgelt sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis süüdistatav oma tegevuse mistahes tagajärgi, sh inkrimineeritud tagajärgi. Seega on süüdlase tahtlusega vähemalt kaudse tahtluse vormis hõlmatud kõik kannatanule süütamisega tekitatud vigastused. Kohtu hinnangul on tuvastatud põhjuslik seos süüdistatava teo ja kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse; tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ning nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse põhjustamises ning süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang, tema tegu on kvalifitseeritav
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. KARISTUS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 1 p 1, 2 ja 5 on kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette 4 kuni 12 aastase vangistuse. Elu ja tervis on tähtsaim õigushüve, mistõttu nende kahjustamise eest on ette nähtud väga ranged karistused, kus kõne alla tuleb vaid vangistus, sest ebaõigus nende koosseisu tegudes on väga suur. Süüdistatav on kriminaalkorras karistamata. Kuigi
lg 2 näeb karistusena ette ka rahalise karistuse, leiab kohus, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Ka puuduvad mittetöötaval legaalset sissetulekut mitteomaval süüdistataval rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kohtule esitatud materjalide kohaselt tarvitab A. Murin alkoholi pikka aega ja on joobeseisundis oma abikaasa suhtes vägivaldne, seejuures on tema poolt kasutatav vägivald muutunud üha raskemaks. Seega leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 9 Karistuse mõistmisel
lg 2 p 2,3 järgi arvestab kohus, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald ja talle tekitatud kahjustused ei olnud rasked, seega on karistuse eesmärke võimalik saavutada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Karistuse mõistmisel
Murini teo tagajärjena esines kannatanu suhtes nii oht elule kui ka tervisehäire, mis kestis üle nelja kuu, samuti nägu oluliselt moonutav ravimat vigastus, seega kolm kvalifitseerivat tunnust. Kuritegu pandi toime, olles eelnevalt ühiselt alkoholi tarbitud. Eeltoodu ei õigusta süüdistatava käitumist vähimalgi määral, kuid karistuse mõistmisel kohus seda arvestab. Samas on A. Murin kohtu hinnangul teda ümbritsevatele isikutele ohtlik, sest kuritarvitades alkoholi on ta suuteline panema toime väga raskeid kuritegusid. Peale kuriteo sooritamist ei ilmutanud ta kannatanu suhtes vähematki empaatiat, käskides üliraskelt vigastatud kannatanul sündmuskohale saabuva tütre ära saata. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada karistust sanktsiooni keskmises määras ning eeltoodu alusel mõistab kohus A. Murinile
Vastavalt
lg 1 sätestatule tuleb moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeimat suurendamise teel. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, siis vähendatakse KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. Tõkend vahistamine tuleb jätta A. Murini suhtes endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 26.01.2019.a. Kriminaalasjas olevatest asitõenditest tuleb kannatanu V. M.le kuuluvad riideesemed: musta värvi pluus, musta värvi fliisist tükk, punast värvi T-särk, kahtlustatavale Aleksandr Murinile kuuluvad riideesemed: T-särk, dressipüksid, sokid, põlevvedeliku puuteproov paberrätikul A. Murini pahemalt käel ja põlevvedeliku puuteproov paberrätikul A. Murini vasakult käelt, A. Murini võrdlusproov, k annatanu V. M. sõrmejälgede kaart, tunnistaja J. K. sõrmejälgede kaart, murdunud tuletikk esiku põrandalt, tikk esiku põrandalt vannitoa ukse eest, tikutoos ja tikk vannist ning lahusti White Spirit pudel 0,5l, mis on edastatud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite lattu Tallinnas, Rahumäe tee 6 , hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Häirekeskusesse 26.01.2019.a laekunud kõnesalvestus CD-R plaadil, fototabel A. Murini isiku läbivaatusest CD-R plaadil, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga CD-R plaadil, kannatanu V. M.st ekspertiisimaterjali võtmise käigus tehtud fotod CD-R plaadil, 14.03.2019.a kannatanuna ülekuulatud V. M. ütlused kahel DVD-R plaadil, mis asuvad kriminaalasja juures, tuleb jätta kriminaalasja juurde; MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 3 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka kaitsjatasu 1140 eurot, ekspertiisikulud kokku summas 2997 eurot (isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest summas 84 eurot, sõrmejäljeekspertiisi eest summas 663 eurot, põlevvedeliku ekspertiisi eest summas 1737 eurot ja DNA ekspertiisi eest summas 513 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ehk 1350 eurot. Kokku tuleb A. Murinilt välja mõista menetluskuludena 5487 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude 10 ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.