← Eesti

3-17-2493/30

Obsah (4)§ 165§ 37§ 59§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-2493 Haldusasi OSC Oil Trade OÜ kaebus Maksu- ja T

§ 165lg-ga 2 ei korda neid siinkohal.

Samuti on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis ja kontrollakti täienduses (II kd tl 97-99) piisavalt põhjendanud, miks on alust mõistlikuks kahtluseks, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ ei ole kütuse tegelikud müüjad ning maksuhalduri sellekohased järeldused on kohtule usutavad. Samas märgib kohus, et ehkki konktrollaktis ja maksuotsuses kajastatud asjaolud annavad aluse põhjendatud kahtluseks ning selle alusel on eluliselt usutav, et OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ ei olnud kütuse tegelikuks müüjaks, ei saa ainult selle alusel väita, et nimetatud põhjusel pidi kaebaja seda teadma. Samuti, ehkki iga maksuotsuses toodud asjaolu eraldi ei annaks alust väita, et kaebaja pidi olema teadlik, et kütuse tegelikuks müüjaks ei ole OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ, viitavad asjaolud ja tõendid kogumis sellele, et kaebaja pidi olema sellest teadlik. 8

(16)Kuna kaebaja kohtumenetluses esitatud väited kattuvad valdavas osas kontrollaktile ja selle täiendusele esitatud eriarvamuses toodud väidetega ja kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid, siis tugineb kohus kooskõlas

§ 165

lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle lisaks oleva kontrollakti ja kontrollakti täienduse põhjendustele, neid kõiki üle kordamata. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

  1. Maksuotsuse p-s 2.1.2.4 on maksuhaldur välja toonud, millel põhineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja oli teadlik, et OÜ Inndex ei ole kauba tegelik müüja. Kohus märgib, et ehkki maksuotsuse punktis 2.1.2.4
  2. (Ain Polma isikuga seonduv) toodud asjaolule tuginedes ei saa väita, et kaebaja oli teadlik, et kütuse tegelikuks müüjaks ei ole OÜ Inndex, siis ülejäänud osas nõustub kohus maksuhalduriga. Tulenevalt VKS § 6 lg-st 1 peab kütuse müüja vormistama kütuse müügi saatedokumendi, mis võimaldab kütust ja selle kogust identifitseerida. VKS § 6 lg 2 p 5 ja p 7 sätestab, et saatedokumendil peavad lisaks raamatupidamise seaduse alusel algdokumendis esitatavatele andmetele lisaks olema järgmised andmed: kütuse vastavussertifikaadi või vastavusdeklaratsiooni number, väljaandja nimi ja väljaandmise kuupäev ja kütuse vedaja andmed (ärinimi ja registrikood, mootorsõiduki juhi ees- ja perekonnanimi, mootorsõiduki registreerimisnumber) ning kütuse peale- ja mahalaadimise koha aadress. Maksuhaldur leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja pidi olema teadlik, et OÜ Inndex nimel kütuse kohta väljastatud arvetele lisatud saatedokumentidel on kajastatud ebaõigeid andmeid kütuse väljastaja, saaja, peale- ja mahalaadimise ning vastavussertifikaatide osas, mistõttu ei vasta OÜ Inndex arved KMS § 37 sätestatud nõuetele. 31.1 Kontrollakti p-st 1.1.2.3 4) j) nähtub, et MTA on kontrollinud vastavussertifikaatide VDS 95341 ja VSD 69294 päritolu ning tuvastanud, et viidatud sertifikaate on kuritarvitatud ning neid sertifikaate ei ole OÜ-le Bundes Invest väljastatud. Maksuhaldur tuvastas, et kogu diislikütus vastavussertifikaadiga VSD 953141 on väljastatud AS Milstrand aktsiisilaost perioodil 21.11.2014 05.01.2015 Mark Oil OÜ ja Terramare Eesti OÜ nimele, kellest kumbki ei ole müüki OÜ-le Inndex ja OÜ-le Bundes Invest deklareerinud. Diislikütus vastavussertifikaadiga number VSD 69294 on väljastatud AS Milstrand aktsiisilaost perioodil 16.10.2014–25.11.2015 ning sellest on mh väljastatud kütust kaebajale. Maksuhaldur ei vaidlusta kaebaja väidet, mille kohaselt ei avalikusta kütuse müüjad üldjuhul teistele tehingupooltele, kellelt nad on kütust soetanud. Maksuhalduri väidete kohaselt on avalik andmebaas kütuse liikumise kohta alles väljatöötamisel. Seega võib olla tegelikkusele vastav kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud kaebajal võimalik kontrollida nende sertifikaatide vastavust kütusele. Samas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajas pidi tekitama põhjendatud kahtluse väljastatud sertifikaatide päritolu kohta asjaolu, et tavaliselt väljastatakse sertifitseeritud kütus aktsiisilaost, kusjuures sama vastavussertifikaadiga kütust väljastab ladu alates sertifitseerimisest lühikese aja (tavaliselt kuu või kahe) jooksul. Maksuhaldur on vastusena kaebaja eriarvamuses toodud väidetele maksuotsuse p-s 3.6 toonud analüüsi, millest nähtub, et kaebaja ise on soetanud kütust, mis on väljastatud Neste Eesti AS aktsiisilaost ja mille vastavussertifikaatide kasutusaeg on olnud 1–24 päeva. Sertifikaadi VSD95341 kasutusaeg oli aga 94 päeva ja sertifikaadi VSD 69294 kasutusaeg 116 päeva. Kaebaja viitab õigesti, et VKS § 9 lg 6 kohaselt on vastavussertifikaadi võimalik kehtivusaeg 6 kuud, kuid ei ole samas kummutanud maksuhalduri väidet, et nii pika kehtivusega sertifikaatide väljastamine ei ole tavapärane. Kaebaja ei ole oma väidet ka tõendanud. Lisaks sellele ei saanud kaebajale jääda märkamatuks, et kütust ei ole väljastatud aktsiisilaost, vaid Inndex OÜ poolt väljastatud saatelehtedel on kütuse peale- ja mahalaadimise aadressiks märgitud Ecodiesel OÜ, Lao 14/
  3. Puudub vaidlus, et Ecodiesel OÜ ei oma aktsiisi- ega tollilao luba ega hoiuteenuste osutamise luba. Iseenesest ei ole küll kütuse väljastamine väljaspool aktsiisiladu lubamatu, kuid samas peab kütusekäitleja kütuse soetamisel väljastpoolt aktsiisiladu nägema ette võimalust, et tavapärasest madalama hinnaga kütuse soetamisel väljastpoolt aktsiisiladu ja renditud mahutitest, võib kütus osutuda hiljem nõuetele mittevastavaks. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kogenud kütusekäitlejana oleks kaebaja pidanud aru saama, et tegemist ei pruugi olla saatedokumentidel näidatud kütusega, ning et viidatud kütus 9

(16)ei pruugi vastata kütusele kehtestatud nõuetele, kuna OÜ Inndex nimele vormistatud saatedokumenditele on kütuse pealelaadimise kohana märgitud Ecodiesel OÜ, Lao 14/3, Maardu (st väljastamist ei ole toimunud aktsiisilaost) ning saatedokumentidel märgitud vastavussertifikaadid on väljastatud oktoobris/novembris 2014 (st sertifitseerimine on toimunud ca 100 päeva enne kütuse väljastamist). Sellise olukorra vältimiseks oleks kaebaja pidanud tegema täiendavat kontrolli ning hoolsa suhtumise korral võtma tarvitusele meetmeid vältimaks tuvastamata kütuse soetamist tuvastamata isikutelt. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaebajat ei saa pidada heauskseks ostjaks, kellel ei pidanud tekkima turutingimustest madalama hinnaga kütuse soetamisel kahtlust sellest, et arvetel müüjana näidatud isik ei ole tegelik müüja. Kohtu hinnangul viitab kaebaja pahausksusele mh ka asjaolu, et kaebaja on saanud perioodil 22.10.2014–11.11.2015 kütust AS Milstrand laost ning tal olid sellest tulenevalt olemas sertifikaadi VSD 69294 andmed ning ta võis neid andmeid väljastada kaebaja nimele müügiarvete väljastajale või väljastada arved kütuse soetamise kohta OÜ-lt Inndex ise. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas määrava tähenduseta asjaolu, et kaebaja on müünud sama vaidlusaluse kütuse edasi oma klientidele. Asjaolu, et kaebaja on kütuse edasi müünud, ei tähenda, et ta on täitnud hoolsuskohustust õigussuhetes OÜ-ga Inndex ja oli viidatud õigussuhtes heauskne ostja. 31.2 Maksuotsuse punktis 2.1.2.4 3) leiab MTA, et kaebaja pidi olema teadlik, et OÜ Inndex saatedokumentidel märgitud autodega numbriga 040MKI (vedaja kaebaja) ja 093THD (vedaja Õliplus OÜ) kütuse vedu ei ole toiminud, sest kütuse vedamisel kasutati veokeid koos haagistega. Seda kinnitavad veokeid kasutanud autojuhid. Saatelehtedel ei olnud haagiste numbreid märgitud. Maksutoimikust nähtub (nt maksutoimiku lisades 34 ja 35 sisalduvad arved ja saatelehed), et teiste hankijate, nt Mark Oil OÜ, Neste Eesti AS, nimel kütuse müügi kohta kaebajale vormistatud dokumentidel on veokite numbrid kajastatud korrektselt, st koos haagistega. Arvetele on lisatud aktsiisilaost väljastatud kütuse kohta T-saatelehed ja Neste Eesti AS puhul ka tellimuse kinnitused. Seega oli kaebaja käitumine õigussuhetes Inndex OÜ-ga võrrelduna teiste hankijatega erinev, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et viidatud tehingute puhul oli kaebaja teadlik sellest, et kütuse tegelik müüja ei pruugi olla isik, kes on märgitud saatelehel, ja tegemist ei pruugi olla saatelehtedel märgitud kütusega. Iseenesest puudub vaidlus selles, et kütuse vedamiseks kasutati veokeid koos haagistega. Samuti ei ole kaebaja lükanud ümber MTA väidet, mille kohaselt ei ole OÜ Inndex nimel vormistatud saatelehtedel märgitud haagiseta veokiga võimalik vedada selliseid kütuse koguseid, nagu on kajastatud saatelehtedel. Seega oleks kaebaja pidanud viidatud puudust märkama ning see oleks pidanud äratama kaebajas kahtlust kütuse päritolu ja tegeliku müüja osas. Olukorras, kus saatedokumentidel märgitud sõiduki kandevõime ei võimalda vedada saatedokumentidel märgitud koguses kütust, peaks ka ilma eriteadmisteta isikus tekkima kahtlus saadud kütuse päritolu, koguse jms osas. Kaebaja puhul on aga tegemist professionaalse kütusekäitlejaga, kellelt võib eeldada suuremaid teadmisi kütuse ostu- ja müügitehingute teostamisel. Nimetatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et saatedokumentidel märgitud autodega numbrimärkidega 040MKI ja 093THD kütuse vedu ei ole tegelikkuses toimunud. Seejuures ei ole kohtu hinnangul keskset tähendust MTA ja kaebaja vahelisel erimeelsusel küsimuses, kas VKS § 6 lg 2 p 7 kohaselt tuleb saatedokumendil kajastada mõõtursõiduk koos haagisega või on piisav, kui saatelehele märgitakse sõiduk haagiseta. Oluline on, kuidas vormistamine väljakujunenud praktika järgi toimus. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta tavapäraselt vormistabki saatelehti ilma haagisteta. 31.3 Maksuotsuse p-s 2.1.2.4.5) toob maksuhaldur välja vastuolud kaebaja esindaja ning töötajate selgitustes ning viitab, et OÜ Inndex nimel vormistatud fiktiivsed dokumendid koosmõjus nende selgitustega viitavad sellele, et kaebaja pidi olema teadlik, et ostu-müügitehinguid ei ole toimunud dokumentides näidatud viisil. Kohus nõustub kaebajaga selles, et S. Gnezdovski G. (maksutoimiku lisa 172), R. Majori M. (maksutoimiku lisa 392) ja L. Krotova K. (maksutoimiku lisa 356) ütluste põhjal ei ole võimalik järeldada, et kaebaja puhul ei ole suuliste lepingute ja kokkulepete sõlmimine tavapärane. Kohus 10
(16)nõustub, et suuliste kokkulepete puhul ei ole võimalik tagantjärele tuvastada kokkulepete sisu ning poolte vahel puudub selline kindlus, nagu kirjalike lepingute puhul. Praegusel juhul on aga oluline, kas suuliste kokkulepete sõlmimine oli kaebaja puhul tavapärane. MTA ei ole tõendanud, et see ei olnud kaebaja puhul tavapärane. Kaebaja viitas põhjendatult, et n-ö raamlepinguid ei ole sõlmitud ka selliste hankijatega nagu Neste Eesti AS ja Mark Oil OÜ. Samas on maksuhaldur kontrollakti punkti 1.1.2.3 alapunktis 2 seadnud põhjendatult kahtluse alla, et kütuse üleandmine tehingutes OÜ-ga Inndex ei ole toimunud saatelehtedel kajastatud viisil. Kaebaja poolt MTA-le esitatud OÜ Inndex nimel koostatud saatelehtedest (kontrollakti lisa 2, II kd, tl 53-54) nähtub, et kütuse pealelaadimise aadressina on näidatud Lao 14-3, Maardu ja mahalaadimise aadressina märgitud kaup autol. Seega puudub korrektne mahalaadimise aadress. Saatelehtedel märgitud lahtrites „välja andnud“ ja „vastu võtnud“ on olemas allkirjad (nt maksutoimiku lisa 106 jne), kuid puuduvad isikute nimed ja allkirjad. Vedajateks on märgitud kaebaja, Õliplus OÜ ja Tradestan OÜ. Tradestan OÜ töötaja Aivar A. Pall P. (maksutoimiku lisa 288) on maksuhalduri poolt talle näidatud saatelehtede LV1502095 ja LV1502144 osas märkinud, et ehkki saatelehel on tema nimi, ei ole sellel tema allkirja. Õliplus OÜ töötaja Enn E. Punapart P. selgitas (maksutoimiku lisa 315), et kaebajale Õliplus OÜ poolt kütuse üleandmise kohta vormistatud saatelehtedel LV1501178, LV1501187, LV1502068, LV1502067, LV1502137, LV1502151 ei ole tema allkirja. Õliplus OÜ töötaja Rainer R. Rüütli R. (maksutoimiku lisa 329) kinnitas, et saatelehtedel LV1502005, LV1502029, LV1502068, LV1502067, LV1502137, LV1502055 ja LV1502088 ei ole tema allkirja, ehkki saatelehtedel on vastuvõtjana märgitud tema nimi. Seega on maksuhaldur põhjendatult seadnud kahtluse alla saatelehtede õigsuse, viidates samal ajal isikute ütlustes esinevatele vastuoludele. 32. Maksuotsuse punktis 2.2.2.4.1) on välja toodud, et kaebaja jättis kontrollimata saatedokumentidel kajastatud andmed vedajate, kütuse päritolu ja tegeliku müüja kohta seonduvalt tehingutega TKaardikeskus OÜ-ga. Maksuhaldur leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja pidi olema teadlik, et TKaardikeskus OÜ nimel kütuse kohta väljastatud arvetele lisatud saatedokumentidel on kajastatud ebaõigeid andmeid kütuse väljastaja, saaja, peale- ja mahalaadimise ning vastavussertifikaatide osas, mistõttu ei vasta arved KMS §-s 37 sätestatud nõuetele. 32.1 Kontrollakti punktis 1.2.2.3.8) on maksuhaldur toonud välja, et vastavussertifikaate numbritega VSD 95341, VSD60513, 107431 ja 107432 on kuritarvitatud ning TKaardikeskus OÜ, OÜ Inndex ega OÜ Bundes Invest ei ole viidatud vastavussertifikaatidega diislikütust soetanud. Ka tehingute puhul TKaardikeskus OÜ-ga ei vaidlusta maksuhaldur kaebaja väidet, mille kohaselt ei avalikusta kütuse müüjad üldjuhul teistele tehingupooltele, kellelt nad on kütust soetanud ning seega võib olla tegelikkusele vastav kaebaja väide, mille kohaselt ei olnud kaebajal võimalik kontrollida nende sertifikaatide vastavust ostetud kütusele. Samas on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kaebajas pidi tekitama põhjendatud kahtluse väljastatud sertifikaatide päritolu kohta asjaolu, et tavaliselt väljastatakse sertifitseeritud kütus aktsiisilaost, kusjuures sama vastavussertifikaadiga kütust väljastab ladu alates sertifitseerimisest lühikese aja (tavaliselt kuu või kahe) jooksul. Maksuhaldur on vastusena kaebaja eriarvamuses toodud väidetele maksuotsuse p-s 3.6 toonud välja analüüsi, millelt nähtub, et kaebaja ise on soetanud kütust, mis on väljastatud Neste Eesti AS aktsiisilaost ja mille vastavussertifikaatide kasutusaeg on olnud 1–24 päeva. Kontrollakti punktis 1.2.2.3.8) toodud vastavussertifikaatide puhul on nende kasutusajad aga 44–56 päeva. Kaebaja ei ole kummutanud maksuhalduri väidet, et nii pika kehtivusega vastavussertifikaadi väljastamine ei ole tavapärane ning et see pidi tekitama kaebajas kahtlust. Ka tehingute puhul TKaardikeskus OÜga ei saanud kaebajale jääda märkamatuks, et kütust ei ole väljastatud aktsiisilaost, vaid kütuse väljastamine toimus Loo alevikust, Vibeliku 15 laost, kellel puudub tolli-, aktsiisi- ja hoiuteenuste osutamise luba. Nagu kohus eelpool märkis, siis ei ole iseenesest kütuse väljastamine väljaspool aktsiisiladu lubamatu, kuid samas peab kütusekäitleja kütuse soetamisel väljastpoolt aktsiisiladu nägema ette võimalust, et tavapärasest madalama hinnaga kütuse soetamisel väljastpoolt aktsiisiladu ja renditud mahutitest võib kütus osutuda hilisemalt nõuetele mittevastavaks. Seega on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et kogenud kütusekäitlejana oleks kaebaja pidanud märkama, et 11
(16)TKaardikeskus OÜ nimel vormistatud saatedokumendid kajastasid andmeid, mis olid oluliselt erinevad võrrelduna teistelt hankijatelt kütuse kohta vormistatud dokumentidel kajastatud andmetest. Sh diislikütuse väljastamine ei toimunud aktsiisilaost, saatedokumentidel kajastusid vastavussertifikaatide andmed, mille kasutusaeg oli liiga pikk. Seetõttu ei ole eluliselt usutav kütuse vastavus viidatud sertifikaatidele. Neid puudusi oleks kaebaja pidanud märkama ja sellest tulenevalt kontrollima andmeid kütuse päritolu ja tegeliku müüja kohta, mida kaebaja aga ei teinud. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaebajat ei saa pidada heauskseks ostjaks, kellel ei pidanud tekkima turutingimustest madalama hinnaga kütuse soetamisel kahtlust sellest, et arvetel müüjana näidatud isik ei ole tegelik müüja. 32.2. Kaebaja viitab õigesti, et maksuotsuse punktis 3.9 leiab maksuhaldur, et TKaardikeskus OÜ poolt kütuse vastavussertifikaadi numbriga 107432 müük kaebajale on tõendatud koguses 11 000 liitrit (sh 13.01.2015 arve nr 5532 alusel 5000 liitrit ja 19.01.0215 arve alusel 6000 liitrit). Kütus on TKaardikeskus OÜ poolt soetatud Mark Oil OÜ-lt, mistõttu tegi maksuhaldur ümberarvestuse TKaardikeskus OÜ nimel esitatud arvetel märgitud sisendkäibemaksu osas. Kaebaja leiab, et kuna kütus on soetatud TKaardikeskus OÜ poolt samadel tingimustel ja samu hoolsusnõudeid täites, on vastavad nõuded täidetud ka vaidlusaluse kütuse puhul. Kaebaja märgib, et ainus erinevus ongi see, et TKaardikeskus OÜ soetas kütust Mark Oil OÜ-lt ja see on MTA-le sobiva vastavussertifikaadiga. Kohus leiab, et asjaolu, et maksuhaldur on aktsepteerinud viidatud kütuse soetust TKaardikeskus OÜ poolt ja selle müüki kaebajale, ei tähenda, et maksuhaldur oleks pidanud aktsepteerima ka teisi tehinguid kaebaja ja TKaardikeskus OÜ vahel. Kontrollakti punkti 1.2.2.3 alapunkti 8)c)2 põhjendustest nähtuvad maksuhalduri argumendid, miks on maksuhaldur viidatud soetust aktsepteerinud. Samas ei nähtu viidatud analüüsist põhjendusi, mis annaksid aluse väita, et need põhjendused on laiendatavad kõigile kaebaja ja TKaardikeskuse OÜ vahelistele tehingutele. Viidatud tehingu puhul on oluline tähele panna, et maksuhalduril ei olnud kahtlust kütuse soetuse ja päritolu osas, millest tulenevalt ongi maksuhaldur tehingut aktsepteerinud. Vaidlusaluse kütuse puhul on maksuhaldur soetuse ja päritolu aga kahtluse alla seadnud. 32.3 Maksuhaldur leiab maksuotsuse p-s 2.2.2.4.3), et kaebaja pidi olema teadlik, et TKaardikeskus OÜ saatedokumentidel märgitud autodega numbritega 040MKI ja 093THD kütuse vedu ei ole toimunud, sest kasutati kütuse vedamiseks veokeid koos haagistega. Kohus on viidatud väidet käsitlenud käesoleva otsuse eelnevates punktides ning ei korda seda siinjuures üle. 32.4 Maksuotsuse punktis 2.2.2.4.4) teeb maksuhaldur kokkuvõtva järelduse, et TKaardikeskus OÜ nimel vormistatud fiktiivsed dokumendid, formaalne leping ja äriühingute esindajate umbmäärased selgitused viitavad sellele, et kaebaja pidi olema teadlik, et ostu-müügitehingud ei ole toimunud dokumentidel näidatud viisil. Kaebaja on menetluses väitnud, et lepingu mõte oligi selles, et lepinguga kaardistatakse üldised ostu-müügi tingimused. Kohus nõustub kaebajaga, et maksuhaldur ei ole välja toonud, et kaebaja tavapärane praktika oli, et tehingute kohta sõlmitakse kirjalikud lepingud, mis kajastavad kõiki tehingute olulisi tingimusi. Pigem loeb kohus usutavaks, et kaebaja sõlmis valdava osa tehingupartneritega suulised kokkulepped, millest tulenevalt ei ole raamlepingu sõlmimine tavapäratu. Kaebaja viitas põhjendatult, et n-ö raamlepinguid ei ole sõlmitud ka selliste hankijatega nagu Neste Eesti AS ja Mark Oil OÜ. Seega loeb kohus usutavaks, et kütuseturul on tavapärane, et kokkulepped sõlmitakse suuliselt ja telefoni teel, mis tähendab, et lepingu formaalne sõnastus ei tähenda veel, et tehinguid ei toimunud ega vastupidi. Samas on maksuhaldur kontrollakti punkti 1.2.2.3 alapunktis 2 seadnud põhjendatult kahtluse alla, et kütuse üleandmine tehingutes TKaardikeskus OÜ-ga ei ole toimunud saatelehtedel kajastatud viisil. Kaebaja poolt MTA-le esitatud TKaardikeskus OÜ nimel koostatud saatelehtedelt (kontrollakti lisa 5, II kd, tl 62-63) nähtub, et kütuse pealelaadimise ja mahalaadimise aadress on sama, Loo alevik, Vibeliku 15, saatelehed ei kajasta andmeid mahutite numbrite kohta, mille tõttu pole olnud võimalik tuvastada, kus täpselt toimus kütuse peale- ja mahalaadimine. Samuti puuduvad saatelehtedel väidetavalt kütuse väljastanud ja allkirja andnud isikute andmed. Seega on maksuhaldur põhjenda12
(16)tult seadnud kahtluse alla saatelehtede õigsuse, viidates samal ajal isikute ütlustele, mis viitavad pigem saatelehtedele kantud andmete tõele mittevastavusele (vt kontrollakti p 1.2.2.3.2).
  1. Maksuhaldur on nii tehingute puhul OÜ-ga Inndex kui ka TKaardikeskus OÜ toonud välja, et mõlemad äriühingud muutusid kaebaja jaoks maksuotsusega hõlmatud perioodil olulisteks hankijateks, kellelt soetati kontrollitaval perioodil kütust suurtes summades. Seejuures oli ostetud kütuse hind mõlemal juhul turu keskmisest hulgihinnast madalam (kontrollakti p 1.1.2.3 tabel 4 ja p 1.2.2.3 tabel 6). Kohus nõustub maksuhalduriga, et keskmisest turuhinnast madalama hinnaga kütuse soetamine võib viidata koosmõjus teiste tõenditega ühe asjaoluna sellele, et tegemist on kütusega, millelt on jäetud maksud maksmata ning mille osas on vajadus see kiirelt turustada. Kontrollakti punkti 1.2.2.3 alapunktis 3 on toodud analüüs kaebaja KMD INF B osas kajastatud ja deklareeritud soetuste osas hankijate lõikes. Analüüsilt nähtub, et jaanuaris-veebruaris kasvas oluliselt soetus OÜ-lt Inndex ja TKaardikeskus OÜ-lt võrrelduna teiste hankijatega. Olukorras, kus kaebaja asus soetama kütust turuhinnast madalama hinnaga ja suurtes kogustes, viitab pigem asjaolule, et kaebaja pidi teadma kütuse tegelikku päritolu ja tegelikku müüjat, st kaebajale ei olnud teadmata, et kütuse müüjateks ei olnud OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ. Samas ainuüksi asjaolust, et tehingud olid suuremahulised ja tehtud turutingimustest madalama hinnaga, ei ole võimalik teha viidatud järeldust. Samas viitavad tehingute rohkus ja maht, dokumentidest tuvastatud vastuolud sertifikaatide osas, saatelehtedel esinevad puudused sellele, et tegemist võib olla kütusega, millelt on jäetud maks maksmata ja mille soetamise puhul ei olnud kaebaja heauskne.
  2. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud asjaolud kogumis selgelt põhjuse kaebaja heausksust mitte eeldada ning lõppkokkuvõttes saab järeldada, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Inndex ja TKaardikeskus OÜ ei ole tegelikeks müüjateks.
  3. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus 19.10.2017 maksuotsuse tühistamise nõudes rahuldamata. Tuvastamis- ja kohustamisnõue
  4. Kuivõrd kohus leidis, et maksuotsus on õiguspärane, hindab kohus kaebaja poolt esitatud nõuet mõistliku menetlusaja kestuse tuvastamiseks maksuotsuse tegemisele eelnenud maksumenetluses ning kaebaja poolt esitatud kohustamisnõuet.
  5. Kaebaja on esitanud tuvastamisnõude eesmärgiga taotleda nimetatud põhjusel tulevikus intressinõude kustutamist.

§ 37

lg 1 p 6 kohaselt võib kaebusega taotleda mh avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Riigikohus on lahendis 3-3-1-78-14 leidnud, et isikul on võimalik taotleda maksuhaldurilt ebamõistliku menetlusaja osas intressinõude kustutamist.

§ 37

lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus).

  1. Puudub vaidlus selles, et MTA alustas kaebaja käibe- ja tulumaksu arvestamise kontrolli 23.03.2015 korralduse alusel. 19.10.2017 koostas MTA maksuotsuse, millega suurendas kaebaja maksukohustust kokku 140 763,50 euro võrra. Seega kestis läbiviidud kontroll kokku 914 päeva. Kontrolli objektiks oli maksustamisperiood jaanuar-veebruar
  2. Samuti puudub vaidlus selles, et 30.10.2017 koostas MTA otsuse, millega kustutas kaebaja poolt tasumisele kuuluva intressi perioodi 01.04.2017 kuni 19.10.2017 eest. Otsuses leiti, et kontroll kestis 914 päeva, kuid MTA hinnangul saab sellest põhjendatuks lugeda 712 päeva. Otsusest nähtuvalt on MTA mõistliku menetlusaja arvutamisel kontrollinud, millistel perioodidel ei teostatud põhjendamatult menetlustoiminguid. 29.11.2017 esitas kaebaja MTA 30.10.2017 otsusele vaide. Vaideotsusega rahuldas MTA vaide osaliselt ja muutis 30.10.2017 otsust, leides, et lisaks vaidlustatud otsuses toodud perioodile tuleb intressid jätta arvestamata ka perioodil 13.07.2017–20.08.
  3. Sellest tulenevalt peab maksuhaldur mõistlikuks maksumenetluse kestuseks 673 (712 – 39) päeva. Kaebaja leiab kaebuses, et mõistliku maksumenetluse kestus on 365 päeva. Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas mõislik maksumenetluse kestus on 673 päeva või on see periood 308 päeva võrra lühem, st 365 päeva. 13

(16)
  1. Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõue on osaliselt põhjendatud.
  2. Mõistlik menetlusaeg on määratlemata õigusmõiste. Hinnang mõistlikule menetlusajale tuleb anda igas asjas eraldi, selle erisusi ja eripärasid silmas pidades, hinnates asja keerukust, menetlusosaliste käitumist, ametiasutuste või menetlejate tegevust ja kaebuse esitaja jaoks menetluses kaalul olevaid hüvesid (vt Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, p 78 ja seal viidatud EIK-i praktika). Riigikohus on otsuses haldusasjas nr 3-3-1-78-14 (p 16) sedastanud, et ehkki mõistliku menetlusaja rikkumine on õiguslik, mitte faktiline küsimus, eeldab see mitmete faktiliste asjaolude (menetlustoimingute sagedus, ajastatus, aja kasutamise efektiivsus jms) tuvastamist.
  3. Järgnevalt hindab kohus kaebaja konkreetseid väiteid seonduvalt mõistliku menetlusaja ületamisega. 41.1 Kaebaja on viitega maksuasja logiraamatu väljavõttele (II kd, tl 6-16) välja toonud, et 25.09– 02.11.2015 toimus kokku kaks menetlustoimingut, s.o kuupäevadel 06.10 („kokkuvõte tehingute kohta“) ja 28.10 („arutelu kontrolli osas“). Ülejäänud 37 päeval ühtegi menetlustoimingut ei tehtud. Kohus nõustub kaebajaga, et viidatud perioodi osas ei nähtu logiraamatu väljavõttest maksumenetlusega seotud toiminguid ning ei ole arusaadav, mida maksuhaldur on viidatud perioodil teinud. Seega on kaebaja nõue nimetatud perioodi, st 37 päeva osas põhjendatud. 41.2 Kaebaja on välja toonud, et perioodi 05.02–09.03.2017 osas nähtub, et 09.02.2016 saadi prokuratuurilt vastus taotluse rahuldamise kohta. 10–14.02.2016 ei tehtud midagi. Seejärel 15.02.2016 päev kulus ühe A4 pikkuse prokuratuuri taotluse rahuldamisega tutvumisele. 18.02– 24.02.2016 ei tehtud midagi. Seejärel 25–29.02.2016 kulus kriminaalasja dokumentide sisestamisele. 30.02–09.03.2016 taas menetlustoiminguid ei tehtud. Kokkuvõttes ei toimunud perioodil 05.02–09.03.2016 ühtegi menetlustoimingut 28 päeval. Kohus ei nõustu kaebajaga, et viidatud perioodil oleks MTA olnud tegevusetu. Logiraamatust nähtuvad toimingud, mille osas võib eeldada prokuratuurilt saadud materjalide analüüsi, mis ei pruugi kajastuda logiraamatu väljavõttel, millest tulenevalt on põhjendamatu kaebaja väide, et maksuhaldur on olnud viidatud perioodil tegevusetu. 41.3 Kaebaja märgib, et perioodil 09.04–19.04.2016 toimus kokku üks menetlustoiming, st kuupäeval 14.04 („arvelduskontode konverteerimine ja analüüs“), ülejäänud päevadel (11 päeva) ühtegi toimingut ei tehtud. Kohus märgib, et 09 ja 10.04 on nädalavahetuse päevad, mil menetlustoimingute tegemata jätmist ei saa MTA-le ette heita. Samuti on eluliselt usutav, et arvelduskontode konverteerimisele ja analüüsile kulus enam kui üks päev. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludest tulenevalt võis MTA-l mõistlikult kuluda menetlustoimingu tegemisele kokku 5 päeva, st tegevusetuse perioodiks on põhjendatud lugeda (11 – 5 – 3) 3 päeva. 41.4 Logiraamatu väljavõttest nähtuvalt teostati perioodil 22.04–25.2016 menetlustoiminguid kokku kolmel päeval, s.o kuupäevadel 29.04 („prokuratuurilt saadud andmetega tutvumine ja analüüs“), 06.05 („arutelud kontrolli osas“) ja 19.05 („pankadelt saadud info analüüs ja dokumentide kontrollimine“). See tähendab, et logiraamatust nähtuvalt ülejäänud 31 päeval menetlustoiminguid ei tehtud. Kohus leiab, et saadud andmete analüüsiks võis MTA-l kuluda enam kui 3 päeva. Samas ei ole kohtu hinnangul andmete analüüsiks vajalik 31 päeva. Kohus leiab, et mõistlikult võis nimetatud perioodi kohta logiraamatus kajastunud toimingute tegemisele kuluda kokku 10 päeva, st tegevusetuse perioodiks on põhjendatud lugeda (34 – 10) 24 päeva. 41.5 Logiraamatu väljavõtte kohaselt toimus perioodil 27.07–07.08.2016 menetlustoiminguid kokku ühel päeval, st 03.08 („korraldus Kudina Tankla OÜ-le info saamisek ja e-kiri kaebajale“). Ülejäänud 11 päeval menetlustoiminguid ei tehtud. Kohtu hinnangul ei saa MTA-d lugeda nimetatud perioodil tegevusetuks, kuivõrd korralduste koostamine eeldab info täiendavat analüüsi ning lisaks jääb perioodi sisse 4 nädalavahetuse päeva. 14
(16)41.6 Logiraamatu väljavõtte kohaselt teostati perioodil 13.12.2016 kuni 01.01.2017 menetlustoiminguid kokku ühel päeval, st kuupäeval 21.12 („KA arutamine“). Ülejäänud 19 päeval ühtegi menetlustoimingut ei tehtud. Kohus leiab, et arvestades asjaoluga, et viidatud perioodi sisse jäävad ka jõulud ja aastavahetus ning eeldatavasti vajas kontrollakti arutelu ka ettevalmistusi, ei ole põhjendatud lugeda MTA-d nimetatud perioodil tegevusetuks. 41.7 Logiraamatu väljavõtte kohaselt toimus perioodil 06–16.01.2017 eelaresti koostamine (kuupäevadel 6, 9, 10, 11, 12, 13, 16). Kohus nõustub kaebajaga, et eelaresti taotluse sisu ning kontrollakti sisu mõneti kattuvad. Seetõttu ei saa mõistlikult eeldada, et maksuhalduril oleks kulunud eelaresti taotluse koostamisele kokku 7 täistööpäeva. Samas eeldab eelaresti taotluse koostamine maksuhaldurilt teabe kogumist ja vastava analüüsi esitamist eelaresti taotluses. Põhjenduste esitamata jätmisega kaasneks risk, et kohus jätab taotluse rahuldamata. Nimetatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et mõistlik ajakulu eelaresti taotluse koostamiseks oli 4 päeva. Arvestades, et MTA-le ei saa heita ette tegevusetust nädalavahetustel (kokku 4 päeva), on MTA on olnud nimetatud perioodil tegevusetu (11 – 8) 3 päeval. 41.8 Perioodil 08.05–13.07.2017 nähtub menetlustoiminguna maksuotsuse ja selle lisade koostamine ning täiendamine. Sellele järgneb ametniku pikk puhkuseperiood, mis arvestati vaideotsusega juba mõistliku menetlusaja hulgast välja. Puhkuselt naastes koostab MTA kolmel leheküljel kontrollakti täienduse. Pärast kaebaja 15.09.2017 täiendava eriarvamuse esitamist asub MTA logiraamatu kohaselt taas maksuotsust koostama, seekord perioodil 15.09.2017–19.10.
  1. Kohus leiab, et ehkki maksuotsus on märkimisväärses osas kontrollakti kokkuvõte, sisaldab maksuotsus lisaks eeltoodule ka põhjalikku vastust kaebaja poolt eriarvamuses esitatud väidetele kokku ca 20 leheküljel. Seega ei saanud menetlustoimingute teostamisele kuluda vaid 30 päeva, vaid ilmselt vajas maksuhaldur toimingute tegemiseks enam aega. Samas nõustub kohus kaebajaga, et viidatud perioodil logiraamatus kirjeldatud toimingute tegemisele ei saanud mõistlikult kuluda 101 päeva. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid, võis maksuhalduril kuluda eelpool kirjeldatud toimingute tegemisele kokku 60 päeva. Seega on maksuhaldur nimetatud perioodil ebamõistlikult viivitanud (101 – 60) 41 päeva. 41.9 Kaebaja on välja toonud, et MTA ei ole teostanud ühtegi menetlustoimingut maksumenetluses perioodil: 18.06–01.07.2015; 27.01–03.02.2016; 11.08–31.08.
  2. Nähtuvalt logiraamatu väljavõttest on 22.06.2015 MTA teostanud menetlustoimingu – dokumentide kontroll, analüüs, sisestamine. Samuti võib eeldada, et 02.07.2015 teostatud toiming vajas eelnevat analüüsi, millest tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et perioodil 18.06–01.07.2015 on MTA olnud tegevusetu. Perioodi 27.01–03.02.2016 osas märgib kohus, et arvestades asjaoluga, et nimetatud perioodi järel on alustatud küsimuste koostamisega kolmandale isikule ning asjaoluga, et perioodi sisse jääb ka 2 nädalavahetuse päeva, võib eeldada, et maksuhaldur ei olnud viidatud perioodil mitte tegevusetu, vaid tegi toiminguid, mis otseselt küll ei kajastu logiraamatu väljavõttel, kuid olid vajalikud seoses maksumenetluse läbi viimisega. Seega kohus leiab, et maksuhaldur ei olnud viidatud perioodil tegevusetu. Mis puudutab perioodi 11.08–31.08.2016, siis nähtub logiraamatu väljavõttelt, et seisuga 10.08.2016 on maksuhaldur saanud valmis kontrollakti projekti. 01.09.2016 on maksuhaldur jätkanud teabe kogumisega kolmandatelt isikutelt. Seega ei nähtu logiraamatu väljavõttelt kohtule selliseid toiminguid, mida maksuhaldur oleks võinud teostada viidatud perioodil. Seega on kaebaja nõue viidatud perioodi puudutavas osas põhjendatud 15 päeva ulatuses, st kaebaja poolt arvutatud periood, millest on maha arvatud nädalavahetused. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et maksuhaldur on lisaks 30.10.2017 otsuses ja 13.12.2017 vaideotsuses toodule viivitanud maksumenetluse läbi viimisega ebamõistlikult veel (37 + 3 + 24 + 3 + 41 + 15) 123 päeva. Seega leiab kohus, et mõistliku menetlusaja kestus maksumenetluses nr 12.2-3/031251 on (914 – 202 – 39 – 123) 550 päeva. Kaebaja ei ole menetluses välja toonud, milliste konkreetsete logiraamatu väljavõttel toodud perioodide osas veel tuleks lugeda maksuhaldurit ebamõistlikult viivitanuks.

§ 59lg 1 kohaselt peab menetlusosaline 15

(16)tõendama neid asjaolusid, mille tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on nendele tõenditele juurdepääs. Kohus leiab, et vastava väite esitamisel oleks kaebaja pidanud tooma välja asjaolud, miks ta leiab, et maksumenetluses tähtsust omavad asjaolud olid selleks ajaks piisava põhjalikkusega välja selgitatud ning maksuhalduril ei olnud enam vaja täiendavat aega maksuotsuse koostamiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et logiraamatu väljavõte sisaldab mõningas osas maksuhalduri tööülesannete osas liiga üldsõnalisi selgitusi, kuid nimetatu ei anna alust järelduseks, et maksuhalduri ajakulu on nimetatud tööülesandeid täites olnud ülemäärane. Kohus on kaebuses toodud väidete alusel analüüsinud maksuhalduri ajakulu konkreetsete ajaperioodide osas ning ei saa hinnata ajakulu niivõrd üldistatult, nagu on leidnud kaebaja. Seega rahuldab kohus kaebaja poolt esitatud tuvastamisnõude ning tuvastab, et mõistlik kohtueelse menetlusaja kestus maksumenetluses nr 12.2-3/031251 on mitte rohkem kui 550 päeva. Ülejäänud osas jääb nõue rahuldamata. 42. Maksuhaldur on oma varasemate otsustega leidnud, et põhjendatud on kustutada kaebaja poolt tasumisele kuuluvad intressid perioodi eest, mil maksuhaldur oli põhjendamatult tegevusetu. Tegevusetuse periood on tuvastatud 30.10.2017 otsuses ja 13.12.2017 vaideotsuses, mille muudeti osaliselt 30.10.2017 otsust. Eelnevalt kohus leidis, et mõistlik maksumenetluse kestus maksuasja nr 12.2-3/031251 kohtueelses menetluses on 550 päeva. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus maksuhaldurit väljastama otsuse, milles on sätestatud, et mõistlik maksumenetluse kestus maksumenetluse puhul maksuasjas nr 12.2-3/031251 on 550 päeva. Kohus rahuldab kaebaja poolt esitatud kohustamisnõude osaliselt. MENETLUSKULUD 43.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus jättis kaebuse 19.10.2017 maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata kogu ulatuses. Kaebaja leidis, et mõistliku menetlusaja kestus maksumenetluses oli 308 päeva võrra lühem, kui leidis maksuhaldur (673 – 365), st 365 päeva. Kohus leidis, et mõistliku menetlusaja kestus on 113 päeva võrra lühem, kui leidis maksuhaldur (673 – 123), st 550 päeva. Seega jäi kaebaja nõue rahuldamata 185 päeva puudtavas osas, st kaebaja poolt esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõude rahuldas kohus ca 40 % ulatuses. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 4792,68 eurot, millest riigilõiv moodustab 765 eurot. Kaebuse esitamisel kohustamis- ja tuvastamisnõude esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 15 eurot. Kaebaja poolt esitatud arvetelt ei nähtu kulutusi seonduvalt kaebaja poolt esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõudega, mille kohus võttis algselt menetlusse haldusasjana 3-18-86. Arvestades, et 18.04.2018 istungil arutati ka nimetatud kaebust, siis saab kohus eeldada, et kulutusi sisaldab osaliselt arve 451 summas 1709,28, mis on esitatud 11,87 tunni ulatuses. Arvestades asjaoluga, et kohtuistungil arutati 90% ulatuses maksuotsuse tühistamisega seonduvaid asjaolusid ning 10 % ulatuses kaebaja ülejäänud nõuetega seonduvat, siis on kaebaja poolt esitatud dokumentidest tulenevalt nimetatud nõuetega seonduvad menetluskulud (170,92 + 15) 185,92 eurot. Arvestades, et kohus rahuldas kaebaja nõude 40% ulatuses, kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 74,36 eurot. Ülejäänud osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, millest tulenevalt jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.