1-18-4319/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-4319 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus Aleksandr Ruusamäe vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksandr Ruusamäe (ik 37808132210) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole K. Kooga Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Aleksandr Ruusamäele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot).
6. Mõista Aleksandr Ruusamäelt riigituludesse menetluskuluna välja 120 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Aleksandr Ruusamäel tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohtu 22.05.2018 otsusega tunnistati A. Ruusamäe süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A. Ruusamäe ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
9. Kriminaalhooldusametnik esitas 16.10.2018 maakohtule erakorralise ettekande A. Ruusamäele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane rikkus registreerimiskohustust.
10. Viru Maakohtu 30.10.2018 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.
11. Kriminaalhooldusametnik esitas 14.02.2019 maakohtule uue erakorralise ettekande A. Ruusamäele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane rikkus registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi.
12. Viru Maakohtu 08.03.2019 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata.
13. Kriminaalhooldusametnik esitas 23.05.2019 maakohtule taaskord erakorralise ettekande A. Ruusamäele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane rikkus järjekordselt registreerimiskohustust.
14. Viru Maakohtu 12.06.2019 määrusega pöörati A. Ruusamäele tingimisi mõistetud vangistus täitmisele.
15. Asja materjalidest nähtub, et A. Ruusamäe ei ilmunud registreerimisele 02.05.2019 ja 08.05.2019, missugused rikkumised on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud. A. Ruusamäe hooletut suhtumist käitumiskontrolli tingimustesse näitab tema argument, et ta ei saanud kutset õigeaegselt kätte. Küünilist suhtumist näitab ka kriminaalhooldusametniku teavitamata jätmine tingituna telefoni mitteomamisest. Isegi kui A. Ruusamäe ei viibinud enda elukohas, oleks ta pidanud kasvõi korra päevas kontrollima oma saabuvat posti. Võttes arvesse, et tegemist on juba kolmanda erakorralise ettekandega, mis on seotud registreerimiskohustuse rikkumisega, ei tekkinud maakohtul veendumust, et A. Ruusamäe oma käitumist muudaks. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuna A. Ruusamäe suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud registreerimiskohustuse täitmisesse. Määruskaebus
16. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Ruusamäe kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et maakohtu järeldused ei ole põhjendatud.
17. Kriminaalhoolduse peamiseks eesmärgiks on süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise vältimine, mis on A. Ruusamäe puhul saavutatud. Samuti ei ole ta katseajal toime pannud väärtegusid. A. Ruusamäe on katseajal vältel toime pannud mõned käitumiskontrolli nõuete rikkumised, kuid need ei ole nii olulised, et peaksid kaasa tooma karistuse täitmisele pööramise. Maakohus nimetas A. Ruusamäe käitumist hooletuks ja küüniliseks. Hinnang küünilise käitumise kohta ei ole aga põhjendatud. Nõustuda võib, et A. Ruusamäe oli hooletu, kuid haige lapsega kodus viibimine on registreerimisele mitte 2 ilmumiseks mõjuv põhjus. Ta oli hooletu üksnes sel põhjusel, et ta ei teatanud sellest ametnikule telefoni kaotuse tõttu. Samas ei ole tegemist siiski piisava rikkumisega, et A. Ruusamäele mõistetud karistus täitmisele pöörata.
18. A. Ruusamäe on püüdnud täita käitumiskontrolli nõudeid. Ta põeb epilepsiat ja on viibinud katseaja vältel haiglas ravil. Epilepsiahood on raskendanud tema poolt käitumiskontrolli nõuete täitmist. A. Ruusamäe on terve katseaja olnud Eesti Töötukassas töötuna arvel. Alates 10.06.2019 osaleb ta OÜ-s Mixtuur tööpraktikal. Praktika eduka läbimise korral on tal võimalik saada alalist tööd. Kriminaalhoolduse mõttega ei ole kooskõlas süüdimõistetu suhtes karistuse täitmisele pööramine ühe registreerimisele ilmumata jätmise eest ajal, mil isik käib tööpraktikal, on pikka aega suutnud loobuda alkoholi tarvitamisest ja kellel on üle pika aja võimalik tööle asuda.
19. Koos määruskaebusega on ringkonnakohtule esitatud ka Eesti Töötukassa individuaalne täitmiskava, SA Ahtme Haigla 01.04.2019 tõend ja süüdimõistetu selgitused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Ruusamäe puhul ei ole karistusest tingimisi vabastamine täitnud oma eesmärki, mistõttu temale mõistetud vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
21. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kriminaalhoolduse eesmärgiks ei ole vaid süüdimõistetu poolt edasiste kuritegude toimepanemise ärahoidmine. Nimelt aitavad kriminaalhoolduse edukat läbimist tagada käitumiskontrolli raames süüdimõistetule määratavad distsiplineerivad kohustused, mis peaksid tagama süüdlase edasise resotsialiseerumise. Siinkohal ei saa kuidagi nõustuda kaebuses tooduga nagu ei oleks A. Ruusamäe poolt toime pandud käitumiskontrolli nõuete rikkumised niivõrd olulised, et peaksid tingimata kaasa tooma karistuse täitmisele pööramise.
22. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Ruusamäe on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud temale määratud registreerimiskohustust. Käesolevalt on lausa tegemist kolmanda A. Ruusamäe suhtes esitatud erakorralise ettekandega. Kusjuures kõik registreerimiskohustuse rikkumised on läbivalt terve käitumiskontrolli olnud sarnased – isik jätab registreerimisele ilmumata, väites, et tal olid ilmumata jätmiseks mõjuvad põhjused, kuid mille kohta ei ole kriminaalhooldusametnikku eelnevalt teavitatud ega selle kohta esitatud vastavaid tõendeid. Seetõttu puudus kriminaalhooldusametnikul igasugune teave A. Ruusamäe asukoha kohta. Eeltoodust tulenebki A. Ruusamäe käitumise teatav küünilisus – isik on olnud igati teadlik enda kohustusest ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel registreerimisele (olles olnud varasemalt juba kahel korral sarnaste rikkumiste tõttu kriminaalhooldusametniku erakorraliste ettekannete arutamisel kohtus), kuid sellest hoolimata rikub A. Ruusamäe järjepidevalt toodud kohustust.
23. A. Ruusamäe küll ise väidab, et temal esineva epilepsia tõttu on tal olnud raskendatud registreerimisekohustuse täitmine. Selle kohta esitatud SA Ahtme Haigla 01.04.2019 tõend aga ei hõlma kuidagi käesoleva erakorralise ettekande aluseks olevaid registreerimiskohustuse rikkumisi, kuna tõendi kohaselt viibis ta haiglas 12.03.2019 – 01.04.
24. Käesolevad rikkumised on toime pandud aga 02.05.2019 ja 08.05.
25. Ühtlasi leiab kriminaalkolleegium, et kui A. Ruusamäel on võimalik temal kaasneva diagnoosi tõttu viibida tööpraktikal, oleks tal kindlasti olnud võimalik täita korrakohaselt ka käitumiskontrolli tingimusi, mistõttu on sellekohased kaebuses toodud argumendid ainetud. 3
26. Mis puudutab aga kaebuses toodud n-ö ebameeldivaid tagajärgi, mis kaasneksid A. Ruusamäele vangistuse täitmisele pööramise läbi, s.o võimalik tulevase töökoha kaotus, siis toodud tagajärgedele tulnuks ringkonnakohtu hinnangul mõelda juba enne kohtu poolt määratud kontrollnõuete – ja kohustuste rikkumist. Teisisõnu ei ole tegemist taolise erandliku asjaoluga, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ja tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmise.
27. Kokkuvõtvalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et karistuse täitmisele pööramata jätmise korral A. Ruusamäe suure tõenäosusega jätkaks ka edasise kriminaalhooldusperioodi vältel registreerimiskohustuse rikkumist, mis ei ole aga kooskõlas käitumiskontrolli eesmärgiga. Seega ei ole võimalik A. Ruusamäe õiguskuulekust kriminaalhoolduslike vahenditega tagada ning karistusest tingimisi vabastamine ei ole A. Ruusamäe puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, mistõttu tuleb tema karistus pöörata täitmisele.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 12.06.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
29. A. Ruusamäe kaitsja vandeadvokaat K. Kooga taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 120 eurot A. Ruusamäe kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4