← Eesti

2-19-8080/3

Obsah (4)§ 34§ 341§ 35§ 46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-8080 Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2019, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Ande Tänav Kohtuasi Eesti Vabarii

) § 34 lg 21 ja § 341 lg 5 kohaselt on digitaalallkirjastatud vorm lubatud. Kinnistusosakond tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu 25.04.2018 otsust nr 2-15-8579, kui tõlgendas õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldust kinnistu omaniku avaldusena. Tegelikult mõeldi õigustatud isikuna hüpoteegipidajat. 6. Maksu- ja Tolliametil on hüpoteegipidajana õigus taotleda hüpoteegi kustutamist ja esitada kinnistusosakonnale avaldus.

§ 34

lg 21 kohaselt võib kinnistamisavaldus – avaldus hüpoteegi lõpetamiseks – olla digitaalselt allkirjastatud. Kinnisasja omaniku kinnistamisavaldust ei ole hüpoteegi lõpetamiseks vaja. Menetluse edasine käik

  1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 6 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule. Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  3. Ringkonnakohus selgitab seoses hüpoteegikande kinnistusraamatust kustutamisega esmalt, et eristada tuleb õiguse lõpetamise materiaalõiguslikke avaldusi (käsutustehinguid) ja hüpoteegi kustutamise avaldust. Neist esimest reguleerivad asjaõigusseaduse (AÕS) § 642 2 ja § 330 ning teist

§ 34ja § 341.

Õigusmuudatus tekib üksnes nende elementide koostoimes. Määruskaebuse esitaja samastab ekslikult kinnistamisavaldust käsutustehinguga.

  1. Nimelt on AÕS § 642 esimese lause kohaselt kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul ei tulene eriseadustest teisiti. Lisaks õigustatud isiku, s.o hüpoteegipidaja avaldusele on AÕS § 330 esimese lause kohaselt hüpoteegi lõpetamiseks vajalik ka kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolek (materiaalõiguslik nõusolek lõpetamisavalduse tegemiseks). Seega tuleb hüpoteegi lõpetamiseks esitada materiaalõiguslik avaldus ja nõusolek õiguse lõpetamise kohta, mis peavad olema notariaalselt kinnitatud vormis.
  2. AÕS § 642 esimesest lausest tuleneb, et lisaks materiaalõiguslikule käsutusele on õiguse lõpetamiseks vajalik ka hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Õiguse kinnistusraamatust kustutamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus, mille võib

§ 34

lg 1 kohaselt esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik (aga ka mõni samal või tagumisel järjekohal oleva õiguse omaja) ja see võib olla nii notariaalselt kinnitatud kui ka digitaalselt allkirjastatud (

§ 34

lg 21).

§ 341

lg 2 p 2 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vaja esitada hüpoteegipidaja ja hüpoteeki koormavate õiguste omajate nõusolek ning sama sätte lg 4 järgi ka kinnisasja omaniku nõusolek. Nõusolek võib olla notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (

§ 341lg-d 5 ja 51).

Seega võib kinnistamisavalduse esitada nii hüpoteegipidaja kui ka kinnisasja omanik, kuid sellele tuleb lisada vastavalt hüpoteegipidaja või kinnisasja omaniku nõusolek. Kinnistamisavaldus ja nõusolek kande tegemiseks võivad olla digitaalselt allkirjastatud.

  1. Eelnevast tulenevalt ei näe seadus erinevalt kinnistamisavaldusest ette, et õiguse lõpetamise materiaalõiguslik avaldus võiks olla üksnes digitaalselt allkirjastatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, nagu võimaldaks kinnistamisavaldusele sätestatud vabam vorminõue eirata käsutustehingule kehtestatud notariaalse kinnitamise nõuet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 81 lg 1 esimese lause kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Sama paragrahvi teise lause kohaselt asendab tehingu notariaalset kinnitamist selle notariaalne tõestamine. Seadus ei võimalda notariaalset kinnitamist asendada tehingu elektroonilise vormiga (TsÜS § 80).
  2. Käesoleval juhul esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse hüpoteegi kustutamiseks koos kinnisasja omanike taotlusega kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks, kuid ei esitanud materiaalõiguslikku avaldust ja nõusolekut (käsutustehinguid) õiguse lõpetamise kohta. Kuna kinnistamisavaldusele olid vajalikud dokumendid lisamata (vt ka

§ 35

lg 1 p 1), jättis kinnistusosakond kinnistamisavalduse õigesti rahuldamata (

§ 46lg 5). 14. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad Ts

MS § 172 lg 2 alusel avaldaja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Indrek Soots Ande Tänav 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.