1-18-7686/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7686 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. juuli 2019 määrus Aivar Jürimäele Tartu Maakohtu
3. novembri 2018 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aivar Jürimäe (isikukood 35806126515), määruskaebus ja taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON
4. Jätta rahuldamata süüdimõistetu Aivar Jürimäe taotlus riigi õigusabi saamiseks.
5. Jätta Tartu Maakohtu
6. juuli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega karistati Aivar Jürimäed KarS § 121 lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A. Jürimäele liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel määrati, et A. Jürimäele mõistetavast karistusest 2 aastat 7 kuud vangistust kuulub kohe ära kandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat 5 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Jürimäe 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja §-s 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi elukohaga XXX. Kohtuotsus jõustus 14.02.
9. 05.07.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles A. Jürimäe karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kohtustust mitte tarvitada alkoholi ega ole täitnud registreerimiskohustust. Maakohtu määrus
10. Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele A. Jürimäele Tartu Maakohtu 30.08.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 2 aastat 5 kuud vangistust. 3.
11. Maakohus tuvastas alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollide ja A. Jürimäe ütluste alusel, et A. Jürimäe tarvitas 20.06.2019 ja 25.06.2019 alkoholi. Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 20.06.2019 ja 25.06.2019 indikaatorvahendiga A. Jürimäel alkoholi tarvitamise. 20.06.2019 oli indikaatorvahendi näit 0,920 mg/l ja 25.06.2019 oli indikaatorvahendi näit 0,894 mg/l. Ka A. Jürimäe tunnistab, et ta tarvitas nendel päevadel alkoholi. A. Jürimäe väitel tarvitas ta alkoholi valude vaigistamiseks. Kuna süüdimõistetu, kellele on katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeld, peab leevendama valusid ravimitega või muude vahenditega, mis ei sisalda alkoholi, pole valude vaigistamine mõjuv põhjus alkoholi tarvitamiseks katseajal. Seega rikkus A. Jürimäe talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu. 3.
12. Maakohus tuvastas registreerimislehe ja A. Jürimäe ütluste alusel, et ta ei ilmunud 25.06.2019, 28.06.2019 ega 01.07.2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud ilmumata jätmisest. Mõjuvat põhjust selliselt käitumiseks ei olnud A. Jürimäel ühelgi korral. Seega rikkus A. Jürimäe talle KarS § 75 lg 1 p 2 alusel määratud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3.
13. Katseaja pikendamise mõte võiks olla eeskätt anda veel üks võimalus inimesele, kelle senistest rikkumisest hoolimata ei näi temast tulenev uute kuritegude oht talumatult suur ja kui on alust oodata, et ta edaspidi järgib talle asetatud kohustusi (misläbi hoitakse retsidiivsusohtu kontrolli all). Praegu maakohus katseaja pikendamises mõtet ei näinud. A. Jürimäe katseaeg on alles alguses. Ometigi on ta rikkunud selle tingimusi korduvalt: mitte üksnes kriminaalhooldaja juurde minemata jättes, aga ka alkoholi tarvitades. Sellest lähtuvalt saab eeldada, et nii juhtuks ka edaspidi, sõltumata katseaja pikendamisest. Et rikkumised on olnud sedavõrd intensiivsed, ei saa leida muud, kui et A. Jürimäest lähtuv uute kuritegude oht on suur: seda ohtu ei ole võimalik kuidagi kriminaalhoolduse (või selle pikendamise) abil kontrolli all hoida, sest A. Jürimäe kriminaalhooldusele ei allu. Maakohus ei tuvastanud mingeid täiendavaid kohustusi, mis A. Jürimäest tulenevat kuritegude ohtu maandaks. Esiteks on süüdimõistetule juba otsusega mitmed kohustused pandud. Eeskätt aga ei anna A. Jürimäe senine käitumine kuidagi alust eeldada, et ta uusi kohustusi järgima asuks. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 18.07.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Jürimäe, kes palub endale tingimisi karistust. Ta toob välja, et tema tervis halveneb, ei ole kedagi, kes korterit kütab. Samuti nii palju kui ta saab, aitab ta ühte vanainimest, kellel ei ole kedagi, kes toitu tooks, tal on kõndimisega probleeme. Samuti on süüdimõistetul suur võlg korteriühistu ees.
15. Koos määruskaebusega esitas süüdimõistetu ka riigi õigusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise. Taotluse kohaselt vajatakse riigi õigusabi selleks, et süüdimõistetul jäi 2 korda kriminaalhooldaja juurde minemata, kuid suusõnaline ütlemine ei jää talle meelde, samuti tarvitas ta valude tõttu 2 korda alkoholi. Vajalik oleks riigi õigusabi taotleja õiguste kaitseks seetõttu, et vanainimene jääks muidu ilma abita. Asjas saadav kasu oleks seotud sellega, et siis ei jääks elamine talvel üksi ning kütmata. Samuti on vaja süüdimõistetul osta küttepuid, 2 parandada aknaid ja külmkappi. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on isiku sissetulek 430 eurot, emalt päranduseks on saadud korter ning püsikulusid 1 kuu kohta on 350 eurot. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud anda süüdimõistetule riigi õigusabi korras kaitsjat ning esitatud määruskaebus ei too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
17. Esmalt käsitleb ringkonnakohus esitatud riigi õigusabi taotlust. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. A. Jürimäe on esitanud majandusliku seisundi teatise ning sellest tulenevalt nähtub, et isikul puuduvad rahalised vahendid lepingulise kaitsja palkamiseks. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus, et riigi õigusabi korras kaitsja määramine ei ole põhjendatud. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu taotleb riigi õigusabi, et parandada oma korteri olukorda ning abistada väidetavalt ühte vanainimest. Kuna süüdimõistetu on samad asjad välja toonud ka määruskaebuses ning andnud selgelt mõista, et ta soovib mitte vangi minna, siis on isik ka ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi saamise taotlus jääb edutuks.
18. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Jürimäe karistus põhjendatult ka täitmisele pööratud ning määruskaebus ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. A. Jürimäe on rikkunud kriminaalhoolduse nõuet ja talle määratud kohustust. A. Jürimäe on teadlikult tarvitanud alkoholi ning ei ole täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Isikule anti võimalus kanda karistust osaliselt tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud nõudeid ja kohustusi, isegi vaatamata sellele, et osaliselt on süüdimõistetu vangistuse ära kandnud reaalselt. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud nõudeid ja kohustusi ning määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis annaks aluse asuda seisukohale, et A. Jürimäe ei oleks rikkunud talle määratud kohustust või kohustuse rikkumine oleks millegagi põhjendatud. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis mõistuspäraselt õigustaksid rikkumisi. Teise inimese aitamine ja elukoha korrashoiu säilitamine ei õigusta toimepandud rikkumisi ega anna alust karistust täitmisele pööramata jätta. Süüdimõistetu ise peab tundma huvi, et kriminaalhooldus mööduks nõuetekohaselt. Tegemist on karistusega, mida tuleb täita. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud.
19. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 5, KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
20. juuli 2019 määrus tuleb jätta muutmata, määruskaebus rahuldamata ning riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 3