← Eesti

1-15-9050/50

Obsah (6)§ 199§ 118§ 64§ 68§ 871§ 75

Kriminaalasi nr 1-15-9050 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2019 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9050 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust;

§ 118

lg 1 p 5 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga.

Liitkaristuseks mõisteti Anatoli Kravtšenkole 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja loeti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Karistusest loeti

§ 68lg 1 alusel kantuks eelvangistusaeg 10.07.-11.07.2015, s.o kaks päeva.

Kandmisele kuuluvaks karistuseks oli 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 10.09.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.09.2019. 1

(3)Tartu Vangla esitas 13.06.2019 kohtule Anatoli Kravtšenko isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil selgitas Anatoli Kravtšenko, miks tal ei ole võimalik minna elama oma abikaasa juurde. Pärast vabanemist soovib ta minna Soome rehabilitatsioonikeskusesse. Kirjalikku nõusolekut ei ole. Eestis on tal palju tuttavaid, kellega ei soovi kokku puutuda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ja milliseid probleeme on olnud. Prokurör märkis, et Anatoli Kravtšenko on vanglas viibinud viiel korral, kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus nii alkoholist kui narkootikumidest. Käitumine karistuse kandmise ajal on olnud ebastabiilne. Distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et ta ei ole motiveeritud elama õiguskuulekalt. Vangla hinnangul on motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda kaheldav. Vanglas on ta tegevustest võtnud osa valikuliselt ja lähtudes eranditult omakasust. Prokuröri arvates vajab Anatoli Kravtšenko muutuste elluviimiseks ametnike abi, mistõttu toetas ta vangla ettepanekut karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tähtajaga 1 aasta koos lisakohustustega. Süüdimõistetul on võimalik esialgu taotleda voodikohta resotsialiseerumiskeskuses ja seejärel elukohta Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt. Seda juhul kui ta ei saa jätkata kooselu abikaasaga. KOHTU SEISUKOHT

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

  1. peatüki 1., 2.,
  2. või
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. või
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Anatoli Kravtšenko kannab praegu 3 aasta 11 kuud 28 päeva pikkust liitkaristust nii isiku- kui varavastaste süütegude eest. Teda on muuhulgas karistatud 6 aasta pikkuse vangistusega süüteo eest, mis on sätestatud karistusseadustiku 9 peatüki
  9. jaos, seega on täidetud formaalsed alused Anatoli Kravtšenko suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada

§ 871

lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Anatoli Kravtšenkot on korduvalt eriliigiliste süütegude toimepanemise eest karistatud. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu varguse ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Anatoli Kravtšenko õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvusprobleemid ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Karistuse kandmise ajal on Anatoli Kravtšenko riskikäitumisega tegeletud. Ta on osalenud tööhõives, sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, AN kohtumistel, sotsiaalprogrammides, tagasilanguse ennetamisele keskenduva tugirühma töös ja õppinud riigikeelt. Temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine. Vangla tagasiside läbitud tegevustele on pigem 2

(3)positiivne. Muutunud on aga Anatoli Kravtšenko käitumine. Kui varasemalt allus ta kehtestatud reeglitele probleemideta, siis praegu on tal kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral soovib süüdimõistetu minna Soome rehabilitatsioonikeskusesse „Lootuse Maja“. Eestis on Anatoli Kravtšenkol võimalus elukoha saamiseks pöörduda Lasnamäe Linnaosa Valitsusse või voodikoha saamiseks Tallinna Sotsiaalhoolekande Keskuse resotsialiseerimiskeskusesse. Kui kinnipeetav vabanemisjärgselt resotsialiseerimiskeskuses voodikohta ei saa, on tal võimalik minna kodutute öömajja. Vanglast vabanemisel puuduvad Anatoli Kravtšenkol ka kindel töökoht ja sissetulek. Suhted abikaasa ja lastega on head, kuid abikaasa ei soovi kooselu jätkata. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Anatoli Kravtšenko suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kuigi süüdimõistetu senise elukäigu põhjal võib olla oht uute süütegude toimepanemiseks vabaduses, on ta karistuse kandmise ajal läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi, mis võiksid ohtu vähendada ja suurendada tema väljavaateid seaduskuulekaks eluks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt mõistab Anatoli Kravtšenko, et tal tuleb enda sõltuvusprobleemidega tegeleda. Oluliseks peab kohus seda, et pärast karistuse kandmiselt vabanemist plaanib süüdimõistetu minna rehabilitatsioonikeskusesse Soomes. Juhul kui Anatoli Kravtšenko tegelikult rehabilitatsioonikeskusesse ei lähe, võiks karistusjärgne käitumiskontroll olla talle toeks elu korraldamisel Eestis. Samas ei oleks selle kohaldamine võimalik, kuna Anatoli Kravtšenkol puudub Eestis elukoht, kuid süüdimõistetule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu.

§ 871

lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt

§ 75

sätestatule ning

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Asjaolu, et varasema menetluse ajal (tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine) oleks Anatoli Kravtšenkol olnud elukoht oma abikaasa juures, ei oma käesolevalt tähendust. Abikaasa ei soovi praegu enam kooselu jätkata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Anatoli Kravtšenkole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.