TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1502 Määruse kuupäev 16. august 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi T. E (E) taotlus kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korr
) § 20 lõike 1 järgi
- jaanuaril 2021, mil on jäänud 18 kuud karistusaja lõpuni. Kuna riskihindamise tulemusena vajab taotleja tugevdatud järelevalve kohaldamist, on tema paigutamine avavanglasse kehtiva määruse „Täitmisplaan“ § 17 lõike 2 punkti 3 järgi välistatud. Seega ei ole isegi teoreetiliselt võimalik kaaluda tema avavanglaosakonda paigutamist. Täitmisplaani § 5 lõike 1 punkti 7 kohaselt paiknevad kõik tugevdatud järelevalvet vajavad kinnipeetavad Viru Vanglas, kus asub üksus, millel on ettevalmistus sellise ohutasemega kinnipeetavate vangistuse täideviimiseks. Tegemist on turvalisust puudutava küsimusega ning tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate paigutamine mõnda teise vanglasse seaks ohtu õiguskorra. Seega on olemas kaalukas avalik huvi, et tugevdatud järelevalvet vajav taotleja viibiks karistuse täideviimiseks Viru Vanglas. Viru Vangla vastab ehitusprojektile ning selles ei ole kambritele lahtikäivaid aknaid ette nähtud. Selleks et paigaldada kambritele lahtikäivad aknad, on vaja teha olulisi ehituslikke muudatusi ja saada eelnevalt kooskõlastused. Samuti on selleks raha vaja. Praegu ei ole ükski neist tingimustest täidetud. Lisaks oleks kaebus selles küsimuses väga vähese edulootusega. Viru Vanglas on sundventilatsioon. Vangla hooned vastavad ehitusprojektile, hoonetele on väljastatud kasutusluba. Puudub igasugune põhjus arvata, et hoonete projekteerimisel ei võetud arvesse vajadust tagada kambrites normaalne õhuvahetus. Vangla kambrite sisekliima pidevaks monitoorimiseks puudub Viru Vanglal kui hoone kasutajal õiguslik kohustus, seetõttu Viru Vanglal sellised andmed puuduvad. Viru Vangla hooned kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, kes hooldab hooneid ning saab anda teavet hoonete tehnosüsteemide omaduste kohta. Taotleja leiab ekslikult, nagu peaksid vangla aknad olema avatavad vastavalt majandus- ja taristuministri
- juuli
- a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lõikele
- Enne viidatud määrust reguleeris eluruumide nõudeid Vabariigi Valitsuse
- jaanuari
- a määrus nr 38 "Eluruumidele esitatavad nõuded", ka selles oli sätestatud sarnane nõue, et eluruumil peab olema lahtikäiv aken. Küll aga on Riigikohus oma
- aprilli
- a määruses nr 3-3-1-14-10 sedastanud, et „
§ 45
lõige 1 reguleerib ammendavalt nõudeid arestimaja kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse
- jaanuari
- a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" punkt 5.“ Kuna eluruumidele esitatavad nõuded ei ole sisuliselt muutunud, on sama põhimõte kohaldatav ka praegu. Lisaks on Riigikohus samas lahendis viidanud sellele, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC
(2006)2 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistiku" punkti 18.2 alapunkti a kohaselt ei ole lahtikäivad aknad nõutavad piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Kuna Viru Vangla on projekteeritud ja ehitatud nõuetekohaselt, mida tõendab väljastatud kasutusluba, on nõuded õhuvahetuse osas täidetud. Vangla arst dr Pronevitš ei näe samuti taotleja puhul vajadust avatava kambriakna järele.
- Riigi Kinnisvara Aktsiaselts selgitas oma
- augusti
- a kirjas, et Viru Vangla vahistatute hoones (sh kambris V-814) on õhuvahetus tagatud sundventilatsiooniga SV12-1 ja SV12-2 (seadmed Fläkt Woods). Ventilatsioonisüsteem on varustatud filtritega, et puhastada nii 2 3-19-1502 sissetõmmatavat kui ka väljapuhutavat õhku. See piirab tolmu sattumist ruumidesse. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts vahetab filtreid regulaarselt vastavalt mustumisastmele. Mustumisaste tehakse kindlaks süsteemiautomaatika poolt ja ennetava tehnohoolduse käigus. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuti ehitusaegsetest normidest. Ventilatsioonipassi järgi on kambri V-814 õhuvahetus 18 l/s, mis vastab projektile. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi andmetel toimib ventilatsioonisüsteem laitmatult. KOHTU SEISUKOHT
- Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõiked 1, 2 ja 5). Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud järgmist (
- a väljaanne, § 249 kommentaarid – Kaire Pikamäe, lk 688): „Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, st see peab teenima sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Esialgne õiguskaitse ei saa kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik positiivne kohtuotsus.“ Sama põhimõtet on väljendanud ka Tartu Ringkonnakohus oma
- augusti
- a määruses asjas nr 3-17-1350 (p 9). Taotleja esitas
- juulil 2019 Viru Vanglale vaide, milles taotles vangla elukambritele lahtikäivate akende paigaldamist. Enda üleviimist vanglasse, kus on lahtikäivad aknad juba olemas, ei ole ta vaides taotlenud. Eespool toodud selgitustest lähtuvalt saab taotleja esialgset õiguskaitset taotleda üksnes selle nõude ulatuses, mille ta esitas vaides, sest ainult selle nõude osas on tal võimalik hiljem vajaduse korral kohtusse pöörduda. See tähendab, et taotleja saab esialgse õiguskaitse korras taotleda, et kohus kohustaks Viru Vanglat paigaldama tema kambrile V-814 lahtikäiv aken. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole aga lubatav osas, milles taotleja soovib tema üleviimist vanglasse, kus elukambril on lahtikäiv aken juba olemas. Selles osas jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
- Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. 6.
§ 45
lõike 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, samuti peab kambris olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. aprilli 2010. a otsusest asjas nr 3-3-1-14-10 (p 8) järeldub, et
§ 45
lõige 1 reguleerib ammendavalt nõudeid vangla kambri aknale ning vanglas ei ole kohustuslikud õigusnormid, mis näevad ette, et igal eluruumi toal peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken (praegu näeb sellise nõude ette majandus- ja taristuministri 2. juulil 2015 vastu võetud määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lõige 3).
§ 45lõike 1 järgi ei pea vangla kambril olema lahtikäivat akent.
Taotleja märkis, et see Riigikohtu otsus on tehtud arestimajas viibinud vahistatu ja ajutiste olude kohta ning pole asjakohane süüdimõistetute puhul, kelle karistused algavad viiest aastast. Kohus taotleja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on selles otsuses selgitanud, kuidas tuleb mõista
§ 45
lõiget 1.
§ 45
lõike 1 sõnastusest nähtuvalt kohaldatakse seda sätet ka kinnipeetavate, st süüdimõistetute suhtes.
§ 45
lõikes 1 ega ka Riigikohtu eelmainitud otsuses ei ole viidatud sellele, et kõnealuse sätte kohaldamisel tuleks teha erandeid pikka vangistust kandvate süüdimõistetute osas. 3 3-19-1502 Euroopa vanglareeglistiku punkti 18.2 alapunkti a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Seega ei tulene ka Euroopa vanglareeglistikust kohustust tagada vangla kambris lahtikäiv aken, kui kambris on piisav ventilatsioon.
- Viru Vangla hoonete omanik Riigi Kinnisvara Aktsiaselts selgitas kohtule, et taotleja kambris V-814 on õhuvahetus tagatud sundventilatsiooni abil. Ventilatsioonisüsteem on varustatud filtritega, et puhastada nii sissetõmmatavat kui ka väljapuhutavat õhku. See piirab tolmu sattumist ruumidesse. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kinnitas, et vahetab filtreid regulaarselt vastavalt mustumisastmele. Mustumisaste tehakse kindlaks süsteemiautomaatika poolt ja ennetava tehnohoolduse käigus. Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtuti ehitusaegsetest normidest. Ventilatsioonipassi järgi on kambri V-814 õhuvahetus 18 l/s, mis vastab projektile. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi sõnul toimib ventilatsioonisüsteem laitmatult. Ka Viru Vangla kinnitas, et hoones on sundventilatsioon, mille puhul pole alust arvata, et see ei vastaks nõuetele. Kohtul pole mõistlikku põhjust kahelda Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Viru Vangla selgitustes. Eeltoodu valguses peab kohus usutavaks seda, et taotleja kambris on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus ning regulaarselt vahetatavad filtrid takistavad tolmu sattumist kambrisse.
- Viru Vangla esitas kohtule vangla arsti Viktoria Pronevitši seisukoha selle kohta, kas taotleja tervise hetkeolukorda arvestades tuleb tal võimaldada viibida lahtikäiva aknaga kambris. Arst selgitas, et taotlejal diagnoositi
- aasta augustis bronhiaalastma ja talle koostati raviskeem.
- aasta sügisest kuni
- aasta jaanuarini käis taotleja korduvalt perearsti vastuvõtul küsimusega, kas seoses astmaga vajab ta kambris lahtikäivat akent. Probleemide lahendamiseks suunati taotleja pulmonoloogi vastuvõtule, kelle seisukoht oli, et taotlejal on soovitatud rohkem värskes õhus olla ning ruumis peab olema ventilatsioon. V. Pronevitš märkis, et kuna taotleja jalutab päeval vastava režiimi järgi ja ruumis on ventilatsioon olemas, ei ole kambrisse vaja lahtikäivat akent. V. Pronevitši kinnitusel ei ole otsest seost astma prognoosi paranemise ja lahtikäiva akna olemasolu vahel. Vangla esitas kohtule taotleja tervisekaardi väljavõtte aastate 2015−2019 kohta. Sealt nähtub, et arst V. Pronevitš on taotlejaga tegelenud aastatel 2016−
- See tähendab, et V. Pronevitš on taotleja tervisliku seisundiga väga hästi kursis ning kohtul pole mõistlikku põhjust tema hinnangus kahelda. V. Pronevitš on oma hinnangu andmisel arvestanud ka pulmonoloogi seisukohaga, et taotlejal tuleks viibida rohkem värskes õhus ning tema kambris peab olema ventilatsioon (seda pulmonoloogi seisukohta on kajastatud ka taotleja tervisekaardis
- veebruari
- a haigusjuhu A2062 201 all). V. Pronevitš ei ole oma seisukohas ega ka taotleja tervisekaarti tehtud kannetes osutanud sellele, et Viru Vangla siseõhus oleks aine, mis põhjustab taotlejal astmat ja astmahooge. Kui arst tõepoolest nii arvaks, oleks ta seda kindlasti oma seisukohas või tervisekaardi kannetes maininud. Võttes arvesse, et taotleja kambris on sundventilatsiooni abil tagatud piisav õhuvahetus, ei pea kohus ka tõenäoliseks, et taolisi aineid tema kambri siseõhus piirmäärasid ületavas koguses esineks.
- Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust. Kohus jätab rahuldamata tema taotluse kohustada Viru Vanglat esialgse õiguskaitse korras paigaldama tema kambrile V-814 lahtikäiv aken.
- Taotleja soovis, et kohus nõuaks välja kõik tema taotlused seoses õhuvahetusega ja akendega, tema elektroonilise raviloo väljavõtted visiitidest
- ja
- aastal dr Vinnikova ja dr Issajevska juurde Sihtasutusesse Ida-Viru Keskhaigla ning seal tehtud spirograafia uuringute tulemused, samuti dr Vinnikova ja dr Issajevska seisukohad haiguse progresseerumise kohta. 4 3-19-1502 Kohus jätab taotluse dokumentide väljanõudmiseks rahuldamata. Taotleja on kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluses piisavalt põhjalikult selgitanud, miks tema arvates tuleb tema kambrile paigaldada lahtikäiv aken. Vangla esitas kohtule ka taotleja vaide, kust nähtuvad samuti tema vastavad põhjendused. Kohtule on nende dokumentide põhjal taotleja seisukoht arusaadav. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ei ole kohtul vaja tutvuda vanglale esitatud taotlustega. Vastustaja esitas kohtule taotleja tervisekaardi väljavõtte aastate 2015−2019 kohta ja taotlejat aastatel 2016−2019 vanglas ravinud arsti V. Pronevitši seisukoha. V. Pronevitšil oli võimalik oma seisukoha kujundamisel arvestada ka Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla pulmonoloogide seisukohtadega ja seal tehtud uuringute tulemustega. V. Pronevitši seisukohast nähtuvalt on ta seda ka teinud. V. Pronevitš on oma seisukoha andmisel arvestanud nii taotleja varasemaid terviseandmeid kui ka tema tervise hetkeolukorda. Kohtu hinnangul puudub vajadus koguda esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks taotleja tervise kohta täiendavaid andmeid. (allkirjastatud digitaalselt) 5