1-16-5886/39

(5)Viru Vangla esitas 29.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Ivtšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 15.01.2016 ja lõpp 18.02.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 07.06.
2. Kinnipidamisasutusest Andrei Ivtšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, sh kolmel korral vägivalla teo eest, kahel korral auto joobes juhtimise ja kahel korral narkokuriteo eest. Narkootikumidega seotud kuriteod on vajanud ettevalmistust. Vanglas kannab karistust neljandat korda. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega. Kinnipeetava kuritegudes on vähenenud vägivallakomponent, tulu saamine on kasvanud liisinguauto võimaliku müümisega ning narkootikumide vahendamisega, millest üks on üldiselt ohtlik ühiskonnale ja rahvatervisele. Soodusteguriks on orienteeritus kiirele kasule ja alkoholi tarvitamine. Teod on toime pandud nii üksi kui grupis. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 18.01.
3. Vangistuse ajal isik on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, on osalenud vestlustel erinevatel teemadel, on omandanud abikoka eriala ja sooritanud eesti keele B1 taseme eksamit. Enne vangistust Andrei Ivtšenko elas aadressil: x. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Korteris elab ka kinnipeetava elukaaslane ja tema alaealine poeg. Kinnipeetaval on seal võimalus elada ka peale vabanemist. Enne vangistust Andrei Ivtšenko on omandanud keskhariduse. Käesoleval ajal õpib riigikeele B2 taseme kursusel. Kutseoskused on omandanud kursustel: puusepp, betoneerija, metallkonstruktsioonide paigaldaja, B ja C-kategooria autojuht, müügiassistent. Kinnipeetaval oli vabaduses läbitud kursusi, kuid tema hinnangul need ei toetanud tema tööle asumist, vanglas on omandanud eriala (abikokk), mis tema hinnangul on abiks töö leidmisel. Varasemalt on Andrei Ivtšenko töötanud ehitustel puusepa ja betoneerijana, metallkonstruktsioonide paigaldajana mitteametlikult, seega andmed ei ole kontrollitavad. Tegutsenud ettevõtjana. Pärast vanglast vabanemist 2013 oli töötuna arvel, materiaalselt toetas ema. Enne vangistust tegeles enda sõnul Lätis ja Leedus autode müügiga. Sissetuleku moodustasid autode müügist saadud tulu ja elukaaslase töötasu. Narkokuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamiseks. Kinnipeetav ei leidnud tasuvat tööd ning otsustas narkootikumide vahendamise kasuks. Vanglas on töötanud majandustöödel ning metallitsehhis ja komplekteerimistsehhis. Võimaliku vabanemise korral on kinnipeetaval garanteeritud töökoht OÜ-s x betoonitöölisena, mille juhataja on kriminaalhooldajale antud fakti kinnitanud. Peab positiivseks ka asjaolu, et on omandanud erinevaid kursuseid, mis aitavad tal vabaduses töötada ning tööd leida. 24.04.2019 seisuga on kinnipeetaval vabanemisfondis 1 529,08 eurot ja nõudeid 6 772,31 euro suuruses. Hinnanguliselt arvab, et suudab 1,5 aastaga võlad tasuda. Tulevikus sooviks ehk töötada Soomes või Rootsis, sest paljud sõbrad töötavad seal ning on ka teda sinna kutsunud. Andrei Ivtšenkol on toetav lähivõrgustik ema, venna ning elukaaslase näol. Isiku sõnul ta ei suhtle endiste kriminaalse taustaga tuttavatega, kuid selline tutvusring on olemas ja narkokuritegu on võimatu ilma sidemeid omamata toime panna. On jäänud ainult need sõbrad, kes on aastaid temaga ja puhta taustaga. Mõjutatavus peegeldub kinnipeetava kuritegudes - narkootikumide vahendamine, kehaline väärkohtlemine (toime pandud grupis). Mõjutatavust on tunnistanud ka kinnipeetav ise, et nooruses läks tuttavate mõjuga kaasa, selleks, et kuuluda nendega ühte. Elustiilile on iseloomulik püüd kiiret raha teenida selleks vahendeid valimata, riskivalmidusele viitab valmisolek riskima hetkeliste vajaduste rahuldamiseks. Vabanedes peab oluliseks keskenduda perele. 2

(5)Kinnipeetaval enda sõnul esines vägivaldset käitumist alkoholijoobes varasemalt nooremas eas. Kriminaalhooldajale on varasemalt kinnitanud, et on alkoholi tarvitamisest täielikult loobunud. Tarvitas enda sõnul alkoholi ühe korra kuus või harvem ning ei ole agressiivne. Tarbimist esines ürituste raames ning perega koos olles ei tarvitanud alkoholi. Tema sportlik eluviis ei toetavat alkoholi tarvitamist. Kinnipeetav on läbinud kriminaalhooldajaga vestlused seoses alkoholi tarvitamisega. Isik on proovinud nii kanepit kui ka amfetamiini, kuid sõltuvust kinnipeetav ei tunne. Vangla meditsiiniosakonna andmetel ei ole sõltlane ega uimastitarvitaja. Isik hindab oma tervist heaks, hinnang ühtib meditsiiniosakonna omaga. Tegeles tervisespordiga, käis iga päev jooksmas ja ka jõusaalis, teeb sporti ka vanglas. Enesehinnang on eakohane ja tavapärane. Vanglas on ette tulnud emotsionaalselt raskeid hetki, kuid kinnipeetava sõnul need mööduvad. Suhtlemisoskused on eale kohased, analüüsivõimeline. Kinnipeetav võib olukordades olla orienteeritud liigselt positiivsele tulemusele ning ei arvesta takistuste ning negatiivse tulemusega. Sealjuures mõistab kuritegude toimepanemise põhjuseid ning mida tegi tol hetkel vääralt, kuid tehtud järeldused on tulnud tagantjärele. Enesekontroll on küll olemas, isik on üldiselt kalkuleeriv ja kaalutlev, kuid on toime pannud kuritegusid, mis on toime pandud hetkelise kasu saamiseks või oma vajaduste rahuldamiseksm(alkoholijoobes juhtimine, narkootikumide vahendamine). Tunnistab, et varem on alkoholi mõjul muutunud agressiivseks ja käitunud ettearvamatult, lahendanud probleeme vägivallaga, mida kinnitab varasemate kuritegude iseloom. Kannab teistkordselt karistust narkokuriteo eest, algselt eitas süüd, käesolevalt mõistab kuriteo olemust. Lisaks toob kinnipeetav välja oma vanuse ning asjaolu, et elu tema ümber on edasi liikunud ning soovib keskenduda perele ja töötamisele. Tulevikuplaanid on realistlikud. Isik orienteeritud õiguskuulekamale elule. Isik ei väljenda kriminaalseid väärtusi toetavaid seisukohti otsesõnu, vaid pigem räägib õiguskuuleka käitumise ning seaduste järgimise eelistest ja vajadusest. Toime pannud korduvaid kuritegusid, sealjuures narkootikumidega seotult ning neljas vangistus. Kuriteod on toime pannud enamasti etteplaneeritult, kasutades vägivalda või seadnud ohtu ühiskonnaliikmete tervise. Peamisel enese vajaduste rahuldamiseks, teda iseloomustab impulsiivselt tegutsemine. Kuritegusid tunnistab, võib pisendada asjaolusid ja enda rolli, samas saab aru, et teod on toime pandud enese mõtteviisi ja käitumise tõttu, palju on teinud enda jaoks järeldusi ja suudab väljendada eesmärke, kuidas elada õiguskuulekalt. Kinnipeetav suhtub ametnikesse hästi ning teeb koostööd. Vangistuse jooksul pole esinenud ametnikega suhtlemisel probleeme. Suhtumine ühiskonna ja seal kehtivatesse normidesse on sõnades väljendades positiivne, kuid on toime pannud kahel korral joobes juhtimise ja narkootikumidega seotud kuriteo. Kinnipeetav väljendab motivatsiooni vabanedes töötamiseks ja perega koos olemiseks. Leiab, et on palju vanglas mõelnud tagantjärele lahendusi ning mille tõttu on elus vigu teinud. Praegu suudaks olla õiguskuulekas, sest on katkestanud suhted vanade tuttavatega. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises ründes, kergete kehavigastuste tekitamises. Avalikkus on ohustatud seoses võimaliku uimastite levikuga või relva ebaseadusliku käitlemisega, samuti joobes juhtimisega liikluses. Füüsilise ründe oht on tõenäolisem isiku joobe korral, oht võib olla sel juhul vahetu konfliktsituatsioonis, kui isik kaotab enesekontrolli. Emotsionaalse erutuse ja joobe seisundis võib olukorda ebaadekvaatselt hinnata nii suhetes inimestega kui ka liikluses. Narkootiliste ainete ja illegaalsete relvade avalikku käibesse sattumine on võimalik, kui isik jätkuvalt taotleb kiiret ja suurt tulu. Viru Vangla, arvestades Andrei Ivtšenko ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andrei Ivtšenkoi tingimisi enne tähtaega vabastamist. 3

(5)Kohtuistung 14.06.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Ivtšenko ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et kõik eeldused tema kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on olemas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Andrei Ivtšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on kaks kehtivat kriminaalkaristatust, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab neljandat korda. Isikul on tasumata võlgasid, omab probleemi alkoholi tarvitamisega, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Andrei Ivtšenkol on võimalik asuda tööle kuna ta omandas eriala ja läbis riigikeele kursused ja tema vabanemisfondis on kogutud 1750 eurot. Isik on vanglas edukalt läbinud ka sotsiaalprogramme erinevatel teemadel. Andrei Ivtšenkol on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ja garanteeritud töökoht. IVKHK ja AS Eesti Vanglatööstus iseloomustavad teda positiivselt. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et vabaduses ootab kinnipeetavat toetav lähivõrgustik. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samal ajal kohus ei leia, et Andrei Ivtšenko ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Andrei Ivtšenko kannab karistust esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest, nimelt on ta süüdi mõistetud suures koguses narkootilise aine amfetamiini ebaseadusliku käitlemise eest. See fakt, et ta on tegutsenud ettevõtjana ja alates 2010.a OÜ x juhatuse liige, ei takistanud teda narkokuritegude toime panemast kui ta viibis vabaduses (samuti on tema Harju Maakohtu 05.04.2011 otsusega karistatud KarS § 184 lg 1 järgi). Seepärast ei ole kohus veendunud, et kindel töökoht, püsiv elukoht ja lähedastega head suhted takistab tal kuidagi edasi tegeleda narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Seega säilib oht, et kuritegelikud suhted võivad vabaduses taas aktualiseeruda. 4

(5)Analüüsides uue narkokuriteo toimepanemise riski, lähtub kohus ka kehtivast kohtupraktikast. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on eeskätt narkokuriteod. Samuti on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKKKm 3-1-1-103-06 p.10,16). Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et isik on ka varem viibinud kriminaalhooldusametniku kontrolli all aga ei õigustanud temale osutatud usaldust, pannes katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Andrei Ivtšenko isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas erinevates programmides osalemine, elukoha olemasolu, lähedaste toetuse, eriala ja töökoha olemasolu, distsiplinaarkaristuste puudumine, positiivsed iseloomustused) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, võlgade olemasolu, alkoholi tarvitamisega probleemid, esimese astme kuriteo korduv toimepanemine). Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel Andrei Ivtšenko ennetähtaegne vabastamine on liiga ennatlik. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Ivtšenkole Harju Maakohtu 13.07.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5