Obsah (5)

§ 79§ 103§ 83§ 106§ 74

2-18-5311 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2019, Tallinn Kohtuasja number

) § 83 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks, sest selle tegemisel rikuti seaduses sätestatud korda, otsus ei ole kooskõlas seadusega ning rikub võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotihaldur ei teatanud koosolekust võlausaldajatele, kuigi talle olid kõigi võlausaldajate kontaktandmed teada. Koosoleku päevakord ei olnud ka Ametlikes Teadaannetes märgitud kujul piisavalt selge ja puudus igasugune info kavandatava otsuse kohta, sh ei olnud võimalik tutvuda otsuse aluseks olevate dokumentidega. OÜ-l Leitvaagen (pandipidaja) ei olnud õigust taotleda koosoleku kokkukutsumist. Taotluse esitamise ajal ei olnud ta võlausaldaja, kuna ei olnud hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kantud. 2 2-18-5311 Samuti ei saa pandipidaja pandiõigust tunnustada, sest hüpoteegi seadmise aluseks olev tagatiskokkulepe on tühine, kuna hüpoteek seati vastuolus seadusest tuleneva keeluga (pankrotivõlgniku osa omandamiseks võetud laenu tagamiseks äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 3 tähenduses). Hageja on neil asjaoludel esitanud kohtule hagi pandiõiguse tühisuse tuvastamiseks ja hagi tagamiseks (tsiviilasi nr 2-14-62074). Isegi juhul, kui pandipidajal oleks kehtiv pandiõigus, ei saaks võlausaldajate üldkoosolek nõuet tunnustada, sest see nõue oli esitatud tunnustamiseks juba varem, see jäeti tunnustamata ning nõude tunnustamiseks on esitatud kohtule hagi (tsiviilasi nr 2-17-17326). Kuna nõude teist korda tunnustamise aluseid PanrkS § 106 lg 2 tähenduses praegusel juhul ei esine, kehtib 18. oktoobri 2017. a otsus, millega jäi nõue tunnustamata. Nõuet ei saa ka ilma kaitsmiseta tunnustada. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei rikkunud haldur üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Arvestades pankrotimenetluse olemust, piisab

§ 79

lg 4 järgi sellest, kui haldur teatab koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra Ametlikes Teadaannetes. Haldur ei pea teavitama iga võlausaldajat eraldi. Samuti ei ole halduril sarnaselt osaühingu juhatusega kohustust edastada personaalset teadet ega täpset päevakorda potentsiaalsete otsuseprojektidega. Võlausaldajatele pidi sarnaselt esimese üldkoosolekuga olema arusaadav, milleks üldkoosolek kokku kutsutakse. Arvestades hageja vastuväidet oli hageja hästi kursis sellega, milline oli koosoleku täpsem päevakord. Nõude pandiõiguse kaitsmise uuesti läbivaatamine oli lubatav, sest tegemist oli kinnistusraamatusse kantud nõudega, mis tuli

§ 103lg 4 järgi lugeda koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks.

Seega oli nõude kaitsmisele panemine ekslik ning uue otsusega parandas üldkoosolek selle vea ja tunnustas pandiõigust. Sellise nõude tunnustamist ei saa võlausaldajad vaidlustada. Hageja väited selle kohta, et hüpoteegiga tagatud võlaõiguslik nõue on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, ei puutu asjasse. Hüpoteek oli kantud kinnistusraamatusse ning hageja ei saa tugineda selle aluseks olnud lepingu tühisusele, kuna ei ole selle lepingu pooleks. Kostjale teadaolevalt jättis maakohus hageja hagi tagatiskokkuleppe tühisuse tuvastamiseks neil põhjustel ka menetlusse võtmata. Esimese astme kohtu otsus

1. Harju Maakohus jättis
2. juuli
3. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal ei olnud tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei määranud maakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. 3.
4. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
5. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul pandi vaidlusalune asjaõiguslik pandiõiguse nõue kaitsmisele; -
6. veebruaril 2018 loovutas Luminor Bank AS oma nõuded OÜ-le Leitvaagen ja viimane kanti
7. märtsil 2018 hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse; 3 2-18-5311 - - pankrotihaldur kutsus kostja
8. märtsil 2018 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatega kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorrana oli märgitud „teine nõuete kaitsmine“;
9. märtsi 2018 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega otsustati vaadata OÜ-le Leitvaagen loovutatud Luminor Bank AS-i pandiõiguse tunnustamine uuesti läbi ja lugeda OÜ Leitvaagen pandiõigus kaitsmiseta tunnustatuks. 3.
10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduses sätestatud korda

§ 83lg 1 tähenduses.

Pankrotihaldur pidi

§ 79

lg 4 ja § 100 lg 4 järgi teatama võlausaldajatele nõuete kaitsmise koosolekust vähemalt 15 päeva ette ja seda on haldur teinud. Samuti on teates märgitud päevakord piisav. Päevakord oli küll lakooniline, kuid teates oli selgitatud nõudeavalduste ja vastuväidetega tutvumise võimalust. Seda, et päevakord ei sisaldanud täpselt kaitsmisele tulevaid nõudeid, ei saa pidada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks. Kõigil võlausaldajatel oli võimalus saada selle teabe aluse informatsiooni ning osaleda koosolekul. Hageja ei ole tõendanud, et tegelik päevakord erines teatele märgitust ega seda, et tal ei olnud võimalust tutvuda koosolekul vastuvõetavate otsuste ja alusdokumentidega (haldur keeldunud teavet andmast). 3.

1. Kuigi hageja väitel on OÜ Leitvaagen nõude tunnustamiseks esitatud tsiviilasjas nr 2-17-17236 hagi, ei nähtu Kohtute Infosüsteemist sellist hageja viidatud menetlust. Riigikohtu praktika kohaselt peab haldur pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja eriõigusjärglusega ning lugema pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele on nõue seaduse alusel üle läinud (Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 15). Asjaolu, et OÜ Leitvaagen kanti hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse alles
4. märtsil 2018, ei tähenda seda, et ta ei olnud
5. veebruaril 2018 võlausaldaja, sest nõue loovutati talle
6. veebruaril
7. OÜ Leitvaagen (Luminor Bank AS eriõigusjärglase) pandiõigus on kantud kinnistusraamatusse. Maakohus ei hinda hageja väiteid selle kohta, et hüpoteegi seadmise aluseks olev tagatiskokkulepe on tühine, sest ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejal tuleb tühisuse tuvastamiseks valida kohane õiguskaitseviis. 3.
8. Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et olukorras, kus OÜ Leitvaagen ei olnud võlausaldaja, ei olnud koosoleku kokkukutsumine õiguspärane.

§ 79lg 1 järgi oli halduril õigus kutsuda üldkoosolek kokku ka enda äranägemisel.

3.5. Pankrotihaldur pani õigesti

§ 106lg 2 alusel OÜ Leitvaagen nõude uuel üldkoosolekul tunnustamisele.

Esimesel üldkoosolekul esitati vaidlusalune asjaõiguslik pandiõigus kaitsmisele, kuid

§ 103

lg 4 järgi tuli kinnistusraamatusse kantud pandiõigus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks. Kuna

1. märtsi
2. a üldkoosolekul tunnustatigi pandiõigust ilma kaitsmiseta, on otsus kooskõlas pankrotiseadusega ega kahjusta teisi võlausaldajaid. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. 4 2-18-5311 4.
4. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt järeldas maakohus vääralt, et praegusel juhul ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, sh

§ 74lg-s 4 sätestatud nõudeid.

Teate mõtteks on sisulise info edastamine (sh peab nähtuma, milline nõue tuleb arutamisele), mitte formaalne teavitamine. 4.2. Lisaks kohaldas maakohus vääralt

§ 106lg-t 2.

Viidatud sätte alusel saab uuesti läbi vaadata juba tunnustatud nõudeid, kuid see ei anna alust läbi vaadata nõudeid või pandiõigusi, mis jäid varem tunnustamata. Sellisel juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks nõude tunnustamiseks hagi esitamine. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. 5.
2. Vastuse kohaselt esitas hageja alles apellatsioonimenetluses väite selle kohta, et võlausaldajad ei saa üldse otsusta kinnistusraamatusse kantud pandiõiguse tunnustamise üle, mis ei ole lubatud. Samas tuleks pandipidaja nõue lugeda kaitsmiseta seaduse alusel tunnustatuks, mistõttu ei ole hagejal õigust pöörduda kohtu poole ja hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. 5.
3. Asjakohatu on hageja väide, et Luminor Bank AS minetas nõude kaitsmise õiguse ja tema eriõigusjärglane soovib kaitsta nõuet väljaspool seaduses sätestatud menetlust. Nõude tunnustamise menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17326 lõpetati põhjusel, et üldkoosolek võttis vastu praeguses menetluses vaidlustatud otsuse pandiõiguse tunnustamise kohta. 5.
4. Muus osas jäi kostja maakohtus esitatud vastuväidete juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
6. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hagi rahuldamata, kuigi oleks pidanud keelduma TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi menetlusse võtmast või jätma selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus tunnistada

§ 83lg 1 lausel kehtetuks pankrotivõlausaldajate 27.

märtsi

1. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega üldkoosolek otsustas vaadata OÜ-le Leitvaagen loovutatud Luminor Bank AS-i pandiõiguse tunnustamise uuesti läbi ja lugeda OÜ Leitvaagen pandiõiguse kaitsmiseta tunnustatuks. Hagi alusena tõi hageja esile, et otsus võeti vastu üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes ning nõuet ei oleks ka sisuliselt võinud tunnustada (hageja esitas vastuväite nõudele). Seega on hagi eesmärgiks vabaneda võlgniku pankrotimenetluses OÜ Leitvaagen pandiõiguse tunnustamisest ja saavutada olukord, kus pandiõigust ei ole tunnustatud. Sellist eesmärki ei ole aga kolleegiumi hinnangul esitatud hagiga võimalik saavutada.
2. Iseenesest võib võlausaldaja

§ 83

lg 1 järgi nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette 5 2-18-5311 nähtud, või mis rikub võlausaldajate ühiseid huve. Viidatud sätte alusel ei saa aga tunnistada kehtetuks nõude tunnustamise kohta tehtud otsust. Nõude tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta on pankrotiseaduses sätestatud erikord. Riigikohus on selgitanud, et nõuete kaitsmise kohta ei tehta otsuseid häälteenamusega ning tegemist ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada

§-s 83 sätestatud korras. Nõuete kaitsmine pankrotimenetluses toimub pankrotiseaduse

1. peatüki
2. jaos (§-d 100–107) sätestatu kohaselt ja TsÜS §-s 38 juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatu ei ole kohaldatav.

§ 103

lg-st 2 ja §-st 106 nende koosmõjus tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi kohtusse. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes

§ 106

lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (

§ 106

lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (

§ 106lg 3) (Riigikohtu 10.

juuni

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 13).
2. Praegusel juhul esitas pandipidaja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse oma pandiõiguse tunnustamiseks (tl 12), kuid
3. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul jäi tema nõue tunnustamata, sest võlausaldajad esitasid sellele vastuväite (tl 14–16). Seetõttu esitas pandipidaja

§ 106

lg 1 alusel kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-17-17326, hagiavalduses ekslikult märgitud tsiviilasi nr 2-17-173236) (tl 17–22). Pärast pandiõiguse loovutamist esitasid uus pandipidaja ja Osaühing Vangent Assets (võlausaldaja) pankrotihaldurile taotluse kutsuda kokku võlausaldajate üldkoosolek, et tunnustada

§ 103

lg 4 alusel ilma kaitsmiseta pandipidaja pandiõigust, kuna varasemal koosolekul tehti seda ekslikult kaitsmise korras (tl 89–90). Nimetatud taotlus on käsitatav

§ 106lg 2 alusel esitatud taotlusena vaadata nõude tunnustamine uuesti läbi.

Selle alusel kutsuski pankrotihaldur pandiõiguse tunnustamiseks

§ 106

lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kokku pankrotivõlausaldajate üldkoosoleku (tl 7) ning üldkoosolek tunnustas

1. märtsil 2018 OÜ Leitvaagen kinnistusraamatusse kantud pandiõigust ilma kaitsmiseta. Eelnevat arvestades soovib hageja tunnistada kehtetuks pankrotivõlausaldajate
2. märtsi
3. a üldkoosoleku otsust pandiõiguse tunnustamise kohta, kuid sellise nõuet ei saa hageja ülal viidatud Riigikohtu seisukohta arvestades kohtule esitada. Nõuete kaitsmine ja tunnustamine ei ole käsitatavad üldkoosoleku otsusena, mida saab

§ 83

lg 1 alusel vaidlustada, sest nõuete tunnustamine toimub

§-s 103 sätestatud korras, mitte koosolekul osalevate võlausaldajate häälteenamusega. 10. Olukorras, kus võlausaldaja hinnangul ei tuleks ka uuel nõuete tunnustamisel nõuet tunnustada, saab võlausaldaja esitada üldjuhul nõuete kaitsmisel vastuväite ning sellisel juhul peab sellise nõudeõiguse omaja pöörduma

§ 106lg 1 järgi hagiga kohtu poole oma nõude tunnustamiseks.

Praegusel juhul tunnustati aga 26. veebruaril 2018 kinnistusraamatusse kantud pandiõigust (tl 48–49). Selline nõue loetakse

§ 103

lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatuks, st pandiõiguse nõuet tunnustatakse sõltumata sellest, kas mõni pankrotimenetluse osaline esitab selle kohta vastuväite. Sellest tulenevalt ei ole praegusel juhul tähtsust sellel, et hageja esitas

1. märtsi
2. a üldkoosolekul pandiõigusele vastuväite ning milline oli tema vastuväite sisu. 6 2-18-5311 Juhul, kui hageja leidis, et nõude tunnustamist teist korda läbi vaadates rikuti koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust, saanuks hageja

§ 106lg 2 järgi taotleda nõude tunnustamise uuesti läbivaatamist.

Riigikohus selgitas ülal viidatud lahendis, et sellisel juhul tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (

§ 106

lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (

§ 106lg 3).

Seda pole aga hageja teinud.

1. Eelnevat arvestades on hageja valinud vale tee oma õiguste maksmapanekuks ja sellise hagiga ei ole hagejal võimalik taotletud eesmärki TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 423 lg 2 p 2 tähenduses saavutada (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.
2. § 371 kommentaari p 3.4.5.6). Seetõttu jätab kolleegium hagi läbi vaatamata.
3. Kuna kolleegium jätab hagi läbi vaatamata, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et kostjal ei ole kohtumenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei määra kolleegium kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 7