Obsah (6)

§ 429§ 428§ 174§ 168§ 178§ 150

2-18-9525 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9525 Tsiviilasi M Se hagi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M S esitas 15.06.2018 Harju Maakohtule hagi A K (K), BD Partners OÜ ja Xxx OÜ vastu (tsiviilasi nr 2-18-9294).
2. Kohus eraldas 19.06.2018 määrusega tsiviilasjast nr 2-18-9294 iseseisvatesse menetlustesse M Se nõuded BD Partners OÜ vastu ja M Se nõuded Xxx OÜ vastu. Sama määrusega andis kohus hagejale tähtaja nõuetekohaste hagiavalduse terviktekstide esitamiseks.
3. 18.07.2018 esitas M S (hageja) Harju Maakohtule hagi tervikteksti BD Partners OÜ (kostja) vastu, mida täiendas 24.08.2018, 29.11.2018 ja 20.12.2018, osaühingu omandiõiguse üleandmiseks ja tahteavalduste asendamiseks. Hagiavaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-
5. Kohus keeldus 11.01.2019 määrusega hageja tuvastusnõude menetlusse võtmisest, jättis hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
6. 18.01.2019 esitas hageja kohtule maksekorralduse täiendava riigilõivu tasumise kohta.
7. Kohus võttis 21.01.2019 määrusega hagi menetlusse.
8. 12.07.2019 esitas hageja hagist loobumise avalduse, mis on allkirjastatud nii hageja enda kui ka kostja juhatuse liikme T T poolt. Hageja palus võtta hagist loobumise vastu, jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot, arvelduskontole nr xxx. Hageja avaldas, et pooled on pidanud läbirääkimisi antud kohtuvaidluse kokkuleppeliseks lõpetamiseks ning jõudnud üksmeelele menetluse lõpetamise osas. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 2-18-9525
9. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb

§ 429lg 1 alusel vastu võtta.

Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

9. Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 10. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtule 12.07.2019 esitatud hagist loobumine on allkirjastatud nii hageja kui ka kostja poolt. Nimetatud dokumendis palutakse menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuivõrd avaldus on allkirjastatud mõlema menetlusosalise poolt, siis eeldab kohus, et tegemist on poolte ühise tahtega. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 11.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 12. Kohus leiab, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 13. Hageja taotleb tasutud riigilõivust 162,50 euro tagastamist. Kohus juhib tähelepanu, et hageja on tasunud 03.07.2018 hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 325 eurot, seejärel 20.12.2018 täiendava riigilõivu summas 275 eurot ning 18.01.2019 täiendava riigilõivu summas 50 eurot, seega kokku 650 eurot. Tulenevalt

§ 150

lg 2 p-st 2 on hagejal õigus taotleda tagasi pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus hagejale 162,50 eurot, mis tuleb kanda hageja arvelduskontole nr xxx. Ülejäänud riigilõivu, s.o 162,50 euro, tagastamiseks, tuleb hagejal esitada kohtule täiendav taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3