1-06-1377\7

(04231505016)Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Apelleeritud kohtuotsus Külli Väina XX süüdistusasi KarS § 263 p 3 ja § 275 järgi lühimenetluses Harju Maakohtu

3. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava XX apellatsioon Prokurör Elle-Mai Velling Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja XX, ik: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX, XXX, varem kohtulikult karistatud 8korral, tõkend vahistamine alates
6. a, advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
7. veebruari
8. a kohtuotsus XX süüdistusasjas jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. XX tunnistati süüdi KarS § 263 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 9kuud ning KarS § 275 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 6kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 9kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud põhikaristust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6kuud. Karistuse kandmisaja alguseks loeti
12. a. XX suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Ühtlasi mõisteti XX-lt menetluskuludena välja riigituludesse sundraha 4500krooni ja määratud kaitsja tasu 2350.60krooni ning tasu ekspertiiside eest 1290krooni. 1.
13. XX on kohtu alla antud KarS § 263 p 3 järgi selles, et tema rikkus raskelt avalikku korda, mis seisnes selles, et olles alkoholijoobes läks ta
16. a kella 15.45 paiku Tallinnas XXX asuvasse baari, kus ähvardas baaritöötajaid noaga; 1.
17. Samuti on ta kohtu alla antud KarS § 275 järgi selles, et
20. a kella 18:00 ja 19:00 vahel Wismari Haiglas, kuhu ta oli toimetatud narkoekspertiisi teostamiseks, korduvalt solvas Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel RT ebatsensuursete sõnadega ametikohustuste täitmisel.
21. Maakohtu süüdimõistva otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatav XX, kes palub uuesti läbi vaadata kriminaalasja asjaolud ja leevendada karistust. Süüdistatav nõustub, et on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kandnud pikaajalist vangistust, kuid pärast vabanemist on ta muutnud oma elu, olemas on alaline töö- ja elukoht. XX kahetseb toimepandut ja palub kohtul mitte mõista karistuseks vangistust, vaid kas üldkasulikku tööd, et ta saaks tööga lunastada tekitatud ebaõiguse või karistada rahalise karistusega. Omalt poolt lubab süüdistatav mitte rikkuda ühiskonnas kindlaks määratud käitumisnorme ja täita kohtuotsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
23. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu poolt XX-le käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevate kuriteoepisoodide eest mõistetud lõplik karistus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium ei leidnud aluseid süüdistatavale käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritud kuritegude eest mõistetud karistuste liikide muutmiseks ega nende määrade vähendamiseks. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kohus süüdistatavale karistust mõistes põhjendatult tuvastanud tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ning leidnud, et karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes süüdistatava käitumises puuduvad. Samas on aga maakohus süüdistatavale karistust mõistes põhjendatult arvestanud ka asjaoluga, et teda on varem kaheksal korral kuritegude eest kohtulikult karistatud ning uue käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteo on süüdistatav pannud toime vahetult pärast tema vabastamist eelmise karistuse kandmiselt. Eeltoodust tulenevalt asub 2

(3)kohtukolleegium seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas esinevad kõik alused XX karistamiseks vangistusega KarS § 56 lg 2 mõttes.

1. Kohtukolleegium ei pea ühtlasi võimalikuks ka XX-le maakohtu poolt mõistetud reaalse vabadusekaotuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 kohaselt selle kohaldamise eelduste puudumise tõttu. Käesoleva kriminaalasja materjalist nähtuvalt on XX talle omistatud kuriteod pannud toime joobeseisundis, millest võib teha vaid järelduse, et XX-l on tõsiseid probleeme alkoholiga ja oma käitumise kontrollimisega alkoholi mõju all. Kohtukolleegium on seisukohal, et süüdlase kirjeldatud isikuomadused välistavad talle mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga selle täideviimise erakordselt suure ebaõnnestumisriski tõttu. Samale järeldusele on põhjendatult jõudnud ka maakohus käesolevaga vaidlustatud otsuses. Eeltoodust tulenevalt asub kohtukolleegium seisukohale, et antud kriminaalasjas puuduvad alused, mis võimaldaksid XX-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
3. veebruari
4. a kohtuotsuse XX süüdistusasjas muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Priit Pikamäe Meelika Aava Jüri Paap 3