1-06-3855\2

Tõlge KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kriminaalasi Nr 1-06-3855

1. mail 2005.a Narva Linnakohus koosseisus: kohtunik Aleksei Lavrovski sekretär Jelena Daškevitši juuresolekul, prokurör Elviira Kurbat kaitsja Igor Belugini osavõtul, arutas
2. mail 2006.a avalikul kohtuistungil Narvas lühimenetluse korras kriminaalasja R. M., isikukood XXX, venelase, kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht aadressil: XXX, töötab YYY lukksepana, varem kohtulikult karistatud: 1) 15.04.2005.a. Narva Linnakohtu poolt § 274 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega, katseaeg 3 aastat ; süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, Kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: R. M.-t süüdistatakse selles, et ta 17.12.2005.a. umbes kell 02, olles alkoholijoobes, viibides baaris XXX aadressil XXX, rikkudes rahu ja avalikku korda kolmandate isikute – puhkajate ja baari töötajate suhtes, ignoreeris kannatanu õigust isikupuutumatusele, lõi näkku baari administraatorit M. Š. Pärast seda, kui turvafirma YYY töötajad R. M. baarist välja viisid, jätkas ta oma õigusvastast tegevust, lõi baari juures tänaval M. Š. mitu korda näkku, tekitades talle näovigastused ja püüdis lüüa baari juhatajat A. T. R. M. tegevus on kohtueelse uurimise poolt kvalifitseeritud kui avaliku korra raske rikkumine vägivallaga, s.t kui KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav R. M. oma süüd esitatud süüdistuses osaliselt, on nõus asja läbivaatamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil kannatanud: - M. Š. selgitas, et baaris löödi teda süüdistatav poolt üks kord. Ta palus süüdistataval baarist lahkuda. Baaris kaklust ei olnud. M. püüdis kaklust alustada- Ta tülitas noormeest Viimane ei saanud kakelda, seisis vaevu jalul. Kutsuti välja turvafirma töötajad. M. viisid baarist välja turvafirma töötajad. Ta kutsuti tänavale, 2 et olukorda selgitada. Tänaval löödi mitte ainult teda, vaid ka T. Tema isiklikult haiguslehel ei olnud, materiaalseid pretensioone ei ole. - A. T. selgitas, et ta sõitis baari. Baari sissepääsu juures seisis M. ja kaks turvameest, kes seisid tema kõrval. Ta nägi, kuidas M. lõi Š. Ta püüdis M. tegevust tõkestada, püüdis viimasel käest haarata, kuid sai löögi. Ta jõudis kõrvale pöörata, löök oli libisev Kohtuistungil avaldati süüdistusaktis märgitud tõendid: - kannatanu M. Š. ütlused (t.l. 1-2), kes andis ütluse, et sportjopesse riietatud noormees oli küllaldaselt joonud, tülitses tundmatu noormehega ja vehkis kätega. Läks talle lähemale ja ütles, et ta lahkuks baarist ning ei tülitaks kedagi. Vastuseks tema sõnadele lõi viimane teda üks kord rusikaga näkku. Siis kutsus ta välja turvamehed, kes viisid noormehe baarist välja. Tänaval lõi noormees teda veel mitu korda näkku, samuti lõi üks kord rusikaga näkku baari juhatajat A. T.-t. Kohalesõitnud politsei pidas noormehe kinni. - Kannatanu A. T. ütlused (t.l. 6-7), kes andis ütluse, et olles sõitnud baari XXX juurde, nägi ta grupp noormehi, kahte turvameest, M. Š. Jutuajamise käigus lõi noormees mitu korda Š. rusikaga näkku. Ta sekkus. Viimane hakkas ka teda solvama, püüdis rusikaga näkku lüüa, riivates teda oma käega. Pärast viis politsei selle noormehe ära. - Kahtlustatava R. M. ütlused (t.l. 9-10), kes andis ütluse, et baaris XXX oli kaklus. Tema jäi kõrval peatuma. Kaklejate juurde tuli administraator, hakkas karjuma. Talle see ei meeldinud ning ta, olles ebatsensuurselt sõimanud, lükkas viimast rindu. Tema ja teised kaklejad väljusid tänavale. Kohale sõitsid turvamehed, administraator näitas tema peale, et ta kakles. Ta püüdis lahkuda, kuid juurde tulnud naine haaras tal käest. Ta tõrjus teda endast vehkides eemale. Pärast toimetati ta politseisse. - Turvameeste V. S. ja E. M. ütlused (t.l. 16,17), kes andsid ühesed ütlused, et läksid väljakutse peale baari XXX. Viisid baarist välja noormehe, kes baarmeni sõnade järgi segas külastajaid. Löömise kohta ei öelnud viimane midagi. Viisid noormehe välja. Väljus ka administraator. Tänaval korraldasid väljaviidud noormees ja administraator rüseluse. Nad kutsusid välja politsei. Nende juures oli naine. Nemad isiklikult ei näinud tänaval, et kinnipeetu oleks naist löönud. - Arstitõend M. Š. suhtes kehavigastuste olemasolu kohta (t.l. 20 - Š. ja M. vastastamise protokoll (t.l 39-41) - Tunnistaja S. O. ülekuulamise protokoll (t.l. 46-47), kes andis ütluse, et nemad, kui politseitöötajad sõitsid baari XXX juurde, kus agressiivne noormees tülitab külastajaid ja baari töötajaid. Nägid baari juures 2 turvameest ja R. M. Kõrval seisid administraator ja naine. Administraator selgitas, et M. lõi teda ja naist. Kehavigastusi ta neil ei märganud. Kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava väljandas oma osalist süü tunnistamist ning nõusolekut asja läbivaatamiseks lühimenetluses. Süüdistatava süü on tõendatud kõikide kohtuliku uurimise poolt uuritud tõenditega kogumis. Kohus usaldab kannatanute ütlusi, kelle ütlused ei ole vastuolus teiste tõenditega 3 Süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi. Toimikus olevate materjalidega on tõestatud, et süüdistatav on varem kohtulikult karistatud, ei ole võetud vastutusele väärtegude toimepanemise eest, omab alalist töökohta ning püsivat sissetulekuallikat. Süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistust määrates arvestab kohus, juhindudes KarS § 56 süüdistatava süü astet, tema suhtumist toimepandud kuriteosse, teisi asjaolusid ning võimalust mõjutada teda loobuma edaspidi süütegude toimepanemisest. Peale selle võtab kohus arvesse süüdistatava suhtumist toimepandud teosse ning seda asjaolu, et kohtuistungil palus ta kannatanutelt vabandust oma tegevuse pärast. Kohus võtab arvesse, et eelmise, 15.04.2005.a. kohtuotsusega karistati süüdistatavat kaheaastase vangistusega , katseajaga 3 aastat, mille ajaks pandi süüdistatavale kontrollnõuded, mis kestavad kuni 2008.a. aprillini. Samal ajal võtab kohus arvesse, et KarS § 263 p 1 sanktsioon näeb vangistuse kõrval ette ka rahalist karistust. Kõike eelpooltoodut arvesse võttes peab kohus otstarbekakas mõista R. M.-le karistuseks rahaline karistus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse mõistmise motiivide alusel , Ülaltoodu alusel, juhindudes KrMK § 238 lg 1 p 3 kohus otsustas: Tunnistada R. M. süüdi KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 180 päevamäära, s.t 9 000 krooni ulatuses. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista talle rahaline karistus 120 päevamäära, s.t 6 000 krooni ulatuses. Mõista süüdistatavalt välja sundraha 4500 krooni, kohtukulud: kaitsja poolt õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel 722.16 krooni, kriminaalasja toimiku materjalidest koopiate tegemise eest kaitsjale 48 krooni kaitsja Igor Belugini poolt kohtulikul uurimisel õigusabi osutamise eest 1604.80 krooni, Kohtukulud ja sundraha tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
3. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole Hansapangas nr 221023778606, pangakontole nr 10220034796011 SEB Ühispangas, viitenumber
4. Kviitungid riigi nõude tasumise kohta tuleb esitada Viru Maakohtu kantseleisse. 4 Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse Viru Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, teatades Viru Maakohtule kohustuslikus korras kirjalikult kaebuse esitamisest 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast . A. Lavrovski (allkiri) Kohtunik Tõlge õige Ele Uutmaa tõlk