S §
S § 199 lg 2 p 4, s.o. varem varguse toime pannud isikuna, viibides XXX asuvas XXX kaupluses, 01. detsembril 2005 kella 10:03 ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada võõrast vallasasja, milleks olid kaupluses müügiks välja pandud järgmised esemed: kolm kohukest Karums (hinnaga 3,50 kr tükk), kolm kohukest Jänks (hinnaga 3,90 kr tükk) ja kaks tahvlit šokolaadi Geisha (hinnaga 11,90 kr tükk; kokku kaupa 46 krooni väärtuses, millise kauba peitis taskusse ja möödus kauba eest tasumata kassast, kuid kuritegu jäi lõpule viimata süüdlase tahtest mitteolenevalt ja seega katse staadiumisse, sest J. N. peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Süüdistatav J. N. kinnitas, et ta saab süüdistusest täielikult aru ja võttis omaks, et ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritava Kriminaaltoimik 1-06-3568 kuriteo katse. Süüdistatav ei osanud oma käitumist millegagi põhjendada. Ta oli teadlik, et asub kuritegu toime panema katseajal. Ta käib tööl ja enam ei paneks toime uusi kuritegusid, milleks palus end mitte saata vanglasse, vaid jätta vabadusse. J. N. avaldas kohtule, et ta on nõus lühimenetlusega. Ta kahetses enda käitumist. Kohus leiab, et süüdistatava J. N. süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses (ütlused lk. 10-16) veel järgmiste kriminaaltoimikusse kogutud tõenditega: 1) YYY avaldusega 01.12.2005 (lk. 4); 2) tunnistaja E. N. ütlustega (lk. 5-6), kes kinnitab oma ütlustes, et 01.12.2005 nägi ta kaamerast, kuidas üks mees pani endale midagi taskusse. Pärast kassast möödumist pidas ta mehe kinni ja toimetas turvakontrolli ruumi, kus mees võttis taskust välja kaks Geisha šokolaadi ja kuus kohukest. Nende eest mees ei olnud tasunud; 3) väljavõttega karistusregistri andmebaasist (lk. 7-8) Kuriteoga kauplusele varalist kahju ei ole tekitatud, sest kaup, mida J. N. tahtis varastada, saadi temalt kätte ja see pandi tagasi müüki. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt J. N. tahtlikku süüd KarS §
N. pani varem varguse toimepannud isikuna uuesti toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele J. N. süüdi tunnistada temale inkrimineeritava süüteokatse toimepanemises. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisakt olid õigusvastane ja moodustas kuriteokatse. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et J. N. on temale inkrimineeritava süüteokatse toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimeline ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. Süüdistatava käitumist õigustavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. 2 Kriminaaltoimik 1-06-3568 Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel kahetsust. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada lühiajalise vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Ta pani pärast lühikese ajavahemiku möödumist eelmisest kohtuotsusest toime uue samalaadse kuritegeliku ründe, millise eest teda just oli karistatud. Uue kuriteo toimepanemisele asus J. N. katseajal, mis tähendab obligatoorselt (KarS § 73 lg 5) eelmise karistuse täitmisele pööramist. Tähelepanuta ei saa jätta, et varasemad arvukad karistused ei ole motiveerinud J. N.-t seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. Kuigi J. N. püüdis varastada 46 krooni väärtuses kaupa, ei piisa sellest üksi karistuse langetamiseks. Tema isik, eeskätt kuriteo toimepanemisele asumine katseajal välistab veelkordse karistusest vabastamise. Vangistusele puudub alternatiiv. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kuni viis aastat. J. N. ei ole õigustanud, seda vaatamata arvukatele kriminaalkaristustele, usaldust ja ta ei ole soovinud õiguskuulekalt käituda. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja õigusabikulud riigieelarve tuludesse. Käsitades KrMS § 130 lg 5, 238, § 275, § 305, § 306, § 311-313, § 315 maakohus otsustas 1. J. N. (isikukood XXX) süüdi tunnistada KarS §
MS § 238 lg 2 vähendada seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista J. N.-le lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada seda karistust J. N.-le Ida-Viru Maakohtu 29. augusti 2005.a. otsusega kriminaalasjas 1-309/05 KarS §
lg 2 järgi mõistetud karistuse (kaks kuud vangistust) ärakandmata osa (kaks kuud vangistust) võrra. Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõista J. N.-le neli kuud vangistust, mis tuleb süüdimõistetul reaalselt ära kanda. 3 Kriminaaltoimik 1-06-3568
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.