Obsah (4)

§ 199§ 121§ 139§ 141

Tõlge Kriminaalasi nr 1-481/05 29.detsembril 2005.a KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Narva Linnakohus koosseisus: eesistuja Aleksei Lavrovski, rahvakohtunikud Raissa Munts-Avajõe, Jekaterina Barsukova

§ 199lg 2 p-de 1,2,3 järgi rahatrahviga 300 krooni; 2.

18.06.1993.

§ 199lg 2 p-de 2,3 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega; 3.

22.12.1993.

§ 121järgi rahatrahviga 500 krooni; 4.

12.03.1996.

§ 139

lg 2 p-de 1,2,3, § 140 lg 2 p-de 2,3 ja § 202 järgi 2 aasta 6kuulise vabadusekaotusega; 5. 26.03.1999.

§ 141lg 2 p-de 2,3 ja § 202 järgi 6 aastase vabadusekaotusega, süüdistuses Kar

S § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises (tõkendvahi all pidamine alates 14.05.2005.a), V. P. i, kodakondsuseta, põhiharidusega, mitte töötava, varem Narva Linnakohtu poolt karistatud:

1. 29.03.2004.a KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi 6-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises (tõkend-vahi alla pidamine alates 14.05.2005.a). Kohtuliku uurimisega kohus TUVASTAS: V. M. it süüdistatakse selles, et isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 14.mail 2005.a kell 00.16, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis V. P. iga Narvas, xx maja juures võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ässitasid oma koera kallale xx. Seejärel lõi M. xx mitu korda metallist jalutusrihmaga, tekitas füüsilist valu, P. võttis aga samal ajal asfalttee ääriskivilt xx kuuluvad rõivad, koti ja kvartskella Seiko maksumusega 75 krooni, seejärel lahkusid sündmuskohalt. xx järgnes neile ja palus asjad tagastada. Kannatanu palvel tagastasid rõivad ja koti, võtsid endale sularaha 45 krooni, kvartskella Seiko maksumusega 75 krooni ja meeste sõrmuse, millel materiaalset väärtust ei olnud, tekitasid kannatanule materiaalse kahju summas 120 krooni. V. M. i tahtlikud teod on kvalifitseeritud kui röövimine, võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o kui KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ettenähtud kuritegu. 2 V. P. i süüdistatakse selles, et isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 14.mail 2005.a kell 00.16, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis V. M. iga Narvas, xx maja juures võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil ässitasid oma koera kallale xx. Seejärel lõi M. xx mitu korda metallist jalutusrihmaga, tekitas füüsilist valu, P. võttis aga samal ajal asfalttee ääriskivilt xx kuuluvad rõivad, koti ja kvartskella Seiko maksumusega 75 krooni, seejärel lahkusid sündmuskohalt. xx järgnes neile ja palus asjad tagastada. Kannatanu palvel tagastasid rõivad ja koti, võtsid endale sularaha 45 krooni, kvartskella Seiko maksumusega 75 krooni ja meeste sõrmuse, millel materiaalset väärtust ei olnud, tekitasid kannatanule materiaalse kahju summas 120 krooni. V. P. i tahtlikud teod on kvalifitseeritud kui röövimine, võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikute grupi poolt, s.o kui KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuritegu. Kohtuistungil süüdistatavad: V. M. tunnistas süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses ja ütles, et läksid koos P. iga koeraga jalutama, ostsid alkoholi ja tulid koju. Võidu tänaval maja juures seisis kannatanu ja hakkas koera narrima. Koer on rotveileri ja hundikoera segu. Koer oli suukorviga, see rippus kaelas. Ta ütles, et koera ei narriks, kuid kannatanu hakkas äkki end lahti riietuma kuni vöökohani ja ütles, „hakkame kaklema“. Kannatanu pani oma riided äärekivile maja juures. Koer kannatanut ei puutunud, too hakkas ise kätega vehkima. Kannatanut ei solvanud, peksta ei kavatsenud. Ta ei pidanud vastu ja lõi kaks korda jalutusrihmaga, kuna too tahtis ise kakelda. P. võttis maast asjad ja tuli neile järele. Ta ei öelnud P. ile, et too kannatanu asjad võtaks. xx palus asjad raha eest tagastada. Ta võttis P. ilt kannatanu asjad aja andis talle tagasi, seejärel kannatanu andis 45 krooni. Kui kannatanu andis talle raha, nägu kannatanu sõrmes sõrmust ja võttis selle. Politsei võttis temalt kannatanu sõrmuse ja 45 krooni ära. Nad ei kavatsenud kannatanu asju omastada. Saab aru, et tal ei olnud põhjust võtta kannatanult raha. V. P. tunnistas süüd esitatud süüdistuses osaliselt selles, et asju ei võtnud, tõstis need üles ja läks kannatanule ja M. ile järele. Edasi ütles, et 14.05.2005.a pruukisid M. iga koos 0,5 l puskarit. Jõid tema pool kodus. Läksid koeraga välja jalutama. Koer kuulub temale. Koeral oli suukorv, kuid ilma jalatusrihmata. Tänaval tuli vastu mees, kes rääkis: „tahate kakelda“. Koer tuli juurde, jäi seisma kannatanu ja M. i vahele. Koer kannatanule kallale ei läinud ja koera talle kallale ei ässitanud. Kannatanu riietus lahti ja hakkas M. iga kaklema. Ta võttis kannatanu asjad ja läks neile järele. Kartis, et võõrad võivad asjad võtta, ei soovinud probleeme, tal on katseaeg. Nägi, kui M. hakkas kannatanut peksma. Tegi M. ile ettepaneku anda kannatanule asjad tagasi, kuid M. ei nõustunud. Kui kannatanu pakkus asjade eest raha, siis M. võttis temalt asjad ja andis kannatanule. Nägi, kui kannatanu võttis sõrmest sõrmuse ja andis M. ile. M. ile jäid vaid sõrmus ja raha. Rahast sai teada alles politseis. Ei näe selles süüd, et võttis asjad ja andis need kannatanule. Kannatanu oli purjus ja ei reageerinud sellele, mida M. talle rääkis. Kannatanu xx ütles kohtuistungil, et läks hilisel ajal mööda tänavat. Käes oli kilekott pirukatega. Laotas pirukad puude otsa, kott jäi kätte. Oma maja nurga juures kohtas kaht noormeest koeraga. Koer jooksis tema juurde ja hakkas kotti nuusutama. P. ütles: „prillipapa, saad praegu vastu larhvi“. See oli öeldud enne seda, kui ta lahti riietus. M. andis koerale käsu „võta“. Tegi neile ettepaneku otsustada asja kui mees mehega. Läks eemale, riietus vööni lahti ja jättis need äärekivile. Noormees oli vait aga vanem hakkas 3 kaklema, lõi teda kaks korda jalutusrihmaga. Seejärel noormees, P. , võttis tema kilekoti. M. ütles P. ile: „korja asjad kokku ja läksime“. Ta läks neile järele, palus asjad tagastada. Talle aeti koer kallale. Kui koer talle kallale tuli, komistas ja kukkus lompi, kuid lahkumisel jõudis lüüa koera väikese turistinoaga, mis tal oli, vastu nina. Otsusta anda neile asjade eest raha. Pakkus neile veel viina. Tunnistajad: yy ütles, et kuuluis tänavalt kära, vaatas aknasse ja nägi, et mees palub noormeestelt asju. Lastekodu poole eemaldusid kaks noormeest koeraga. Mees oli vööni riidest lahti. Talle tundus, et mehele mindi kallale, ta võeti riidest lahti ja seetõttu kutsus politsei. Koer oli suur, ta arvas, et hundikoer. Ta ei näinud, kas koeral oli suukorv või mitte. ww, kes ütles, et elab koos P. iga juba 4 aastat. Iseloomult on ta vaikne. Joob vähe. Õhtul P. ja M. läksid koera jalutama. Kui tänavalt tulid, tuli politsei ja nad viidi minema. Mis nendega juhtus, ei rääkinud. Kui koera välja viivad, panevad suukorvi, jalutusrihm oli neil ka. Kohtuistungil on avaldatud kriminaalasja materjalid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 5-7); sündmuskohal süüdistatavalt M. ilt, ww ja xx võetud asitõendite vaatlusprotokoll (tl 56-63); xx poolt kiviga sõrmuse äratundmise protokoll (tl 81-84); xx allkiri sõrmuse ja raha 45 krooni saamise kohta (tl 85); ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 38 xx suhtes (tl 77-79). Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et süüdistatavate M. i ja P. i süü on tõendatud kohtuistungil uuritud tõendite kogumiga. Kohus leiab, et iga inimene omab õigust kaitsta oma vara ja isikut. Kohus tuvastas, et kannatanu palus keelata koera, kes jooksis avalikus kohas rihmata ja suukorvita ja tikkus kannatanule ligi. Süüdistatavad ei vabandanud tema ees korea tegevuse tõttu, hakkasid kannatanut solvama ja koera talle kallale ässitama. Seoses nendega tegudega kannatanu arvas, et talle tullakse kallale. Ta ei kavatsenud süüdistatavaid peksta, ta kavatses end kaitsta. xx pani oma asjad äärekivile tee ääres, kui M. aga hakkas kannatanut koera metallrihmaga peksma ja tekitas talle füüsilist valu, siis samal ajal P. võttis ära kannatanu asjad. On tuvastatud, et P. il ei olnud õigust kannatanu asju võtta, xx temalt seda ei palunud. Kohus ei saa nõustuda P. i põhjendustega, et ta võttis kannatanu asjad vaid selleks, et tal oli katseaeg ja kartis, et asjad võtavad ära võõrad isikud. Mõlemad süüdistatavad hakkasid sündmuskohalt eemalduma, kannatanu läks neile järele ja palus asjad tagastada. Alles peale selle, kui pakkus süüdistatavatele raha riiete eest, nad andsid riided tagasi. Seda tunnistavad tunnistaja yy ütlused, kes kuulis mehe kaeblikke palveid. M. i kinnipidamisel oli ära võetud kollasest metallist sõrmus ja raha 45 krooni. Kannatanu tundis talle kuuluva sõrmuse ära. Kohus leiab, et kannatanu oli adekvaatne, suudab osaleda kohtulikul uurimisel, anda ütlusi, puudub alus kahelda tema tegudes. Seda kinnitab ka ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis kannatanu xx suhtes. Kohus usub kannatanu ja tunnistajate ütlusi. Samal ajal kohus suhtub süüdistatavate M. i ja P. i ütlustesse kriitiliselt kannatanu ähvardamise ja koera kannatanule kallaleässitamise osas. 4 Toimiks olevate materjalidega on tuvastatud, et süüdistatavad on varem kohtulikult karistatud, võetud väärteovastutusele, psühhiaater-narkoloogi juures arvel ei ole, alalist töökohta ei omanud. Karistuse määramisel kohus, juhindudes KarS § 56 järgi, võtab arvesse iga süüdistatava süü astet ja osavõttu tehtust, nende suhtumist toimepandusse. Samuti süüdistatavate isikuomadusi ja võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 313 ja § 315 järgi, kohus OTSUSTAS: Tunnistada V. M. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada 3 (kolme) aasta 2-kuulise vangistusega. Karistusaja hulka arvestada M. i eelvangistus alates 14.05.2005.a kuni kohtuotsuse teatavakstegemise päevani 7 kuud 14 päeva ja lõplikult mõista kandmisele 2 (kaks) aastat 6 kuud 16 päeva vangistust. Tõkend-vahi all pidamine-jätta muutmata. Karistusaega arvestada alates 29.detsembrist 2005.a. Tunnistada V. P. süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada 3 (kolme) aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liita täielikult Narva Linnakohtu 29.03.2004.a kohtuotsuse järgi kandmata karistus 6 kuud vangistust ja mõista talle 3 (kolm) aastat 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestada P. i eelvangistus alates 14.05.2005.a kuni kohtuotsuse teatavakstegemise päevani 7 kuud 14 päeva ja lõplikult mõista kandmisele 2 (kaks) aastat 10 kuud 16 päeva vangistust. Tõkend-vahi all pidamine-jätta muutmata. Karistusaega arvestada alates 29.detsembrist 2005.a. Asja juures olevad asitõendid tagastada omanikele: musta värvi triipudega meeste müts Adidas ja koera rihm metallketina V. P. ile, kootud must müts V. M. ile, kaks meeste sõrmust, mis on asja juures, xx (Narva, xx, tel xx). Mõista süüdistatavatelt V. M. ilt ja V. P. ilt kummaltki välja sundraha summas 6725 krooni. Mõista süüdistatavatelt välja kohtukulud õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel: - V. M. ilt summas 2761.20 krooni. V. P. ilt summas 2761.20 krooni. Mõista süüdistatavatelt P. ilt ja M. ilt solidaarselt välja ekspertiiside tegemise eest 766.50 krooni ja kummaltki kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 84 krooni. Mõista süüdistatavatelt välja kohtukulud õigusabi osutamise eest kohtulikul uurimisel: 5 - V. M. ilt kaitsja Tatjana Massalina osalemise eest summas 4484 krooni; V. P. ilt kaitsja Vladimir Rogulski osalemise eest summas 4484 krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2. Kviitung riiginõuete tasumise kohta esitada Narva Linnakohtu kantseleisse. Kohtuotsuse terviktekstiga saavad protsessiosalised tutvuda Narva Linnakohtu kantseleis 13.jaanuaril 2006.a. Kohtuotsuse peale võib 15 päeva jooksul edasi kaevata või protestida Viru Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult Narva Linnakohtule kaebuse esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Eesistuja: Rahvakohtunikud: Tõlge õige Aili Hirt tõlk /allkiri/