← Eesti

1-06-9535\2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.juuli 2006.a. Põlva kohtumaja Põlva, Võru 12 Kriminaalasja number 1-06-9535

(06265000186)Kohtunik Rita Kulberg Kriminaalasi S. K. süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav S. K. sünd: XXX.a.; isikukood: XXX; elukoht: XXX maakond; Eesti kodanik; kesk-eriharidusega; emakeel – eesti keel; töökohta ei oma; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON S. K. süüdi mõista KarS § 263 p 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100-kordses päevamääras (päevamäära suurus 65 krooni) so 6500 (kuus tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista S. K. menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja õigusabi kulu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni riigituludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtult Põlva kohtumaja kaudu asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu S. K. süüdistatakse selles, et tema 12.04.2006.a. kella 23.10 ajal XXX maakonnas XXX vallas XXX külas YYY toas nr 109 rikkudes rahu ja avalikku korda huligaansel ajendil lõi T. K. rusikaga näkku, lükkas ta pikali, misjärel lõi jalaga alalõua piirkonda. Seejärel lõi samas toas viibinud K. K. rusikaga näkku ja rindkere piirkonda. Seega S. K. pani toime rahu ja avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, so KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri ettepanek: S. K. süüdi tunnistada KarS § 263 p 1järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 –kordses päevamääras so 6500 krooniga. Kohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav varem kuritegusid toime pannud ei ole. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks võib lugeda puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Seega tuleb S. K. süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 - kordses päevamääras so 6500 krooni. Teatisest ( tl 18) nähtuvalt on S.K. keskmise päevasissetuleku suurus 65 ktooni. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500 krooni ja määratud kaitsjale makstav tasu 360 krooni (tl 28), mis tuleb S. K. välja mõista. Vastavalt prokuröri abi 14.07.2006.a. riigi õigusabi määrusele on S.K. kaitsjaks vandeadvokaat Tõnis Lutsar, kellele on osalemise eest käskmenetluses (mis seisneb toimikuga tutvumises ja karistuse kooskõlastamises ) välja makstud 360 krooni. Kohtunik Rita Kulberg 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.