(3)1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest; 3) menetluskulu 25 (kakskümmend viis) krooni. 4. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel H. L. suhtes tühistada. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates õigus esitada otsuse teinud kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK H. L.-t süüdistatakse selles, et tema 21.03.2006.a tungis omavoliliselt, valdaja tahte vastaselt aknaklaasi lõhkumise teel sisse V. T.-le kuuluvasse XXX alevikus XXX asuvasse korterisse, tekitades lõhkumisega varalist kahju summas 200 krooni. Seega pani H. L. toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada H. L.-t KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o 1500 krooni riigituludesse. Kohtunik, vaadanud läbi kohtule esitatud materjalid, nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ning leidis, et käesolev asi on võimalik lahendada käskmenetluses. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H. L. puhul ei tuvastanud kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Arvestades H. L. süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kannatanu V. T. poolt on menetluse käigus esitatud tsiviilhagi summas 200 krooni, mis käesolevaks ajaks on hüvitatud. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub H. L.-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 4500 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra“ (muudetud justiitsministri 26.08.2005.a määrusega nr 37) § 7 lg 1 2

(3)kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest 360 krooni ühe menetlustoimingu kohta. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud (25 krooni) on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1. Kohtunik: 3