N. (isikukood XXX, elukoht XXX küla YYY vald XXX Maakond); töökoht- pensionär, emakeel – eesti keel, haridus 7 klassi, kriminaalkorras omab 2 kehtivat karistust: 1) Tartu Linnakohtu poolt 03.10.1995.a. KrK § 107 lg.1 alusel 2 aastat vabadusekaotust 2-aastase katseajaga 2) 20.05.2002 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,3 ja § 202 alusel 2 aastat 3 kuud vabadusekaotust, liidetuna eelmise otsusega lõplik karistus 3 aastat 6 kuud vanadusekaotust (vabanes 16.01.2004); Menetlusosalised ja nende esindajad 2006. a Jõgeva väärteokorras karistatud 5 korral : 1) 13.12.2004.a. Lõuna PP poolt
Lõuna PP poolt
alusel rahatrahv 600.- krooni ( tasumata ) ; 3 ) 07.09.2005 Lõuna PP poolt AS § 70 alusel rahatrahv 300.- krooni ( tasumata ) ; 4 ) 07.10.2005.a. Lõuna PP poolt AS § 70 alusel rahatrahv 420.- krooni ( tasutud ) ; 5 ) 05.11.2005.a. Lõuna PP poolt AS § 70 alusel rahatrahv 300.- krooni ( tasumata ). Tõkend- viibib füüsilise puude tõttu hooldekodus. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Luga Kaitsja : vandeadvokaat Dagmar Saks Kohtuistungi toimumise aeg 17. juuli 2006. a Ülaltoodu alusel ja käsitades KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.4, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada V. N.
järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.
N. 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtukulude jaotus: Välja mõista V. N. kohtukuluna sundraha 4500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on saabunud kohtule menetlemiseks kokkuleppemenetluses. V. N. kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja ennast süüdi tunnistanud. Ei soovi enam midagi seletada, kinni minna ei taha. Puude sai pärast eelmise karistuse kandmist, kohe järgmisel päeval jäi auto alla. Kokkuleppe alusel tuleks teha kohtuotsus. Süüdistatava V. N. kaitsja vandeadvokaat Dagmar Saks on arvamusel, et kokkuleppe sõlmimine on toimunud seadusepäraselt ja vabatahtlikult. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks. Prokurör jääb kokkuleppe juurde ja palub selle alusel teha kohtuotsuse. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et V. N. tuleb süüdi tunnistada selles, et tema 06.oktoobril 2005.a. kella 18.00 paiku XXX vallas YYY väärkohtles kehaliselt füüsilise puudega J. N.´t , mis seisnes selles , et lõi viimast kepiga pea piirkonda ning kui N. pani käed enda kaitseks ette purunes löögi tagajärjel tema parema käe IV kämlaluu pea ja keha osas. Peale selle süüdistatakse V. N.´i selles , et tema oktoobrikuu 2005.a. algul XXX vallas YYY väärkohtles kehaliselt füüsilise puudega J. H.´i , mis seisnes selles , et lüües talle käega näkku tekitas kannatanule füüsilist valu. Peale selle süüdistatakse V. N.´i selles , et tema 04.11.2005.a.. lõuna paiku XXX vallas YYY väärkohtles kehaliselt füüsilise puudega J. H.´i , mis seisnes selles , et kiskus teda kõrvast ja lõi ühel korral käega vastu nägu tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega pani V. N. toime
Kohtule esitatud kokkulepe seisneb järgmises:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
N. 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Süüdistatavalt tuleb välja mõista sundraha riigi tuludesse ja kaitsjatasu. Õigusabi eest tasu väljamõistmise kohta on koostatud määrus. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige. Kohtunik :
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.