← Eesti

1-04-6\6

Tõlge KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12.juulil 2006.a, Narva Kriminaalasja number 1-04-6 (03233002966) Kohtu koosseis kohtunik Aleksei Kovalenko

§ 139lg 2 pde 1,2,3 ja § 141 lg 2 p-de 1,2,3,4 järgi 6-aastase vangistusega; 4.

21.02.2001.

§ 15lg 2-139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi 9-kuulise vangistusega 2aastase katseajaga; 5.

23.05.2002.

§ 15lg 2-139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi 9-kuulise vangistusega.

Tõkend- vangistus alates 01.juunist 2006.a Kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa Süüdistatav SM 2 elukoht XXX, isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, XXX, emakeel-XXX, XXX, varem 2 korda karistatud: 1. 12.12.1995.

§ 139lg 2 pde 1,2,3 ja § 15 lg 2-141 lg 2 p 3 järgi 3-aastase vangistusega; 2.

13.01.2000.

§ 15lg 2-139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi 2-aastase vangistusega 2aastase katseajaga.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada AS süüdi ja karistada:  KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi 5-kuulise vangistusega;  KarS § 121 järgi 3-kuulise vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 01.-03.augustil 2003.a, 12.08.31.12.2003.a ja 01.juunist kuni 11.juulini 2006.a, s.o kokku 6 kuud 2 päeva ja kandmiseks mõista 28 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 12.juulist 2006.a, tõkend – vangistus, jätta muutmata. Tunnistada SM süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ja karistada 5-kuulise vangistusega. Kohaldada M suhtes KarS § 74 lg 1,3 ja mõistetud karistust vangistusena ei pöörata täitmisele, kui ta 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab vastavalt KarS § 75 lg 1 järgi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-või töökoha muutmiseks. M tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid – haamer, kaks nöörijuppi ja klaaspurgi killid, mis on hoiul Narva politseis, hävitada. Mõista S-lt ja M-lt solidaarselt XXX haigla kasuks välja 416.50 krooni ja mõlemalt süüdimõistetult riigituludesse kohtukulud:  S-lt 3894 (kolm tuhat kaheksasada üheksakümmend neli) krooni kaitsja G.Tšelnokova poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest ja 3309 (kolm tuhat kolmsada üheksa) krooni 90 senti kaitsja Antonina Belõševa poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest, 3 kahe ekspertiisi tegemise eest uurimise ajal 4298 (neli tuhat kakssada üheksakümmend kaheksa) krooni ning sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni.  M-lt 2478 (kaks tuhat nelisada seitsekümemnd kaheksa) krooni kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel õigusabi osutamise eest ja 3811 (kolm tuhat kaheksasada üksteist) krooni 40 senti kaitsja I.Belugini poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest, ning sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Väljamõistetud kohtukulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksekorralduses, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamise kavatsusest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon: AS isikuna, keda on Narva Linnakohtu 23.05.2002.a kohtuotsusega karistatud KrK § 15 lg 2-139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, taas 31.07.2003.a ajavahemikul kella 10st kella 22ni võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis JO-ga ja SM-ga kangutasid kaasatoodus kangnaelatõmburiga ja haamriga XXX hoone katuselt lahti 14 lauda kokku maksumusega 416.50 krooni, tekitasid SA N selles summas materiaalse kahju. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 01.08.2003.a ajavahemikul kella 13st kella 17.25ni võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis JO-ga ja SM-ga kangutasid kaasatoodud kangnaelatõmburiga ja haamriga XXX hoone katuselt lahti 30 lauda kokku maksumusega 4892.50 krooni ja 2 lehte tsinkplekki hinnaga 74.10 krooni, kuid olid turvafirma töötajate ja politsei poolt kinni peetud. AS ja SM panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikutena, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, s.o kui KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ettenähtud kuriteo. JO suhtes on kriminaalasi lõpetatud seoses tema surmaga 14.01.2005.a. 4 Peale selle S 11.08.2003.a kella 17 paiku, olles keskmises alkoholijoobes, põhjuseta, huligaansetel ajenditel, lõi VU juuresolekul XXX asuva kodutute öömaja juures TU klaaspurgiga vastu pead, tekitas talle pea lõikehaava. AS rikkus oma tegudega raskelt avalikku korda vägivallaga, s.o kui KarS § 263 p 1 järgi ettenähtud kuritegu. S tunnistas süüd esitatud süüdistuses täies ulatuses ja ütles kohtule, et 31.07.2003.a O palus teda ja M aidata varjupaiga kõrval asuvalt endiselt profülaktooriumi hoone katuselt maha võtta lauad. Ütles, et tal on ostja, kes lubas nende laudade eest maksta rahas. Kuna hoone oli juba laiali tassitud, siis tema ja M nõustusid. O andis neile haamri ja naelatõmburi. Tema ja M rebisid katuselt lahti umbes 14 lauda. O-l oli vanker, kuhu ta lauad peale laadis ja viis minema. O lubas maksta järgmisel päeval. 01.08.2003.a hakkasid kolmekesi jälle katuselt laudu lahti kangutama ja siis pidas politsei nad kinni. 11.08.2003.a kambas, kus olid ka U-d, pruukisid alkoholi. Oli väga purjus ja võib-olla lõi vastu pead, kuna ta ise ajas ta vihale. Kahetseb juhtunut. M süüd esitatud süüdistuses tunnistas täies ulatuses ja ütles kohtule, et 31.07.2003.a hommikul O tegi ettepaneku pead parandada, selleks oli vaja ära vedada varjupaiga kõrvalmaja katuselt võetud lauad. O ütles, et tal on ostja. Nende juurde tuli S, ta oli juba natuke purjus. Nägi vastu seina naaldatud 14 lauda, mis olid võetud profülaktooriumi hoone katuselt. O ütles, et naelad on vaja välja tõmmata, laadida lauad peale ja ära viia. Kõrval oli vanker, oli naelatõmbur ja haamer. S võttis haamri, tema naelatõmburi ja kahekesi S-ga tõmbasid naelad väljja, laadisid vankrile, sidusid nööriga kinni, mis oli ka O oma. Aitasid O-l viia lauad Rakvere tänavale kaupluseni. Seejärel viis O need Pimedate Ühingu juurde. Järgmisel päeval kella 13 paiku tuli O jälle tema ja S juurde. Ütles et on vaja 30 lauda ja saab 2 liitrit puskarit. Nad S-ga nõustusid ja läksid profülaktooriumi hoone katusele, seal oli vanker ja instrumendid. Tema S-ga kangutasid kordamööda naelatõmburiga laudu lahti, kokku 30 lauda. Viskasid need alla aia taha, kus O tagus laudadest välja naelad. Siis sõitis kohale valve ja politsei ja nad kõik toimetati politseisse. Midagi peale laudade ei varastanud. XXX esindaja MA esitas hagi kohtualuste vastu summas 416 krooni 50 senti, 14 laua maksumuse profülaktooriumist varastatud. Kohtualuste M ja S süüd kinnitatakse:  kannatanu TU ütlustega uurimise ajal, et elab varjupaigas ja 11.augustil 2003.a oli maja juurdeehituses, kus oli AS ja veel mõni varjupaiga elanik. S hakkas otsima hautatud liha purki, mis nagu oleks tal olnud, seda leidmata lõi teda miski asjaga vastu pead (tl 73);  tunnistaja O ütlustega kohtule, et 01.08.2003.a päeval sõitis jalgrattal XXX hoone juurde, mille firma, kus ta töötab, ostis linna haiglalt, et kontrollida selle seisukorda. Kohal nägi katusel juttuajavaid mehi, alla veel üks mees tõmbas laudadest välja naelu ja pani hunnikusse. Tema kõrval seisis suur vanker. Ülal töötasid veel kaks meest, noor ja vanem. Need mehed loopisid laudu alla. Ta kutsus politsei ja kinni peeti kõik kolm meest;  tunnistaja AS ütlustega kohtule, et 2003.a suvel tema mees A andis nende vankri O-le. Ta rääkis O-ga, kes ütles, et vedasid vankriga laudu; 5  tunnistaja AS ütlustega uurimise ajal, et 2003.a suvel tulid tema juurde mitu kodutut ja palusid vankrit. Ütlesid, et võivad tuua laudu mahajäetud majast. Ta nõustus, andis neile vankri ja kangi. Kodutud tõid talle pool kuupmeetrit poolmädanenud laudu, millised ta saagis küttepuudeks ja lubas neile tasuda. Hiljem sai tema naine teada, et kodutud koos vankriga viidi politseisse (tl 186,187);  tunnistaja VU ütlustega uurimise ajal, et 10.v]i 11.augustil pruukis koos AS-ga ja tema emaga kuuris alkoholi. Tema kõrval istus abikaasa TU, ta koos nendega ei joonud. Hiljem tuli veel keegi. S hakkas tema naisega skandaalitsema, haaras tühja 5-liirise klaaspurgi ja lõi sellega T vastu pead. S lahkus kohe, T läks varjupaika (tl 103);  tunnistaja AM ütlustega kohtule, et 2003.a suvel kohtas kinniseotud peaga TU. Küsimusele, mis temaga juhtus, ta vastas, et S lõi teda millegagi vastu pead. Tema seal kohal ei olnud. Samuti kriminaalasja materjalidega:  sündmuskoha vaatlusprotokolliga 01.08.2003.a, mille käigus oli läbi viidud XXX vaatlus Narvas, kus on tuvastatud, et selle maja pool katust on kaetud ruberoidiga, teisel katuse poolel kate puudub (tl 5-11);  JO kinnipidamise protokolliga 01.08.2003.a, kellelt oli ära võetud kilekott kangnaelatõmburiga, kahe nööritükiga ja haamriga (tl 16,17);  isiku äratundmiseks esitamise 13.08.2003.a protokolliga, mille käigus tunnistaja O tundis ära S, kes 2003.a augusti alguses oli XXX hoone katusel, kus kisus lahti laudu ja viskas need alla (tl 60,61);  sündmuskoha 12.08.2003.a vaatlusprotokolliga, mille käigus oli tuvastatud, et haigla territooriumil Karja tänaval 7 m kaugusel varjupaigast asub ühekordne ehitis, klaasid ja uksed puuduvad. Sees põrandal on prügi (tl 69-71);  11.08.2003.a ekspertiisiaktiga nr 921, kus on fikseeritud, et S on keskmises alkoholijoobes (tl 76);  15.08.2003.a ekspertiisiaktoiga nr 446, millega on fikseeritud, et TU-l olid vigastused lõikehaavana, mis asub oimu-kiiru piirkonnas. See vigastus võis tekkida asjaoludel, märgitud U poolt, ei olnud eluohtlik ja harilikult kutsub esile lühiajalise tervisekahjustuse (tl 96,97);  tunnistaja VU ütluste olustikuga vastastamise protokoll 25.08.2003.a, mille käigus U näitas kohta puuehitises, kus istus U, kui S lõi teda purgiga vastu pead, andis välja purgi killud (tl 115-118);  klaaspurgi kildude 26.08.2003.a vaatlusprotokolliga, milledel on avastatud vereplekid (tl 119, 120);  25.08.2003.a vastastamise protokolliga U ja S vahel, mille käigus U kinnitas varem antud ütlusi, et S lõi teda purgiga vastu pead, tekitas sellega kehavigastused (tl 121, 122); 6  kahtlustatava O ütluste 29.08.2003.a vastastamise protokolliga olustikuga sündmuskohal, kus on fikseeritud maja Narvas, Jõesuu tänaval, kus ta võttis vankri laudade veoks (tl 137,138);  vankri 19.12.2003.a vaatlusprotokolliga, mis oli võetud sündmuskohalt ja mille käigus S tundis endale kuuluva vankri ära (tl 180);  kangi, nööri ja haamri, mis olid võetud sündmuskohalt 24.12.2003.a vaatlusprotokolliga, mille käigus AS tundis ära temale kuuluva kangi (tl 190). Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad SM isikut, on näha, et ta on varem kohtu korras karistatud, 2002.a on võetud haldusvastutusele 3 korda, psühhonarkoloogiakabinetis arvel ei ole. KarS § 57,58 järgi SM karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kriminaalasja materjalidest, mis iseloomustavad AS isikut, on näha, et ta on varem kohtu korras karistatud, 2003.a on võetud haldusvastutusele 4 korda, arvel Narva Haigla psühhonarkoloogiakabinetis diagnoosiga „kerge vaimne alaareng“ (kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on tunnistatud süüdivaks), karistuse kandmise kohalt Tallinna vanglast iseloomustatakse rahuldavalt. KarS § 57,58 järgi AS karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kuulanud ära protsessiosalised, kohus leiab, et kohtualuste süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud, kuid S teod TU suhtes tuleb ümber kvalifitseerida, kuna kuriteo motiiv põhines isiklikel vaenulikel suhetel, mis tekkis konfliktist sündmuskohal, seetõttu tema teod on hõlmatud KarS §
  2. Karistuse määramisel kohus lähtub kuriteo ühiskondlikust tähtsusest ja kohtualuste isikutest, kellel on kustutamata karistused, seetõttu peab karistusmäär olema vangistus. Kohus teeb otsuse ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309 lg 3, 312-313 järgi. Aleksei Kovalenko Kohtunik Tõlge õige Aili Hirt Tõlk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.