Süüdimõistetu I.U, isikukood XXXXXXXXXXXX, sünd. XX.XX.XXX a. XXX, rahvuselt XXX, XXX kodanik, X klassi haridusega, vabaabielus, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud XXX. . Tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud alates 18.06.2004 a. 25.05.-26.05.2004 a. ning 07.
lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,
lg 2 p 1,3 järgi ning karistada teda (1 a) ühe aastase vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada I.Uile liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks (1
otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud ja 25 päeva vangistust ning mõista I.Uile liitkaristusena karistuseks (1 a 4 k 25 p) üks aasta neli kuud ja kakskümmend viis päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata I.Uil käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 25.
– 18.12.2003 a., koos T.L ja R.L-GA , kelle osas on süüdistus käesolevast kriminaalasjast eraldatud, tungisid ukse lõhkumise teel sisse XXX külas J.M elamu kõrvalhoonesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 tihumeetrit M.O kuuluvat 3 m pikkust Saarepuu planku koguväärtusega 7000 krooni, tekitades vargusega M.O varalise kahju 7000 krooni suuruses summas. -Samuti tema, ajavahemikul 14.-18.12.2003 a., tungis koos T.L ja R.L-GA , seina lõhkumise teel sisse XXX külas asuvasse L.J kuuluvasse abihoonesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära murutraktori Husqvarna väärtusega 38127 krooni, muruniiduki Owner Guide, väärtusega 3495 krooni ning murutrimmeri Ryobi väärtusega 2000 krooni, tekitades vargusega L.J 43622 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus I.Uile oli esitatud selles, et tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, sissetungimisega, pani toime
Samuti oli I.Uile esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ning olles seega
lg 2 p 1 tähendatud isikuks, lõi koos R.P-GA, kelle osas on süüdistus käesolevast kriminaalasjast eraldatud, 18.02.2004 a. XXX AS YYY Pärnu osakonnas AS-le YYY varalise kasu saamiseks teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest sellega, et nad avaldasid soovi rentida AS-st YYY tööriistu – piikvasarat Hilti väärtusega 28393.65 krooni ja Hilti meislit väärtusega 433.95 krooni ning kavatsemata tööriistu AS-le YYY tagastada, sõlmisid rendilepingu R.Pˇ nimelt kohustudes tööriistad järgmisel päeval, s.o. 19.02.2004 a. tagastama, mille tulemusel andis AS YYY tööriistad nende valdusesse. I.U ja R.Pˇ omastasid AS-lt YYY saadud tööriistad, müües need pärast 18.02.2004 a., eeluurimisega 3 täpselt tuvastamata ajal kindlakstegemata isikule, tekitades kelmusega AS-le YYY kokku 28827.10 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus I.Uile on esitatud selles, et tema varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, pani toime
KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS: Süüdistatav I.U tunnistas end talle esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi ning avaldas, et ta soovib arutada kriminaalasja lühimenetlus korras. Samas ei soovinud ta asja kohta ütlusi anda. Kannatanu J.M avaldas, et ta on oma ütlused juba kohtueelses menetluses andnud ning ei soovi midagi lisada. Kahju hüvitamist ta ei nõudnud. Kannatanu M.O avaldas, et soovib süüdistatava poolt vargusega tekitatud kahju hüvitamist. Samuti kinnitas kannatanu, et kuigi tema kasuks on juba 01.06.2006 a. kohtuotsusega välja mõistetud 7000 krooni talle tekitatud kahju hüvitamiseks, ei ole nõutud summast talle midagi tasutud. Prokurör jäi esitatud süüdistuse ning kuriteokvalifikatsioonide juurde ning palus kohtul I.Ui süüdimõistmist kõigis talle esitatud süüdistustes. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, vaadanud käesoleva kriminaalasja läbi lühimenetluses leidis, et I.Ui süü kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist järgnevalt – Varguse toimepanemises 18.11.18.12.2003 a. XXX külas J.M elamu kõrvalhoonest – süüdistatava I.Ui süü omaksvõtuga ning tema kohtueelses menetluses antud ütlustega (t.l. 78-79, 98-100), milles ta on kinnitanud, et sõitis kaubikuga eeltoodud kuupäeval koos R.L i ja T.L ga Surju, kus nad peatusid ühe kuuri juures. Seejärel avas R.L kuuri ukse ning asus koos T.L ga kaubikusse plankusid tõstma. Süüdistatav, kes oli autojuhiks, viibis samal ajal autos ning jälgis sündmust pealt. Pärast seda kui plangud olid autosse laaditud, sõideti T.L maakodusse ning võeti plangud auto pealt maha. Süüdistatav on võtnud omaks, et ta sai aru, et pannakse toime vargus, samuti on ta kinnitanud oma osalemist kuriteo toimepanemises varastatud puidu vedamisel autojuhina. -T.L ütlustega kohtueelsel uurimisel (t.l. 57-58, 61), milles T.L on omaks võtnud varguse toimepanemise koos R.L i ja I.Uiga. T.L on kinnitanud, et sõitsid I.Ui juhitud kaubikuga R.L i naabri juurest plankusid tooma, laadisid seal puidu kaubikusse ning viisid selle T.L vanemate talu juurde. Varastatud plangud müüs T.L koos R.L-GA maha ühele Tallinnas elavale mehele 4500 krooni eest. Varastatud puidu eest saadud raha jagas T.L R.L-GA , samuti anti sellest mõnisada krooni ka I.Uile. T.L ütlustest nähtub I.Ui viibimine sündmuskohal ning tema osalemine varguse toimepanemises, mis seisnes selles, et ta sõitis enda juhitud kaubikuga sündmuskohale, lasi seal varastatava puidu laadida kaubikusse ning toimetas varastatud plangud T.L vanemate talu juurde. Samuti sai I.U endale varastatud puidu müümisest saadud raha. -R.L i kohtueelses menetluses antud (t.l. 113, 117) ütlustega, milles R.L on sündmuse kohta andnud T.L ütlustega kattuvaid, sarnaseid ütlusi. Nii T.L kui R.L on asja kohtulikul arutamisel 01.06.2006 a. kinnitanud süüdistatavatena enda süüd ning eeltoodud, kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsust. -Kannatanu J.M avalduse (t.l. 2) ning tunnistajana ülekuulamise protokolliga (t.l. 3-4), milles ta on avaldanud, et ajavahemikus 18.11.-18.12.2003 a. tungiti ukse lõhkumise teel sisse tema maamaja juures asuvasse endisesse sealauda hoonesse ning varastati sealt 2 tihumeetrit saareplanku maksumusega 7000 krooni. -Kannatanu M.O ütlustega (t.l. 7-8) selle kohta, et ajavahemikus 18.11.-18.12.2003 a. varastati X külast tema abikaasa venna J.M maamaja endisest hobusetalli ruumidest ukse eest 4 äratõstmise teel talle kuuluvad saareplangud koguses 2 tihumeetrit kogumaksumusega 7000 krooni. Kannatanute J.M ja M.O ütlused kinnitavad I.Ui, R.L i ja T.L ütlusi kõrvalhoonesse sisetungimise toimumise ning sealt varguse toimepanemise viisi kohta. Samuti kinnitavad nad varastatud puidu kogust (2 tihumeetrit). Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist I.Ui süü nimetatud kuriteo toimepanemises grupis koos R.L i ja T.L ga. -Süüdistuses varguse toimepanemises 14.12.-18.12.2003 a. XXX külas L.J abihoonest I.Ui süü omaksvõtuga kohtueelsel uurimisel (t.l. 72-73), milles ta on kinnitanud, et T.L tegi 2003 a. detsembris ettepaneku minna oma vanemate kodu lähedal asuvasse tallu vargile ning varastada sealt murutrimmer. I.U viis T.L ja R.L i oma autoga maja juurde ning lahkus. Umbes tunni aja pärast kutsuti I.U sinna tagasi ning ta nägi, et varastatud esemed – murutrimmer, murutraktor ja muruniiduk on pandud tee peale. I.U koos R.L -I ja T. Lga paigutas varastatud niiduki ja trimmeri autosse, murutraktor aga tõsteti auto kapoti peale. Varastatud esemed viidi T.L tuttava juurde houle, hiljem aga viisid I.U ja T.L varastatud asjad sealt kaubikuga minema ning müüsid ühele neile tundmatule mehele maha saades asjade müügist 5000 krooni. Süüdistatava ütlused tõendavad tema poolt varguse toimepanemist grupis koos R.L i ja T.L ga, kusjuures varguse toimepanek oli neil omavahel eelnevalt kavandatud. Samuti oli kokku lepitud igaühe roll kuriteo toimepanemises, mille kohaselt I.Ui tegevuseks oli kaasosaliste transportimine sündmuskohale ning sealt ära, samuti varastatud esemete transportimine ning hiljem nende müümine. -Kannatanu L.J avaldusega (t.l. 11-12) ning tema kannatanuna ülekuulamise protokolliga (t.l. 14-15), milles kannatanu on avaldanud, et 18.12.2003 a. avastas ta, et tema talu abihoonesse on sisse murtud ning sealt on varastatud murutraktor, muruniiduk ja murutrimmer. Kannatanu on hinnanud talle tekitatud varalist kahju 43622 krooni väärtuses (t.l. 16). Kannatanu ütluste kohaselt toimetati varastatud esemed kõrvalhoonest välja hoone tagumisse seina tehtud augu kaudu. Eeltoodu tõendab varguse fakti ning selle toimepanemist sissetungimise teel. -R.L i kahtlustatavana antud ütlustega (t.l. 111-112) selle kohta, et 2003 a. detsembris sõitsid nad I.Ui ja T.L ga varguse eesmärgil viimase maakodu läheduses oleva talu juurde. T.L kangutas lahti talu kõrvalhoone (kuuri) seina lauad ning tekkinud ava kaudu tungisid R.L ja T.L kuuri, kust varastasid murutrimmeri, muruniiduki ja murutraktori. Varastatud asjad laaditi I.Ui autosse ning toimetati T.L tuttava juurde hoiule. Samasisulisi ütlusi on R.L andnud ka süüdistatavana ülekuulamise käigus (t.l. 115-117). Eeltoodud ütlused tõendavad varguse toimepanemist grupis ning sissetungimisega. R.L i ütlustest nähtub, et I.U osales grupi liikmena eelnevalt kavandatud ja kokkulepitud varguse toimepanemises, juhtides autot, millega sõideti sündmuskohale ja toimetati varastatud esemed sealt ära, samuti aitas ta varastatud esemeid laadida autosse ning võttis osa varastatud esemete realiseerimisest. -T.L süüdistatavana ning kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (t.l. 54-56, 59-61), milles T.L on andnud ütlusi ja kinnitanud, et kavandasid koos I.Uiga panna toime vargus L.J elukohas. Sõitnud koos, I.Ui autoga sündmuskohale, siseneti seina eemaldamise teel garaaži ning varastati sealt murutrimmer, muruniiduk ja murutraktor, millised paigutati I.Ui autosse ning viidi minema. Varastatud esemed müüdi ühele neile tundmatule mehele. T.L on oma ütlustes kinnitanud I.Ui osalemist varguse toimepanemises, kuid R.L i osas on ta väitnud, et ta ei mäleta kas tema ka varguse toimepanemisest osa võttis. Eeltoodud T.L ütlused kinnitavad I.Ui süüd varguse toimepanemises grupis ning sissetungimisega. -Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega (t.l. 17-23), millised tõendavad XXX külas L.J kuuluva elamu abihoonest varguse toimepanemist R.L -I , I.U-I ja T.La poolt kirjeldatud ajal ja viisil, s.o. sissetungimisega abihoonesse tagumiste seinalaudade eemaldamise teel. 5 Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist I.Ui süü kuriteo, s.o. varguse toimepanemises L.J elamu abihoonest. Kuriteo kvalifikatsiooni osas asus kohus järgmisele seisukohale : I.Uile on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises
võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega.
toimepanemise objektiivne külg kujutab endast võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimetatud käitumine väljendus I.Ui puhul selles, et ta hõivas talle mittekuuluvad asjad nende omanike tahte vastaselt – M.O kuuluvad 3 meetri pikkused saareplangud ja L.J kuuluvad muruniiduki, murutrimmeri ja murutraktori viies need omanikele kuuluvatest hoonetest minema ning sai need sellel viisil enda valdusesse. Subjektiivsest küljest on I.Ui käitumine käsitletav teo toimepanemisega kavatsetult, mis väljendus selles, et I.U pani toime süüteokoosseisus kirjeldatud teo (varguse) seades eesmärgiks hõivata talle mittekuuluv võõras vara. Kavatsetust kinnitavad I.U-I, T.La ja R.L -I poolt antud ütlused selle kohta, et nii J.M kui ka L.J elamute kõrvalhoonetesse sissetungimine ning sealt varguse toimepanek toimus eelnevalt omavahel kooskõlastatud ning kokku lepitud plaani alusel sõita kohale, tungida hoonesse sisse ning sealt varastada. Korduvus § 199 lg 2 p 4 järgi I.Ui käitumises väljendub selles, et ta pani toime kaks vargust, samuti oli teda Pärnu Maakohtu poolt 07.03.2001 a. ning 17.04.2001 a. karistatud varguste toimepanemise eest. Varguse toimepanemine grupi poolt väljendub selles, et I.U pani toime vargused grupis koos R.L i ja T.L ga leppides eelnevalt kokku varguse toimepanemise ning osaledes ka ise teo toimepanemises transportides oma autoga nii kaasosalisi kui varastatud asju, samuti paigutas ta koos kaasosalistega varastatud asju autosse nende äratoimetamise eesmärgil. Varguse toimepanek sissetungimisega väljendub selles, et vara hõivamiseks eemaldati kõrvalhoone seinalauad ja lõhuti uks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist I.Ui poolt kuriteo toimepanek
Süüdistuses kelmuse toimepanemises 18.02.2004 a. koos R.P-GA aktsiaseltsist YYY sealt renditud tööriistade omastamises ja hilisemas realiseerimises on I.Ui süü leidnud tõendamist järgmiste tõenditega – AS YYY avaldusega (t.l.24) selle kohta, et 18.02.2004 a. rentis R.Pˇ firmast piikvasara ja piigi. 15.06.2004 a. teatati Pärnu Politseiprefektuurist AS-le YYY, et R.Pˇ on esitanud avalduse renditud esemete varguse kohta, kuid tegelikult vargust ei ole toimunud ning tööriistad on edasi müüdud. -AS YYY avaldusest (t.l. 30) nähtub, et renditud ja hiljem tagastamata tööriistade omastamisega tekitati AS-le YYY varaline kahju 28827.60 krooni väärtuses. -Lepingu koopiatest (t.l. 25) nähtub, et R.Pˇ on 18.02.2004 a. sõlminud AS-ga YYY rendilepingu piikvasara ja piigi rentimiseks kohustudes tagastama tööriistad rentijale 19.02.2004 a. -I.Ui kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga kohtueelsel uurimisel (t.l. 80-81), milles ta on võtnud omaks, et tegi R.Pˇle ettepaneku laenutada tööriistalaenutusest tööriistu ning need maha müüa. Koos sõideti firmasse YYY, kust R.Pˇ laenutas piikvasara koos piigiga ning sõlmis selle kasutamiseks rendilepingu. Seejärel sõideti I.Ui ettepanekul K.L juurde, kes nõustus piikvasara ära ostma 3000 krooni eest tasudes I.Uile ja R.Pˇle esialgu 1000 krooni. Saadud raha jagasid R.Pˇ ja I.U omavahel ära. Varjamaks nimetatud tehingu toimumist pikendas R.Pˇ rendilepingut ning esitas I.Ui soovitusel politseile avalduse piikvasara varguse kohta. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas I.U kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsust ning ei soovinud täiendavaid ütlusi anda. 6 Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta leppis R.P-GA kokku rentida tööriistad, kuid seda mitte nende kasutamiseks, vaid eesmärgiga tööriistu mitte tagastada, need omandada ning saada nende realiseerimisest varalist kasu. Süüdistatava taoline käitumine on käsitletav varalise kasu saamisena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutise loomisega, mis väljendus selles, et rendileandjale, aktsiaseltsile YYY loodi ettekujutus nagu sooviksid I.U ja R.P renditud asju ajutiselt, rendilepingus ettenähtud tähtaja jooksul kasutada, hiljem aga, lepingutähtaja lõppedes tööriistad tagastatakse. Taoline ettekujutus oli aga petlik, sest tegelikkuses soovisid I.U ja R.P esemeid mitte tagastada ning neid varalise kasu saamise eesmärgil omastada. Viimaks AS-i YYY eksitusse sõlmis R.P rendilepingu, mida ta ei kavatsenud täita, samuti esitas politseile teadvalt valeavalduse esemete varguse kohta, kuigi taolist sündmust toimunud ei olnud. -R.Pˇ kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga kohtueelsel uurimisel (t.l. 107-110), milles R.P on kinnitanud, et läksid koos I.U-Iga YYYi ning seal laenutas tema piikvasara koos piigiga, mille nad viisid I.U-I autoga R.P elukohta. Seejärel tegi I.U ettepaneku anda politseile avaldus varguse kohta ning tööriistad omastada, mille peale R.P tegigi politseile valeavalduse nagu oleks tööriistad varastatud tema talust XXX talust. Tegelikult vargust aga ei olnud toimunud ning I.U ja R.P sõitsid X K.L elukohta, kus viimane, teadmata tööriistade päritolu, nõustus need ostma, tasudes koheselt 1000 krooni ning lubades hiljem maksta veel 2000 krooni. R.P on kinnitanud ka seda, et mõte vasar rentida ning seda hiljem mitte tagastada oli tema ja I.Ui ühine mõte ja tegutsemine. R.Pˇ ütluste põhjal asus kohus seisukohale, et rentides tööriistad (piikvasara ja piigi) ning saades need enda valdusesse, oli R.Pl ja I.U-Il eesmärgiks neid mitte tagastada, vaid saada pettuse teel asjade müügist varalist kasu, kusjuures pettus seisnes valeavalduse esitamises nagu oleks renditud asjad varastatud. Kõrvutades R.Pˇ ja I.Ui ütlusi, on täheldatav mõningane vastuolu, mis seisneb selles, millal täpselt tekkis kavatsus kuriteo toimepanemiseks. Nii on I.U kinnitanud, et taoline tegevus lepiti omavahel kokku juba enne rendifirmasse minekut, R.P aga on avaldanud, et seda kavandati ühiselt pärast seda kui piikvasar oli juba saadud enda valdusesse. Kohtu hinnangul ei ole taoline vastuolu määrav, kuivõrd antud juhul on süüteokoosseis olemas nii siis, kui tahtlus pettuse toimepanekuks tekkis enne laenulepingu sõlmimist kui ka siis kui see tekkis pärast lepingu sõlmimist, kuid enne asjade tagastamist. Lähtudes kriminaalasjas kogutud tõenditest, asus kohus kuriteo kvalifikatsiooni osas järgmisele seisukohale – süüdistus on I.Uile esitatud kuriteo toimepanemises
varalise kasu saamises teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Objektiivne koosseis sisaldab antud juhul petmist, milles kannatanu teeb varakäsutuse ning saab sellega varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel satub teine inimene eksimusse. Antud juhul seisnes petmine selles, et I.U ja R.Pˇ lõid kannatanule AS-le YYY eksliku ettekujutuse, et nad käituvad õiguspäraselt - saavad rendilepinguga enda valdusesse piikvasara koos piigiga, tagastavad need ettenähtud tähtajaks ning tasuvad kokkulepitud tasu renditud vara kasutamise eest. Kannatanu (antud juhul AS YYY kui rendileandja) andis esemed R.Pˇ käsutusse, kuna aga asju ei tagastatud, jäi kannatanu nendest ilma ning sai varalist kahju. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult kuivõrd I.U seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise – kavandades koos R.P-GA pettuse toimepanemise. Kuna kuriteo toimepanemise ajal 18.02.2004 a. oli I.U ajavahemikul 18.11.-18.12.2003 a. ja 14.12.-18.12.2003 a. toime pannud vargused, samuti oli ta 17.04.2001 a. Pärnu Maakohtu otsusega karistatud varguse toimepanemise eest KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel, oli tema puhul tegemist
7 Kavandades ühiselt petmise toimepanemist ning leppides kokku kummagi tegutsemise, milline seisnes selles, et I.U tegi ettepaneku kuriteo toimepanemiseks, R.Pˇ nõustus sellega ning ühise kokkuleppe tulemusena vormistas enda nimele rendilepingu tööriistade rendile võtmise kohta. Tegelikult oli nende eesmärgiks aga renditud asjad ühiselt omastada ning saada asjade realiseerimisest varalist kasu. Omastatud asjad müüdi ühiselt ning selle eest saadi 1000 krooni, milline jagati omavahel ära. Eeltoodu kinnitab I.Ui tegutsemist grupis
lg 2 p 3 tunnustel koos R.P-GA, kelle osas on süüdistus käesolevast kriminaalasjast eraldatud ning kelle suhtes on jõustunud Pärnu Maakohtu 01.06.2006 a. kohtuotsus tema süüdimõistmises samas süüdistuses. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist I.Ui poolt kuriteo toimepanek
Kohus ei tuvastanud I.Ui käitumises teo õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse kohaldamisel lähtus kohus järgmistest asjaoludest: Süüdistatava I.Ui käitumises karistust raskendavaid asjaolusid
Kergendava asjaoluna esineb kohtu hinnangul
I.Uit on enne käesolevate kuritegude toimepanemist karistatud kahel korral kriminaalkorras. Vabanenud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, pani I.U käesolevad kuriteod toime katseajal. Samas aga ei nähtu tema poolt hiljem kuritegude toimepanemist. I.U töötab osaühingus Y , kust iseloomustatakse teda eeskujuliku ja hinnatud töötajana.
Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et I.U on süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises katseajal. Kuna tema poolt toimepandud kuritegude sanktsioonid näevad karistusena ette üksnes vangistust, ei ole I.Uile võimalik kohaldada muud karistust kui reaalset vangistust. Kohtu hinnangul tuleb ka arvestada asjaolu, et I.U ei ole vaatamata sellele, et kuritegude toimepanemisest on möödunud pikk ajavahemik, asunud tema poolt tekitatud kahjusid hüvitama. Samas, kuna I.Ui käitumises esineb kergendav asjaolu ning ta ei ole pärast 2004 aastat enam uusi kuritegusid toime pannud, on talle võimalik kohaldada lühemaajalist vangistust, milline kuulub KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendamisele, kuivõrd kohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras. Samuti kuulub I.Uile kohaldamisele
Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. I.Ui süüdistuse osas on esitanud tsiviilhagid AS YYY 28827.10 krooni, M.O 7000 krooni ja L.J 43622 krooni. Kohtu hinnangul on tsiviilhagid põhjendatud ning kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele solidaarselt kaasosalistega, kelle osas 01.06.2006 a. kohtuotsusega tehtud süüdimõistev kohtuotsus ning kahjusummad välja mõistetud. Asitõendeid kriminaalasja juurde liidetud ei ole, menetluskuludest kuuluvad I.Uilt riigi tuludesse väljamõistmisele kaitsjatasu määratud kaitsja Viktor Kozlovi osalemise eest 2053.20 krooni ning sundraha 4500 krooni. 8 Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.