Obsah (5)

§ 275§ 424§ 263§ 64§ 50

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-8271 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 28. juunil 2006 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp Rakvere kohtumajas vaatas läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna p

§ 275

järgi rahaline karistus 80 päevamäära ulatuses, s.o 4000 krooni, väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld alates 30.03.2006, süüdistuses

§ 424

ja

§ 263p 1, 2 järgi.

Kuriteo asjaolud: A. T. on 18.11.2003 karistatud mootorsõiduki alkoholijoobeseisundis juhtimise eest Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000.- krooni, milline ei ole tasutud. 07.12.2005 ennelõunal tarvitas A. T. XXX alkoholi, jõi ära umbes 0,5 liitrit viina, peale seda istus ta sõiduauto XXX registreerimisnumbriga XXX rooli ning sõitis XXX. 07.12.2005 kella 14.00 paiku, olles alkoholijoobes, juhtis A. T. mootorsõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX XXX-l kilomeetril, kus ta rikkus liikluseeskirju ning ta peeti politseitöötajate poolt kinni ja tal tuvastati joobeseisund. A. T. tunnistas, et tarvitas eelnevalt alkoholi ja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis, meditsiinilist joobeseisundi tuvastamist ta ei soovinud. 30.03.2006 kella 19.05 paiku kontrollis YYY liinikontrolör J. S. linnaliini nr XXX bussis sõitjate sõidupileteid. J. S. palus ka bussis istuval A. T. esitada sõidupilet. Kuna A. T. esitas XXX linnas kehtiva bussipileti, siis hakkas kontrolör J. S. talle selgitama, et XXX linnas see pilet ei kehti. A. T. oli alkoholijoobes ja vastas kontrolörile agressiivsel toonil, et üks Eesti Vabariik kõik ja tema on Eesti Vabariigi kodanik. A. T. agressiivset käitumist märkas reisija H. V. ja ta otsustas kontrolörile appi minna. H. V.-le tundus, et noormees räägib aktsendiga ja ei saa ilmselt eesti keelest piisavalt aru ning hakkas noormehele vene keeles selgitama sama, mida kontrolör oli juba eesti keeles rääkinud. Kui autobuss oli jõudnud XXX linnas XXX tänavale, tõusis A. T. istmelt püsti, läks kõigi kaasreisijate nähes H. V.-le kallale ja lõi teda korduvalt rusikaga näo piirkonda. YYY patsiendikaardist nr XXX nähtub, et H. V.-l tuvastati 30.03.2006 kella 19.38 ajal parema sarna piirkonnas hematoom ja põrutushaav umbes 2 cm, millele tehti õmblus ja ninajuurel marrastus, mis õmblemist ei vajanud. H. V. on pidanud tasuma 30.03.2006 arstil käies visiiditasu summas 50 EEK ja samuti ka 31.03.2006 visiiditasu 50 EEK – nimetatud summades, kokku 100 EEK, on kannatanu esitanud tsiviilhagi. A. T.-t süüdistatakse selles, et tema, olles 17.11.2003.a. karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni, olles alkoholijoobes juhtis 07.12.2005.a. kella 14.00 paiku XXX-l kilomeetril mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX. Seega A. T., olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtides teistkordselt mootorsõidukit alkoholijoobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 - tema, 30.03.2006.a. kella 19.05 paiku sõites XXX linnas XXX tänaval, linnaliini nr XXX autobussis ei täitnud liinikontrolöri nõudmist esitada XXX linnas kehtiv sõidupilet ning tungis teiste reisijate juuresolekul kallale teda korralekutsuvale reisijale H. V.-le ja lõi talle korduvalt rusikaga näkku, tekitades kannatanule parema sarna piirkonnas hematoomi ja põrutushaava 2 cm, mis vajas õmblemist ning ninajuurel marrastuse. Seega A. T., rikkudes avalikku korda ja kasutades seejuures vägivalda ning hakates vastu avalikku korda kaitsvale isikule, pani toime

§ 263p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri abi taotleb A. T. süüdi tunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist

§ 424järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, s.o.

summas 10000.(kümme tuhat ) krooni. Tunnistada A. T. süüdi

§ 263p 1, 2 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses, s.o.

summas 2000.- (kaks tuhat) krooni.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära ulatuses, s.o. summas 12000.- (kaksteist tuhat ) krooni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta A.

T.-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Süüdistatava A. T. karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 254 kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A. T.

§ 424järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 200 päevamäära, s.o.

summas 10 000 (kümme tuhat) krooni ja

§ 263

p 1, 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, s.o summas 2000 (kaks tuhat) krooni.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista lõplikuks karistuseks rahaline karistus 240 päevamäära, s.o. summas 12000.- (kaksteist tuhat ) krooni riigituludesse.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta A.

T.-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld A. T. suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A. T.-lt (elukoht XXX maakond) 100 (ükssada) krooni H. V. (a/a ZZZ Ass Eesti Krediidipank) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A. T.-lt menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. 3 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt YYY (asukoht XXX) kasuks 849.60 (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 60 senti, s.h. on käibemaks 18 %, s.o. 129.60 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava A. T. kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A. T.lt menetluskuluna määratud kaitsjale v.adv. Lembit Nirgi`le makstud tasu 849.60 (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik T.Kullerkupp