Kriminaalasi nr 1-07-1728 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 veebruar 2007 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-1728 (06260201050) Kohtunik Li
§ 423
lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav E.G Kaitsja Elukoht: XXX, isikukood XXXXXXXXXXX, XXX kodanik, X klassi haridust, emakeel-XXX, XXX, varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld alates 06.10.2006 a Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.G
§ 423
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võtta E.G lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümme) kuuks.
§ 73
lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui E.G 3 (kolm) aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Sisse nõuda E.G lt menetluskuludena riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni; 2) kaitsetasu 2876 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) krooni 20 senti vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi eest; 3) paljundustasu 92 (üheksakümmend kaks) krooni. 1
(3)Sisse nõuda E.G lt menetluskuludena riigituludesse ekspertiisitasu 7285 (seitse tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800075851. E.G suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb kohtuotsuse täitmisel tühistada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK E.G t süüdistatakse selles, et tema, olles 76 aastane - kuuludes VV määruse nr 257 mootorsõidukijuhi tervisekontrolli tingimuste kohaselt mootorsõidukijuhi 1 gruppi, kellel esines mõlema silma katarakt ning temale 06.04.2001.a. väljastatud tervisetõend nr 162 kaotas kehtivuse 06.04.2003.a., juhtis 08.09.2006.a.XXX mnt suunaga X poole mootorsõidukit Opel Kadett re nr XXX haigusseisundis, mis takistas tal liiklusolude täpset tajumist ning VV poolt 02.02.2001.a. määrusega nr 48 kinnitatud ja 19.02.2003.a. määrusega nr 57 muudetud Liikluseeskirja (LE) nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, millega ta ettevaatamatusest rikkus - LE § 76 lg2 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla sellises haigusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning määruste nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, VV poolt kehtestatud määruse nr 257 (Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisetõendi vormid) §8 lg2 p2, mille kohaselt perioodilise tervisekontrolli peab läbima üle 65-aastane 1.gruppi kuuluv juht iga 5 aasta järel ja sama paragrahvi lg3 mille kohaselt tervisekontrolli tegija otsuse alusel, mis lähtub juhi terviseseisundist, peab juht läbima perioodilise tervisekontrolli lõikes 2 sätestatust sagedamini, VV poolt kehtestatud määruse nr 257 (Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja juhtimisõiguse taotleja tervisenõuded, eelneva ja perioodilise tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisetõendi vormid) § 3 lg1 p1 ja määruse nr 241 ( Haigus- ja väsimusseisundi tuvastamise kord) § 2 p1- mille kohaselt nägemisvõime vähenemisel on mootorsõiduki juhtimine keelatud, mille tagajärjel ta maantee 8,64 km-l, sirgel teelõigul, olles eelnevalt näinud vastassuunast lähenevat bussi ja olles teadlik, et ees vasakul on X bussipeatus, kus võivad olla bussist väljunud inimesed ning nähes vasakult poolt bussipeatusest paremale poole teed ületama asunud lapseealisi jalakäijaid, ei suutnud eelkirjeldatud haigusseisundi tõttu liiklusolusid täpselt tajuda, millega ta rikkus LE § 123, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, LE § 64 sätteid, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist, LE § 55 nõudeid, mis sätestab, et juht peab arvestama, et lapse areng ei võimalda veel liiklusolusid terviklikult hinnata, LE § 56 mis sätestab, et juht nähes teel või tee ääres last, tuleb olla eriti tähelepanelik ja sõita kiirusega, mis võimaldab ohtu vältida ning eelkirjeldatud rikkumiste tagajärjel sõitis otsa teed ületavale 9-aastasele M.O põhjustades ettevaatamatusest viimasele eluohtlikud tervisekahjustused – mõlemapoolsed kiirotsmiku ja oimuluu killustunud murrud, koljupõhimiku murd eesmises koljuaugus, kõvakelme rebendid, peaaju eemaldumine koljuõõnest, rebimishaavad, peahaavad, parema õlavarreluu murd, parema reieluu murd, mille tagajärjel saabus M.O surm. Seega, tema, pannes toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustas inimese surma, pani toime
§ 423lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2
(3)
§ 423
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üks aasta kuus kuud vangistust.
§ 73
lg 1 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut mõistetud karistus jäetakse tingimisi kohaldamata. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ning seadusest ei tulene teisiti.
§ 73
lg 3 alusel määratakse katseajaks kolm aastat.
§ 50lg 1 alusel võtta ära E.G lt mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Asja lahendamisel juhindub kohus Kr
MS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda menetluskuludena sundraha, ekspertiisitasu, paljunduskulu ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kohtunik 3
(3)