§-de 200 lg2 p4 ja 199 lg2 p4 järgi avalikul kohtuistungil üldmenetluses Prokurör Süüdistatav 2006.a. , Kuressaare Kohtumajas Svetlana Maripuu J.T , ik. XXXXXXXXXXXX, XXX kodanik, emakeel XXX, haridus XX klassi, eluk. XXX talu, ei töötanud, varem kriminaalkorras karistatud X korral: On olnud kahtlustatavana kinnipeetud 05.10.2005.a. kuni 07.10.2005.a., uuesti peeti kahtlustatavana kinni 07.02.2006.a., tõkend vahistamine kohaldatud alates 08.02.2006.a.; 2 Kaitsjad Vandeadvokaadi vanemabi Mariann Tusti RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada J.T kuriteos
§-de 63 lg2 ja 64 kohaselt lugeda J.T le mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks vangistus kolm
alusel arvata J.T le mõistetud liitkaristuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg: kahtlustatavana kinnipidamine 05.10.2005.a. kuni 07.10.2005.a., so. kolm päeva, ning aeg kahtlustatavana kinnipidamisest
§- de 200 lg1 ja 199 lg2 p4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. J.T anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles varem toime pannud varguse, varastas ajavahemikul 27.09.05 kuni 29.09.2005.a XXX eramust J.L-LE kuuluva trimmeri, tekitades kannatanu J.L-LE varalist kahju 1 800.- krooni. J.T selline tegevus, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, on kvalifitseeritud kuriteona
lg 2 p 4 järgi ; ning selles, et tema tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 06.veebruaril 2006.a kella 13:00 ajal XXX korteris kallale A.T-ULE, tõukas A.T voodisse pikali, kus hoidis teda vastupanu murdmiseks füüsilist jõudu kasutades kinni, otsides samal ajal vaba käega A.T riiete taskust sularaha ja võttis kannatanu pükste taskust ära sularaha 1870 .- krooni. Raha äravõtmise käigus vigastas J.T A.T parema käe rannet. J.T selline tegevus, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, on kvalifitseeritud kuriteona
Kohtuliku menetluse ajal prokurör muutis J.T süüdistust kuriteos, milline oli kvalifitseeritud
lg1 järgi, pidades põhjendatuks J.T tegevuse ümberkvalifitseerimist kuriteolt
lg 1 järgi kuriteona
Prokurör esitas kohtule uue süüdistusakti (tl.117-119). Uue süüdistuse järgi süüdistatakse J.T d kuritegudes
J.T süüdistus
lg2 p4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises seisneb järgnevas: selles, et J.T , isikuna, kes on varem toimepannud röövimise, tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 06.veebruaril 2006.a kella 13:00 ajal Kuressaare linnas Suur-XXX A.T riiete taskust sularaha ja võttis kannatanu pükste taskust ära sularaha 1870 .- krooni. Raha äravõtmise käigus vigastas J.T A.T parema käe rannet. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, isiku poolt , kes on varem toime pannud röövimise, pani J.T toime
J.T süüdistus kuriteos
J.T süüdistus kuriteos
lg2 p4 järgi seisneb selles, et tema olles varem toime pannud varguse, varastas ajavahemikul 27.09.05 kuni 29.09.2005.a XXX eramust J.L-LE kuuluva trimmeri, tekitades kannatanu J.L-LE varalist kahju 1 800.- krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani J.T toime
Kohtuistungil J.T ei tunnistanud ennast temale süüks arvatud kuritegude
§-de 199 lg2 p4 järgi ja 200 lg2 p4 järgi toimepanemises süüdi. J.T väitis, et J.L-LE kuulunud trimmeri võttis ta ja müüs maha võla katteks, mida J.L ei maksnud talle tagasi. J.T jäi kohtus väite juurde, et kannatanu A.T andis talle raha vabatahtlikult üle. Prokurör pidas kohtulikus menetluses uuritud tõenditega tõendatuks J.T süüdistuse kuritegudes
§-de 199 lg2 p4 ja 200 lg2 p4 järgi ja leidis, et tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Prokuröri leidis, et J.T karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. J.T poolt on toimepandud tahtlikud I ja II raskusastme kuriteod. J.T on varem kuuel korral kriminaalkorras karistatud isik, sh. röövimise toimepanemise eest. Uued kuriteod pani ta toime viimase kohtuotsusega mõistetud vangistusliku karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. Prokurör taotleb J.T süüdi tunnistamisel kuriteos
§-de 63 lg2 ja 64 kohaselt lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks vangistus viis
65 lg2 ja 64 sätete kohaselt suurendades uute kuritegude eest mõistetud karistust viis aastat eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra mõista lõplikuks liitkaristuseks vangistus kuus
Välja mõista J.T lt menetluskulu. J.T kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist mõlemas süüdistuse paragrahvis. Varguse episoodis on kannatanu J.L andnud nii eeluurimisel kui kohtus vastuolulisi ütlusi temale kuulunud majas elanud elanike kohta ja külaskäikude kohta sinna elamusse. Kannatanu J.Li ütlused on aga kattuvad süüdistatava J.T ütlustega selles, et nad on koos napsitanud ja et J.T on kasutanud selles majas elamispinda. Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et tõele ei vasta see, et süüdistuses märgitud J. Llt varastatud trimmer poleks olnud J.T valduses, see oli tema kaasvalduses, sest elamiseks seal majas oli tal olemas majaomaniku luba. Seetõttu leiab kaitsja, et J.T tegevuses puudub varguse koosseis. Röövimise süüdistuse osas seab kaitsja kahtluse alla kannatanu A.T ütluste tõepärasuse, kuna kannatanu oli süüdistatava J.T suhtes negatiivselt meelestatud. Kannatanu ütlused on vastolus teiste sündmuskohal viibinute ütlustega. Teised sündmuse juures viibinud tunnistajad on kinnitanud, et nemad ei ole näinud mingit vägivalla tarvitamist A.T suhtes. A.T-ULE ei meeldinud oma poja M.T sõbrad ja sellest ka negatiivne suhtumine ning isiklik vihavaen süüdistatava vastu. Kannatanu A.T on püüdnud ennast näidata paremas valguses. Esimesele istungile ilmus kannatanu alkoholi joobes ja teise istungi ajal, kui temalt küsiti, kas tal on jääknähud, siis ta vastas, et sellist asja ei ole temaga kunagi juhtunud, mistõttu ei ole kannatanu ütlused usaldusväärsed. Tunnistaja V.V ütlustest tuli välja, et kannatanu elamine haises nii alkoholi järgi, et seal ei olnud enam võimalik alkoholi lõhnal vahe teha. Kannatanul tuvastatud marrastuse osas ei ole süüdistus otsest seost näidatud, et need konkreetsed vigastused oleksid põhjustatud süüdistatava poolt ja oleks seoses vara hõivamisega. Kuna J.T on ka eeluurimisel öelnud, et see raha mille A.T talle ise andis oli nutsakana rullis ja ta ei näinud neid 500-krooniseid selles raharullis ning arvas, et sai õlleraha. Kaitsja leiab, et röövimise koosseis ei ole tõendatud, ei ole tõendatud vägivalla tarvitamine ja ega ka kannatanu tahte vastane raha äravõtmine. Kannatanud J.L ja A.T jäid kohtus oma ütluste juurde. J.L kinnitas kohtus, et süüdistuses märgitud trimmer kuulus temale ja ta ei ole süüdistatavale J.T le seda trimmerit lubanud. Tema J.Tle võlgu ei olnud. A.T jäi kohtus oma ütluste juurde, et J.T viibides tema elukohas poeg M.Tl külas, nõudis temalt alkoholi ostmiseks raha. Raha andmisest keeldumise korral tuli J.T temale kallale ja võttis füüsilist jõudu kasutades temal jalas olnud teksapükste taskust ära kogu taskus rullis olnud raha. Raha äravõtmise käigus sai ta kehavigastusi, millised on märgitud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis. Kuna J.T võttis ära kogu tema raha, siis helistas ta koheselt politseile. Kannatanu soovib, et J.T võetaks kriminaalvastutusele. Kohtu seisukoht Kohus olles viinud läbi kohtuliku uurimise leiab, et J.T süüdistus temale süüks arvatud kuritegudes , millised on kvalifitseeritud kuritegudena
§-de 199 lg2 p4 ja 200 lg2 p4 järgi on leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist ja ta kuulub nendes kuritegudes süüdi tunnistamisele. Kohus leiab, et J.T tegevuses sisalduvad
§- de 199 lg2 p4 ja 200 lg2 p4 järgi kvalifitseeritavate kuritegude koosseisu tunnused, tema tegevused on õigusvastased ja ta on nende kuritegude toimepanemises süüdi. 6 J.T süü temale
lg2 p4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: Kannatanu J.Li ütlustega kohtuistungil ja kohtueelses menetluses antud ütlustega, millised ütlused on kohtuistungil avaldatud (tl. 9). Kannatanu J.L-I ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat J.T d nägu pidi. Ta tunneb paremini M.Tt, kelle palvel lubas ta oma majas elada ühel M-I sõbral koos naise ja alaealise lapsega. Selle M.t sõbra tuttavaks oli aga J.T . J.T soovis samuti kasutada öömaja temale kuulunud elamus x Ta andis J-LE seal ööbimiseks loa. Loa mitteandmisel on J.T ähvardanud ka aknaid puruks lüüa. J.T käis seal majas oma sõpradega joomas. Ta kartis J.T d. Kuigi ta lubas J.T l selles majas ööbida, ei ole ta lubanud J.T le oma asju selles majas, sh. trimmerit. Trimmer , mille J.T temalt luba küsimata võttis ja maha müüs, asus majas panipaigaks olevas ruumi ukse taga ja dokumendid olid teises kojas asuvas panipaigas trimmeri pakendis. Varguse ilmsikstulekule eelnenud päeval sõitis ta taksoga maale ja lukustas kõik maja uksed . Õhtul hilja tuli ta ühe tuttavaga kontrollima, kas maja uksed on ikka kinni. Siis ilmnes, et maja aken on puruks löödud ja seetõttu ei julgenud ta ka majja minna. Kui ta lõpuks majas sees käis siis nägi, et majas olid asjad segi paisatud, puruks oli löödud kapiuks ja peegel. Juhtunust teatas politseile tema tütar ja siis ilmnes ka trimmeri vargus. Kannatanu kinnitab, et tema pole J.T lt palunud valveteenust ega küsinud üüriraha. J.T ga on ta koos alkoholi tarbinud, kuid siis on nii tema kui J.T alkoholi ostnud. J.L-I ütluste kohaselt ei olnud ta J.T le võlgu. Varastatud trimmeri on ta politseist tagasi saanud ning mingeid rahalisi nõudmisis temal J.T vastu ei ole; Sündmuskoha- XXX majavalduse vaatlusprotokolliga 29.09.2005.a. ja fotodega sinna juurde (tl.27) Majavaldus kuulus sel ajal kannatanu J.L-LE. Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et maja hoovipoolne aken oli puruks löödud, ruumides sees olid kõik asjad segi paisatud. Sündmuskohalt võeti mitmeid sõrme- ja jalatsijälgi; . Asitõendi- tunnistaja P.L poolt politseile üleantud rohelist värvi murutrimmeri WEED EATER, mille korpusel 2004-006N60243 18441 koos kahe brošüüriga trimmeri Weed Eater kasutusjuhendiga, vaatlusprotokolliga ja fotoga sinna juurde (tl.20-21); Tunnistaja P.L ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt tema ostis 2005.a. sügisel (päeva ei mäleta) Damine poe juures J.T lt trimmeri. Ta läks kauplusse alkoholi ostma, et pead parandada ja siis ta nägigi kaupluse juures meest, J.T d, kes soovis trimmeri müügiga omale viinaraha saada. Trimmeri eest soovis J.T 500.00 krooni. Mehel kohe trimmerit kaasas ei olnud, kuid kokkuleppe saamisel läks J.T seda kusagilt tooma ja mõne aja pärast tuligi ta tagasi rohelist värvi trimmeriga, mille eest tunnistaja andis 500.00 krooni. Trimmeri koos dokumentidega andis temale üle ja sai selle eest raha süüdistatav J.T . Trimmer seisis tunnistaja kodus seni, kuni politsei selle kodust ära võttis. Raha 500.00 krooni ei ole ta ka tagasi saanud (tl.158 ); Tunnistaja A.P ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt tunneb ta nii J.Lit, kui J.T d. See oli 2005.a. sügisel kusagil, kui ta sattus jooma koos J.Li ja J.T ga J.Li majas. Pidustused kestsid mitu päeva. Tunnistaja ütluste kohaselt ühel hommikul tõi J.T ühe trimmeri Saare KEK-i kontorihoones oleva „Damine“ poe juurde ja hakkas seal seda trimmerit juhuslikele inimestele pakkuma. Lõpuks müüs ta selle trimmeri P.Lle. J.T ise mainis, et oli toonud selle trimmeri J.Lilt. Raha oli vaja alkoholi ostmiseks, Süüdistatava J.T enda ütlustega kohtus ja kohtueelsel uurimisel, mille kohaselt tema 2005.a. septembrikuus viibides kaupluse „Damine“ juures kauples kellegi „rekkamehe“ ülesandel müügiks J.L-LE kuuluvat trimmerit. Kui ta leidis ostja P.L, siis käis ta J.Li elukohas ja tõi sealt trimmeri ning müüs selle 500.00 krooni eest P.L-LE. J.Li luba trimmeri müügiks temal ei olnud, trimmeri müügist J.L ei teadnud. J.T ütluste kohaselt oli J.L temale varasemalt väljatehtud alkoholi eest 7 võlgu, samuti oli J.L-L tagastamata temale üürirahana ette makstud summa. J.L oli võlgu umbes 500 krooni. Kuna J.L võlga ära ei maksnud, siis otsustaski ta trimmeri müügiga võla tasa saada. J.T kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ( avaldatud istungil tl.32) müüs ta J.Li trimmeri maha kuna vajas raha ja tema arvates oli J.L temale ostetud alkoholi eest võlgu. Kohus eeltoodud tõendite hindamise tulemusena peab tõendatuks, et trimmer mille varguses J.T d süüdistatakse kuulus kannatanu J.L-LE. Trimmer koos dokumentidega asus omaniku J.L tahte kohaselt temale kuuluvas eramus, seega kannatanu valduses. J.T ei olnud trimmeri omanik ja J.L-LE kuuluv trimmer ei olnud süüdistatava valduses. J.T enda aga ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate P.L ja A.P ütluste kohaselt oli seltskonnal, kuhu kuulus ka J.T vaja alkoholi ja selle saamiseks tõi J.T J.L-LE kuulunud eramust ära viimasele kuuluva trimmeri ning müüs selle P.L-LE, müügist saadud raha aga omastas. J.L ei olnud trimmeri müügiks luba andnud. Seega võttis J.T ebaseaduslikult omaniku nõusolekuta ära tema jaoks võõra vallasasja (trimmeri) selle omastamise eesmärgil. J.T on varem toimepannud varavastaseid kuritegusid. Kohus leiab, et süüdistatava kaitsja väited selle kohta, et kannatanule kuuluv trimmer oli nii J.Li , kui J.T kaasvalduses, kuna J.L lubas J.T l selles majavalduses elada, ei ole eeltoodud kaalutlustel põhjendatud. J.T tegevust subjektiivsest küljest iseloomustab tahtlus. J.T pani trimmeri varguse toime eesmärgil saada raha alkoholi ostmiseks. Oma sellise tegevusega täitis J.T
lg2 p4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisu tunnused. J.T süü
lg2 p4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: Kannatanu A.T suulise kuriteoteate kohta koostatud protokolliga 06.02.2006.a. (tl.35). A.T poolt esitatud suulisest kuriteo teatest nähtub, et 06.02.2006.a. kell 13.30 ajal tungis avaldajale kallale J.T , kes tema suhtes füüsilist jõudu rakendades varastas avaldaja püksitaskust kogu seal olnud sularaha: kolm viiesaja-, üks saja-; kaks viiekümne-; neli kahekümne viielist-; viis kümne- ja neli viie kroonist, kokku 1870.00 krooni sularaha. Kannatanu palub politseiabi J.T karistamiseks seadusega ettenähtud korras; Kannatanu A.T ütlustega. A.T ütluste kohaselt tunneb ta süüdistatavat J.Td oma poja M-I Toomistu kaudu juba mitukümmend aastat. Omavahelised suhted J.T ga ei ole head, ei taha teda nähagi. Kannatanule ei meeldi, kui tema kodus käivad poja sõbrad joomas ja J.T on temalt ka kunagi varem varastatud. Asi juhtus 06. veebruaril 2006.a. Kuna korteri kaks aknaklaasi olid puruks, siis läks ta 06.02.2006.a. hommikul klaasiparandusse, et kutsuda kohale töömehed. Siis jäi koju tema poeg M.T. Kui ta koju tagasi jõudis tarvitas M.T koos J.T ga köögis viina ja õlut. Lõuna paiku tuli nende juurde veel A.P, kes samuti alkoholi tarvitas. Natuke aega hiljem küsis M raha ning pika lunimise peale panigi ta kööki laua peale 25 krooni. Siis võiski J.T saada teadlikuks raha olemasolust tema teksapükste taskus. Õlut läks juurde tooma A.P. Kella 13.00 paiku läks poeg M, kes oli päris purjus elutuppa magama ja A.P läks WC-sse. Sellel ajal tungis temale köögis kallale J.T , kes füüsilist jõudu kasutades püüdis ära võtta temal teksapükste taskus olnud palgaraha 1870.00 krooni. Köögist taganes ta magamistuppa, kus J.T surus ta voodisse pikali. Ta üritas J.T le ka füüsiliselt vastupanu osutada, karjus appi ka A.P-T. Rabelemise käigus sai viga kannatanu käsi. A.P tuli küll tuppa, kuid appi ei tulnud. Annes ütles temale, et ta ei julgenud appi tulla, kuna kartis ise J.T käest peksa saada. Kuna J.T jõud käis kannatanust üle, siis saigi ta kannatanu pükstetaskus olnud kogu paberraha kätte. Olles raha kätte saanud läks J.T kohe kööki, kuhu järgnes ka kannatanu. Seal üritas kannatanu raha uuesti tagasi saada, kuid J.T ei andnud raha tagasi, vaid lõi teda paaril korral nõrgalt laia käega näkku. Kohe pärast seda lahkus J.T korterist jättes sinna oma jope ja mobiiltelefoni. Kannatanu ise helistas aga koheselt politseisse ja teatas juhtunust ning soovist saada politseid appi. Kannatanu soovis politseile esitada avalduse J.T vastu. Seejärel tulid politseitöötajad kohale ja viisid kannatanu selgituste andmiseks politseisse. Kannatanu andis neile üle veel J.T pruuni värvi nahast tagi ja laualt mobiiltelefoni. Raha on ta politseist kätte saanud ja 8 muid nõudmisi süüdlase vastu tal ei ole. Kannatanu väitis kohtus, et ta istungi toimumise ajal enam kõike ei mäleta, politseis ütlusi andes mäletas ta paremini. Politseis on ta andnud õigeid ütlusi. Kohtuistungil kannatanu ütlused kohtueelses menetluses ka avaldati. J.T le kättemaksu motiivi kannatanu eitab (tl.37,41-42); Isiku läbivaatuse protokolliga ja fotodega sinna juurde (tl.38- 40), millest nähtub kannatanu A.T vasakul käel marrastuse olemasolu. Parema käe randmest 15 sm kõrgusel küünarvarre pealsel on näha sinakat värvi jälg 1x2 cm (muljumise jälg). Sama vaatluse käigus vaadeldi ka punast värvi flanell särki, mille parema käe varrukal on näha väljarebitud nööbi asemel rebimisauk; Tunnistaja A.P-I ütlustega selle kohta, et ta tunneb J.T d juba lapsepõlvest peale. M.T on samuti hea tuttav. 06.02.2006.a. viibis ta külas M.Tl. Koos M.T ja J.T ga , kes oli samuti M-Il külas, tarvitasid nad köögis alkoholi. Mingi hetk käis ta poes ja tõi täiendavalt kahe liitrilise kange õlle. Kes raha andis ei mäleta. Õlut jõi ka A.T. M läks kuhugi ja tema läks WC-sse. Kui ta sealt tagasi tuli , siis ei olnud köögis enam kedagi. Näha oli J.T tagi ja mobiiltelefoni. Ta hakkas siis üksi õlut jooma. Siis tuli kusagilt välja A.T, kes ütles, et J läks Sadama tn poodi ja kohe tuleb politsei. Mõne aja pärast politsei tuligi. A.P väidab, et tema A.T appihüüdeid ei kuulnud. A.P-I ütluste kohaselt ei saa ta M-I emaga hästi läbi, kuna viimane sõimab neid. A.P kinnitas nii kohtuistungil, kui on seda teinud ka kohtueelses menetluses (ütlused avaldati tl.47), et tema ei ole näinud A.Tlt raha äravõtmist J.T poolt ega ka seda, et A.T oleks J.T le vabatahtlikult raha andnud; Tunnistaja V.V ütlustega. V.V on politseitöötaja. Tunnistaja ütluste kohaselt saabus 06.02.2006.a. päevasel ajal politseisse väljakutse. Helistajaks oli A.T, kes teatas, et J.T röövis äsja temalt tema enda kodus raha peale mida siirdus J.T Sadama kaupluse poole. Enne kannatanu juurde minemist otsustas ta Sadama kaupluse juurest läbi minna. Kaupluses nägi ta tugevate alkoholijoobe tunnustega J.T d. J.T l oli kaupluses käes poolik õllepudel, mille eest oli veel raha kassasse maksmata. J.T võttis taskust rahanutsaka. See nutsak oli selline, et see ei olnud pakitud raha, vaid kortsutatud rahahunnik. Nad toimetasid J.T kainemisele politseisse, politseis said kõik asjad mis tal kaas olid kirja pandud. Seejärel läks ta koos teise politseinikuga A.T juurde koju. A.T ütluste kohaselt oli J.T jõudu kasutades, teda pikali surunud ja temalt ära võtnud pükste taskus olnud kogu paberraha. A.T loetles ka rahatähed, mis temalt ära võeti. Visuaalselt vaadeldes ei saanud tunnistaja aru, et A.T oleks purjus olnud. A.T näitas, et selle raha äravõtmise käigus sai tema käsi viga, käsi oli marraskil. Kannatanu rääkis rahasummast üle 1500 krooni (kolm viiesajalist ja muud väiksemad rahatähed). Politseis võeti J.T käest ära kaks viiesaja kroonist ja muud peenemat raha. J.T käest sai ka raha päritolu kohta küsitud ning ta vastas, et A.T oli ise talle selle raha andnud; Tunnistaja M.T ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt tarvitas ta 06.02.2006.a. hommikust alates külla tulnud sõprade J.T ja A.P-Iga alkoholi. Lõuna paiku tuli koju tema ema A.T ja hakkas häält tõstma. Ema ei salli Jit juba ammusest ajast. Mõned inimesed lihtsalt ei sümpatiseeri emale. Kui joogid said otsa siis küsis ta emalt ilusti õlleraha. Pärast korduvat küsimist andis ema siis ühe õllepaagi raha , vist 25 krooni. Saadud raha eest sai õlut juurde toodud. Ema tõstis häält ka A.P-I peale ja ega ema temagagi rahul ei ole ja on lubanud teda vangi saata. Tema teada andis ema Aili J.T le veel raha õlle toomiseks . Selle raha andmise juures ta ise ei olnud, kuna läks kõrvalt toast suitsu otsima. Kui ta tagasi tuli siis J ütles, et läheb poodi. Siis tulid ema jutu kohaselt kohale politseinikud , see aeg teda ennast seal ei olnud. Ta ütles emale, et läheb magama. Ema hommikul ütles, et ta oli ühe tükiga hakkama saanud, üks pätt nüüd jälle vähem. Kohtueelses menetluses M.T poolt antud ütluste kohaselt (ütlused avaldatud kohtuistungil tl.45) oli ta mõni aeg peale ema koju tulekut nii purjus, et läks kõrval tuppa magama. Ema jäi kööki A.P-I ja J.T ga. Kui ta üles ärkas, siis ütles ema talle, et temast ei ole mingit abi, J.T võttis temalt vägisi raha ära. Ema väitis, et J.T oli teda raha äravõtmise ajal kuidagi kinni hoidnud. Ise ta ei ole näinud, kas J võttis selle raha ära või mitte ja seda, et ema oleks J-LE vabatahtlikult raha andnud; J.T kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga , mille käigus võeti temalt ära sularaha erinevates rahatähtedes kokku summas 1429.00 krooni (tl. 50, 51-52); Asitõendite- J.T lt äravõetud rahatähtede vaatlusprotokolliga ja fotodega (tl. 53-54); 9 Süüdistatava J.T enda ütlustega toimunu kohta, millised põhiosas kattuvad nii kannatanu A.T, tunnistajate M.T, A.P-I ütlustega, kuni selle momendini, mil A.P ja M.T lahkusid köögist. A.T väidab, et J.T võttis temalt raha vägisi ära, J.T aga, et A.T andis talle raha vabatahtlikult. J.T väidab, et ta naakus tükk aega kannatanu A.T käest raha õlle ostmiseks. A.T protestis tükk aega, kuid lõpuks andis talle siiski ise vabatahtlikult raha. Palju seda raha oli nägi ta alles kaupluses. Küsitust suurema summa andmist ei oska J.T põhjendada. J.T väidab, et A.T süüdistab teda kättemaksuks, kuna ta ei sallinud teda. Kohtuistungil kaitsja taotlusel ülekuulatud tunnistaja M.H (J T ema) ütluste kohaselt elab ta A.T naabruses. See oli kusagil jaanuarikuus , kui A.T tema väravas pobises omaette, et kuradi vargad ja pätid, et J oli varastanud ära tema raha, et küll ta veel maksab selle eest. Kui J ei tulnud koju, siis ta helistas A.T-ULE ja küsis poja kohta. A.T vastas, et tema poeg M magab. J oli aga äravõtnud tema raha ja tema teatas politseile. Kui ta ütles Ailile, et J võib saada kuni 15 aastat, siis vastas A, et J on selle ära teeninud. Tunnistaja avaldas arvamust, et A on kättemaksuks meelega kaevanud politseile tema poja peale, et poeg vangi pandaks. Kohus hinnates eelpool analüüsitud tõendite põhjal J.T tegevust 06.02.2006.a. kannatanu A.T elukohas XXX korteris, leiab, et kannatanult vägivallaga raha äravõtmisel realiseeris J.T
J.T on isik, keda on varemkorduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude, sh. röövimise eest.
lg1 alusel on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga. Röövimise objektiivne koosseis koosneb seega tunnustest nagu võõras vallasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ja vägivald kui valduse ülemineku vahend. Röövimise koosseis on realiseeritud, kui on tuvastatud tahtlus objektiivsete asjaolude suhtes vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Omastamine, kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuseks. Seega peab nii lõpuleviidud kui katse staadiumi jäänud röövimise korral tuvastatama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusesse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.03.2005.a. otsus kriminaalasjas 3-1-1-141-04 Silver Arose süüdistusasjas). Uuritud tõenditest nähtub, et süüdistatav J.T tarvitas 06.02.2006.a. juba hommikust alates koos M.Tga kannatanu A.T elukohas alkoholi. Täiendava alkoholi ostmiseks küsis kannatanu poeg M.T emalt raha. Pärast korduvat küsimist andis A.T õlle ostmiseks 25.00 krooni, võttes selle raha toas viibinute (sh. ka J.T ) nähes teksapükste taskust. J.T on ise korduvalt tunnistanud, et ta soovis veel alkoholi juurde tuua ja vajas selleks raha, mida ta oma sõnade kohaselt küsis korduvalt A.Tlt. J.T l oli seega eesmärk saada raha. Seda raha oli kohalolijatest ainult A.Tl. A.T on nii kohtueelses menetluses, kui kohtus kinnitanud, et ta ei soovinud J.T le raha anda. J.T võttis raha, mis oli temal teksapükste taskus ära füüsilist jõudu kasutades. Ta hakkas vastu, kuid jõud ei käinud J.T omast üle. Kannatanult saadud rahaga läks J.T koheselt poodi alkoholi ostma, mida kinnitab J.T ka ise. J.T ütlused selles osas, millede kohaselt ta püüab väita kannatanu A.T poolt raha vabatahtlikku üleandmist on vastuolulised ega ole kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega. Nii on J.T väitnud, et raha vabatahtlikku üleandmist võisid näha M.T ja A.P, mida viimased aga ei ole kinnitanud. Kindlaks on tehtud aga see, et koheselt peale raha äravõtmist pöördus kannatanu abi saamiseks politsei poole, süüdistatav peeti koheselt kinni kaupluses alkoholi ostmiselt ja tema käes oli raha ligi 1500.00 krooni. Süüdistatav ei ole kordagi eitanud selle raha kuulumist kannatanu A.T-ULE. J.T ei ole suutnud veenvalt kohtule selgitada ka asjaolu, miks kannatanu andis talle vabatahtlikult nii suure summa raha, kui ta samal päeval oli pojale viimase küsimisel andnud ainult 25.00 krooni. Kannatanu läbivaatuse protokollist nähtub, et kirjeldatud sündmuse järgselt esinesid kannatanul kehavigastused, mis viitavad füüsilise vägivalla kasutamisele tema suhtes. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes. Tõendeid, mis seaksid kahtluse alla tema ütluseid, ei ole kohtule esitatud. Kannatanu A.T on ise kinnitanud kohtus, et ta tema suhted J.T ga ei olnud head ja ta ei tahtnud teda nähagi, kuid see asjaolu ei annan alust 10 järelduseks , et kannatanu on tahtlikult sündmuse kohta valetanud eesmärgil saata J.T vangi. Selles osas on tunnistajana ülekuulatud J.T ema M.H ütlused oletuslikku laadi. Süüdistatava J.T ütlustele hinnangu andmisel võtab kohus arvesse seda, et J.T on uued kuriteod toimepannud tingimisi vangistusliku karistuse kandmisest vabastamise katseajal ning süüdimõistmise korral võidakse talle mõista pikema aegne vangistuslik karistus. Eeltoodust tulenevalt ei tundu J.T ütlused osas, kus ta eitab raha saamisel vägivalla tarvitamist kannatanu A.T suhtes kohtu jaoks usaldusväärseina. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.T oma tegevusega realiseeris
lg2 p4 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu kui ka subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus möönab, et kannatanult vägivallaga raha äravõtmisel alkoholi ostmiseks, ei osanud J.T ette näha kannatanult äravõetava summa suurust, kuid kuriteo kvalifikatsiooni seisukohalt ei oma see asjaolu tähtsust. Karistuse mõistmine Pidades J.T süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises tõendatuks ning tema tegevuse õigesti kvalifitseerituks, arvestab kohus süüdistatavatele karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.T süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. J.T poolt on toime pandud üks tahtlik I raskusastme kuritegu ja üks tahtlik II raskusastme kuritegu.
lg 2 p4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista süüdlasele karistus 3-15 aastat vangistust ja
lg2 p4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistus vangistusena kuni viis aastat. J.T karistust raskendavad ja kergendavad koosseisuvälised (
Karistuse mõistmisel J.T le võtab kohus arvesse kannatanute endi käitumist mis mõneti soodustas kuritegude toimepanemist ning kuritegude toimepanemisest möödunud pikemat ajavahemikku. Tsiviilhagisid ei ole esitatud, kuna kannatanud on nendelt võetud esemed kätte saanud. J.T on varem varavastaste kuritegude eest korduvalt kriminaalkorras karistatud isik (tl. 66-68, 74-77). Vaatamata varasematele viibimistele kinnipidamiskohas on J.T jätkanud kuritegude toimepanemist. J.T le on Saare Maakohtu 28.11.1996.a. kohtuotsuse alusel KrK § 141 lg2 p1 alusel mõistetud pikk vangistuslik karistus mille kandmiselt ta vabanes 23. jaanuar 2003.a., see karistus ei ole karistusregistrist kustutatud. Saare Maakohtu 14. augusti 2003.a. kohtuotsuse alusel tunnistati J.T süüdi kuritegudes
§-de 201 lg2 p1; 209 lg2 p1; 199 lg2 p1 alusel , mille järgi temale mõisteti liitkaristus kaks
lg5 ja 65 lg2 sätted.
lg5 kohaselt tuleb eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa pöörata täitmisele. Seega saab kohus J.T le mõista liitkaristuseks ainult vangistuliku karistuse. Kohtul puudub samas ka kindlus selles, et J.T ei pane edaspidi toime uusi süütegusid. Arvestades eeltoodut ja õiguskorra kaitsmise huvisid peab kohus põhjendatuks J.T le mõista karistuseks reaalse vangistuse
§ -de 199 lg2 p4 ja 200 lg2 p4 sanktsiooni piirides, kuid lühemana prokuröri poolt taotletust Kuna kohus peab põhjendatuks mõista J.T le vangistusliku karistuse, siis tõkendi vahistamine asendamine kergemaliigilise tõkendiga ei ole põhjendatud.
alusel kuulub J.T le mõistetud karistusaja hulka arvestamisele tema eelvangistuses viibitud aeg : kahtlustatavana kinnipidamine 05.10.2005.a. kuni 07.10.2005.a. so. kolm päeva ning kahtlustatavana kinnipidamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.