1-06-9284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mai
- a Tartu Kriminaalasja number 1-06-9284 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Margus Lellep Menetlustoiming Süüdimõistetu R. K. (isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks RESOLUTSIOON
- Vabastada R. K. talle Pärnu Maakohtu 12.10.
- a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
- Allutada R. K. katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kohustades teda: 2.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX küla XXX vald XXX maakond, 2.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks ning eelneva loa elu- ja töökoha vahetamiseks; 2.5 mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume.
- Rein Kalbergi katseaja algust arvestada alates kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest. 1-06-9284 Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Pärnu Maakohtu 12.10.
- a otsusega (kriminaalasi nr 1-06-9284) mõisteti R. K. süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4-kuulise vangistusega. Lisakaristusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Tartu Vangla esitas 08.05.
- a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.11.
- a ja peaks lõppema 20.07.
- a. Kohtul on õigus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada KarS § 76 lg 1 p 2 alusel alates 20.05.
- a, kuna viimasel on vangistusest ärakantud vähemalt 6 kuud. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna viimane on parandanud oma käitumist ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt, teda ei ole vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras, tal ei ilmne märke impulsiivsest ja agressiivsest käitumisest ega enesekontrolli kaotamisest. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu ei tarvitaks alkoholi. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetul on võimalik elada abikaasa juures XXX maakonnas XXX vallas ning tal on kindel sissetulek vanaduspensioni näol. Riskide maandamise eesmärgil ei tohiks süüdimõistetu katseajal tarvitada alkohoolseid jooke ega narkootikume ning peaks osalema sotsiaalprogrammis. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Prokurör leiab, et süüdimõistetu võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. R. K. on ära kandnud II astme kuriteo eest mõistetud liitkaristusest (8-kuulisest vangistusest) üle 6 kuu (seisuga 23.05.
- a – 6 kuud ja 3 päeva). Seega on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2
(3)1-06-9284 KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetut on karistatud II astme kuritegude eest 2-l korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis. Seega ei ole süüdimõistetu toime pannud vara- ega isikuvastaseid kuritegusid. Ka ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras, samuti ei ole tal ilmnenud märke impulsiivsest ja agressiivsest käitumisest ega enesekontrolli kaotamisest. Kuna süüdimõistetu on parandanud oma käitumist ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal on võimalik elada peale vanglast vabanemist abikaasa juures XXX maakonnas ja ta omab ka kindlat sissetulekut vanaduspensioni näol, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Arvestades asjaolu, et toimepandud kuritegudest on seondunud alkoholi tarvitamisega, siis leiab kohus, et edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka veel KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus – mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Kuna ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul jääb alla ühe aasta, siis tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseajaks 1 aasta. Lembit Käis Kohtunik 3
(3)