← Eesti

1-07-2895\12

Obsah (5)§ 200§ 65§ 68§ 199§§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 01.06.2007, Jõhvi Kriminaalasja number 1-07-2895 Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Eeva Levina ja

§ 200

lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 12.04.2007 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava V. F. i kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku apellatsioon Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav V. F. - isikukood xxxx, kodakondsuseta, 8 - klassiline haridus, ei tööta, elukoht xx, kohtulikult karistatud, kannab karistust Viru Maakohtu 16.01.2007 kohtuotsuse järgi, vahi all viibis 30.10.2006 kuni 15.01.2007. Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 12.04.2007 otsus V. F. i süüdimõistmises

§ 200lg 2 p 4 järgi muutma, apellatsioon rahuldamata.

Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 01.06.2007 peale kella 16.00. Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatav V. F. i advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohus tunnistas V. F. i süüdi

§ 200lg 2 p 4 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaldamisega, vähendas maakohus karistust 1/3 võrra, mis on 1 (üks) aasta, on V. F. i karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel, suurendas maakohus Viru Maakohtu 16.01.2007 kohtuotsusega nr 1-05-1781 mõistetud vangistust 3 (kolm) aastat ja mõistis V. F. i liitkaristuseks vangistuse 4 (neli) aastat. Maakohus arvas liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud vangistuse 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva (0709.06.2005 ja 20-21.09.2005, kokku 5 päeva, ja 16.01-11.04.2007 kokku 2 kuud, 27 päeva), jäi V. F. i liitkaristus 3 (kolm) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 68lg 1 alusel arvas maakohus V.

F. i karistusaja hulka eelvangistuse 30.

  1. 2006 15.01.2007, kokku 2 ( kaks) kuud ja 17 ( seitseteist ) päeva. Alates 12.04.2007 on V. F. i ärakandmisele kuuluva vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud ja 11 (üksteist) päeva. Karistuse algust arvestas maakohus V. F. ile alates 16 01
  2. Kannatanu AA i tsiviilhagi jättis maakohus läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. V. F. anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, mille eest teda karistati 16.01.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 200lg 2 p 4 järgi, 28.10.2006.a.

kella 04.00 paiku Kohtla-Järvel, x ja x majade vahel, lõi uurimisel kindlaks tegemata esemega AA it vastu pead ning kaks korda rusikatega näkku, mille tagajärjel AA kukkus ja kaotas teadvuse. Peale seda otsis ta AA i taskud läbi ning jope taskutest võttis ära politsei töötõend nr xx koos dokumentidega, mobiiltelefon NOKIA 6170 väärtusega 2300.krooni, korteri võtmed väärtusega 100.- krooni ja välgumihkli ZIPPO väärtusega 400.- krooni, seega tekitas AA ile füüsilist valu ja varalist kahju kogusummas 2800 krooni. Sel moel pani V. F. toime võõra vallasasja äravõtmise vägivallaga selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, so pani toime

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

Süüdistatav V. F. tunnistas ennast maakohtu istungil süüdi osaliselt. Maakohus leidis. et tõenditega on tõendatud, et V. F. sõnavahetuse käigus lõi tahtlikult AA it rusikaga näkku, mille tulemusena kannatanu sai kukkudes rea teisi vigastusi. V.F. pidas võimalikuks kannatanu kukkumist tema löökidest ja seeläbi teiste vigastuste saamist. Seega luges maakohus tõendatuks süüdistatava poolt vägivalla kasutamist tahtlikult. Maakohus oli seisukohal, et süüdistatava ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et vägivalla ajendiks oli nendevaheline tüli, mille algatas kannatanu ning ka asjaolu, et vahetult pärast vägivalla kasutamist V. F. võttis ära kannatanu mobiiltelefoni ja rahakotist raha. V. F. võttis mobiiltelefoni ja raha kannatanult ära selleks, et need omastada. Seda kinnitab tema hilisem tegevus mobiiltelefoni müümine ja raha kulutamine. Maakohus leidis, et süüdistusest tuleb välja jätta dokumentide äravõtmine, sest need esemed ei ole kirjeldatud individuaaltunnuste järgi ja neid ei ole tunnistatud asitõenditeks ega ei ole ka vaadeldud. Samuti jättis maakohus välja tulemasina ja võtmete äravõtmise, sest süüdistatav on eitanud nende võtmist, kannatanu tuli aga vastu hommikut baarist ja oli alkoholijoobes ning nende esemete kaotsiminek võis toimuda teisel ajal. Maakohus leidis, et seda kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada ning seda tuleb seetõttu tõlgendada süüdistatava kasuks. Viru Maakohtu jõustunud kohtuotsusega 16.01.2007 oli V. F. süüdi mõistetud

§ 200

lg.2 p 4 kuriteos, mis tõendab, et ta pani käesoleva röövimise toime isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. 2 Maakohus leidis, et V. F. i tegu on õigesti kvalifitseeritud

200 lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja äravõtmisena vägivallaga, mille pani toime varem röövimise sooritanud isik. Maakohus leidis, et kannatanu AA ei esitanud kohtule tõendeid tulemasina olemasolu ega hinna kohta ja lukkude vahetamise ning selle eest makstud tasu kohta ja seetõttu tuleb tema tsiviilhagi 1080 krooni jätta läbi vaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et V. F. on varem kriminaalkorras karistatud. Maakohtus leidis, et seetõttu ei ole alust käsitleda varasemat röövimist kui süüdlase isikut iseloomustavat asjaolu. V. F. i karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus süü ülestunnistamist ja kahetsus MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse V. F. i kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes leiab, et alust kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 200järgi ei ole.

Kaitsja on seisukohal, et 28.11.2006 süüdistatava poolt toime pandud teod tuleks jagada kaheks osaks. V.F. ei olnud mingit tahtlust kannatanule halba teha. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest tuleneb, et kannatanu tegi hommikul kell 4.00 süüdistatavale õlle joomise kohta märkusi. Märkus solvas süüdistatavat ning ta lõi kannatanule rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seda tegu tuleks kvalifitseerida kui vägivalla teo toimepanemist. Kukkudes lõi kannatanu pea vastu killustikku, mille tagajärjel kaotas teadvuse. Seda kinnitavad ka kannatanu enda ütlused. Kukkumist vastu killustikku ja selle tagajärjel saadud kehavigastusi tuleb lugeda ettevaatamatusest saaduks. Sel hetkel V. F. il tekkinud tahtlust omandada teadvusetu kannatanu vara, tuleb lugeda kannatanu vara varastamise tahtluseks. Kaitsja on seisukohal, et V. F. tegevuses on kaks kuriteokoosseisu: esimest osa tema tegevusest võib kvalifitseerida

121 järgi ja tema tegevuse teist osa peaks kvalifitseerima

§ 199järgi.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatava V.F. kaitsja E.Bulatšik ütles, et asja võib arutada ilma V.F.i, kuna ta ei soovinud osaleda ringkonnakohtu istungil. Advokaat E.Bulatšik toetas oma apellatsiooni. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Larissa Prokopenko leidis, et on tõendatud, et V.F. kasutas vägivalda kannatanu puhul vahetult enne asja võtmist. See annab alust kvalifitseerida toimepandud tegu

§ 200järgi.

Prokurör palus jätta otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja maakohtu kohtuistungi protokolliga, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja kõned, leidis, et maakohtu otsus toimepandud kuriteo kvalifitseerimise osas, muutmisele ei kuulu. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga. Röövimisel on vägivald asja äravõtmise vahend ja peab olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, mis tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusse. Antud juhul V.F.kasutas vägivalda kannatanu suhtes enne 3 asjade äravõtmist aga samal ajal oli vägivald ajaliselt seotud asjade äravõtmisega /peale kannatanu peksmist võttis V.F. kohe kanatanul asjad ära/ ja seepärast tema tegu on õigesti kvalifitseeritud, kui üks kuritegu –

§ 200lg 2 p 4 järgi.

Kaitsja E.Bulatšik, vaidlustades apellatsioonis, et V.F. poolt toimepandud kuritegu tuleb kvalifitseerida nagu kahte kuritegu,

§§ 121

ja 199 järgi ei ole arvestanud, et röövimisel vägivald võib olla kestev, see tähendab, et kui V.F. kasutas kannatanu suhtes vägivalda muul eesmärgil (näiteks

§ 121

mõttes ) ning selle käigus tekkis tal kavatsus hõivata ka kannatanult vara, siis toimepandud tuleb kvalifitseerida kui röövimine,

§ 200järgi. Antud juhul vägivalla toime kestab edasi ning asja äravõtmine on röövimine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kr

MS §§ 337 lg 1 p 1,2 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 ; 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 12.04.2007 otsus süüdistatava V. F. i suhtes muutmisele ei kuulu. Vladimir Rozalka Eeva Levina 4 Mihhail Komtšatnikov

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.