lg 2 Karistusseadustiku alusel kehtestatud võimaliku tagasiulatuva jõu esinemist. EJ, Tõnis Laudile ja JN on esitatud süüdistus KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ järgi, s.o. isikute grupi poolt võõra vara varalise õiguse või muu varalise kasu saamises pettuse teel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju. Tõnis Laudile on esitatud süüdistus veel KrK § 143 lg 2 p 2 kohaselt selles, et tema pani toime kuriteo isikute grupis võõra vara saamise pettuse teel, millega põhjustati suur varaline kahju isikuna, kes on varem toime pannud KrK § 143 ettenähtud kuriteo. Kuriteo objektiks on KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ puhul vara, mille väärtus ületas olulise kahju piirmäära. Ajavahemikus 01.01.2000 a. kuni 31.12.2000 a. oli selleks 14000 krooni ja 01.01.2000 a. kuni 31.12.2000 a. 16000 krooni. Kuriteo subjektiks Kriminaalkoodeks järgi on kuriteo toimepannud füüsiline, süüdiv ja teatud vanusepiiri ületanud isik. Nimetatud nõuded on EJ, Tõnis Laudi ja JN puhul täidetud. KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ koosseisu objektiivse külje moodustab petmine, mille puhul teeb kannatanu varakäsutuse ning saab varalist kahju olulise kahju piiri ületavas määras, süüdlane saab aga varalist kasu. 26 KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. KrK § 8 lg 3 kohaselt on tegemist kaudse tahtlusega, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks ja kuigi ta ei soovi tagajärge, möönab ta teadlikult selle saabumist. Eeltoodust järeldub, et KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ koosseisu subjektiivse külje suhtes esitatud nõuete täitmiseks peab olema tuvastatud, et kohtualused said tehingute tegemise ajal aru, et nad tekitasid kannatanu esindajal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest eesmärgiga mõjutada kannatanut seeläbi tegema tema kasuks varakäsutust, millega kaasneb kannatanule varaline kahju olulise kahju ulatuses ning möönma teadlikult selle saabumist. Oluline on seega, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgedega seotud. Tuvastatud on, et ajavahemikul 12.05.2000 a. kuni 03.08.2000 a. oli EJ OÜ XXX juhatuse liige, Tõnis Laud XXX OÜ ja OÜ XXX juhatuse liige, olles seega sellel ajal kehtinud Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt pädevad esitama ja juhtima osaühingut kõikides tehingutes. Nimetatud ajavahemikus sõlmis OÜ XXX AS-ga XXX Eesti episoodides 1-15 kirjeldatud ostu – müügilepingud müües XXX OÜ-le (episoodid 1-2) ja OÜ-le XXX (episoodid nr. 3-15), mida esindas Tõnis Laud tegelikkuses mitteeksisteerinud vara ja mille arvelt kandis XXX Eesti AS-lt kokku 11251009.79 krooni EJ mõju all oleva juriidilise isiku OÜ XXX arveldusarvele Hansapangas. Tuvastatud on, et ajavahemikus 09.04.-10.04.2001 a. oli JN OÜ XXX juhatuse liige, Tõnis Laud OÜ XXX, XXX OÜ ja OÜ XXX juhatuse liige, olles siis kehtinud Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt pädevad esindama ja juhtima osaühingut kõikides tehingutes. Nimetatud ajavahemikus sõlmis OÜ XXX AS-ga XXX Eesti episoodides 16-27 kirjeldatud ostu – müügilepingud, millistega müüs Tõnis Laudi poolt juhitavatele äriühingutele XXX OÜ (episoodid nr. 16-19), XXX OÜ (episoodid nr. 20-23) ja AS-le XXX (episoodid nr. 24-27) kapitalirendile andmiseks tegelikkuses mitteeksisteerinud vara, mille arvelt kandis XXX Eesti AS-lt kokku 2760775.20 krooni JN mõju all oleva juriidilise isiku OÜ XXX arveldusarvele Eesti Ühispangas. Kõik ülalnimetatud tehingud olid fiktiivsed, sest vaatamata müüja, AS XXX Eesti ja ostja poolt allkirjastatud vara üleandmise – vastuvõtmise aktidele, mille kohaselt läks vara valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle XXX OÜ-le (episoodid nr. 1-15) või OÜ-le XXX, (episoodid nr. 16-27) tegelikult reaalset varade üleandmist ei toimunud, kuna müüja omandis sellist vara ei olnud. Kõikidel AS-le XXX Eesti nimetatud, tegelikkuses mitteeksisteerinud vara müügi eest OÜ XXX poolt esitatud arvetel oli EJ, OÜ XXX poolt esitatud arvetel aga JN allkiri. Episoodides nr. 1-15 ja 20-23 käsitletud tehingutes oli erinevate juriidiliste isikute (XXX OÜ, AS XXX, XXX OÜ) vahendusel tegelikkuses mitteeksisteeriva vara kapitalirendile võtmiseks tahteavalduse (liisingutaotlus juriidilisele isikule) esitaja, kapitalirendilepingu sõlmija ja varade reaalset üleandmist kinnitava üleandmise – vastuvõtmise aktide allkirjastaja kapitalirendile võtja poolt Tõnis Laud. Kuna juriidiline isik osaleb õiguskäibes füüsilisest isikust esindaja vahendusel, mitte iseseisvalt, valitseb juriidilise isiku nimel tehtud tegu selles tehingus juriidilise isiku tegevust kujundanud füüsilise isiku tahe. Kuna juriidiline isik on füüsilise isiku tahte realiseerimise vahendiks, tuleb juriidilise isiku toimepandud kelmus omistada isikule, kelle tahe suunab juriidilise isiku tegevust. OÜ XXX tegevust suunas selle juhatuse liikme EJ tahe, millest tulenevalt tuleb EJ lugeda teo täideviijaks KrK § 17 lg 3 mõttes ja OÜ XXX täideviimise vahendiks. OÜ XXX tegevust suunas aga juhatuse liikme JN tahe, millest tulenevalt tuleb JN lugeda KrK § 17 lg 3 mõttes teo täideviijaks ja OÜ XXX täideviimise vahendiks. EJ (episoodid 1-15) ja JN (episoodid 16-27) tekitasid AS-le XXX Eesti esindajale Meelis Rosensteinile pettuse teel väärkujutluse, et nad müüvad AS-le XXX varad, millised viimane saab kohe enda majandustegevuse raames kasumi teenimiseks edasi rentida XXX OÜ-le, OÜ-le XXX 27 ja XXX OÜ-le, mida esindas Tõnis Laud. Selleks tegi AS XXX Eesti 11251009.79 krooni suuruse varakäsutuse OÜ XXX ja 2760775.20 krooni suuruse varakäsutuse OÜ XXX kasuks. Tõnis Laud XXX OÜ, OÜ XXX ja XXX OÜ vahendusel aitas kuritegude täideviimisele kaasa sellega, et avaldas valmidust võtta kapitalirendile tegelikkuses mitteeksisteerinud vara, mis oli eelduseks AS XXX poolt tehingusse astumiseks. Tulenevalt liisingutehingute eripärast ei oleks liisinguandja ostnud vara, mille rendilevõtmiseks ei oleks temale konkreetset tahteavaldust esitatud. Tõnis Laudi tegevust tuleb lugeda kaasaaitamiseks KrK § 17 lg 6 mõttes. Vastavalt esitatud tsiviilhagile kaasnes AS-le XXX Eesti OÜ-lt XXX tegelikkuses mitteeksisteerivate varade ostmisega varaline kahju, mis tsiviilhagi esitamise seisuga 14.04.2004 a. oli 7274028.06 krooni ja OÜ-lt XXX tegelikkuses mitteeksisteerivate varade ostmisega varaline kahju 14.04.2004 a. tsiviilhagi esitamise seisuga 2760775.20 krooni, millised on käsitletavad teo toimepanemise ajal olulise kahjuna. Seega on EJ OÜ XXX vahendusel ja JN OÜ XXX vahendusel saanud pettuse teel kannatanu poolt tehtud varakäsutuse tulemusena varalist kasu ja kannatanu saanud varalist kahju olulise kahju piiri ületavas määras, millega on täidetud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ objektiivse koosseisu tunnused. EJ ja JN tegelikkuses mitteeksisteerinud vara müümisel ja Tõnis Laud tegelikkuses mitteeksisteerinud vara rendile võtmisel kannatanule tahteavalduse esitamisel ja vastavate fiktiivsete toimingute tegemisel, mis väljendusid tegelikkuses mitteeksisteerinud vara suhtes kapitalirendilepingute sõlmimises ja vara üleandmise – vastuvõtmise aktides vara vastuvõtmise avaldamises pidid teadma, et nad tekitasid kannatanu esindajal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Taolise tegevuse eesmärgiks oli mõjutada kannatanut seeläbi tegema nende kasuks varakäsutust, millega kaasnes kannatanule varaline kahju olulise kahju ulatuses. Kohtualused pidid möönma teadlikult selle saabumist. Kohtu hinnangul on sellega täidetud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ subjektiivse koosseisu tunnused. Kuna kuriteoga rünnati vara, mille väärtus ületas olulise kahju piirmäära, selle panid toime süüdivad, nõutava vanusepiiri ületanud füüsilised isikud, on sellega täidetud kuriteo subjekti ja objekti nõuded. Lähtudes eeltoodust, tuleb EJ ja JN täideviijatena, Tõnis Laud aga kaasaaitajana tunnistada süüdi KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ järgi. Nende puhul toimepandud kuriteo näol on tegemist nn. „kolmnurkkelmusega“, kus pettuse teel viidi eksimusse juriidilise isiku tehinguõiguslik esindaja ning selle tulemusena tegi ta juriidilise isiku nimel varakäsutuse kuriteost osavõtjate kasuks. Meelis Rosensteini kui petetud AS XXX Eesti poolt volitatud esindaja varakäsutuslik tegu tuleb omistada AS-le XXX Eesti.
lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda tagasiulatuv jõud. Seega tuleb kontrollida kas käesoleval ajal kehtiv Karistusseadustik välistab EJ, Tõnis Laudile ja JN omistatud teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil nende olukorda. Isikute grupi poolt suures ulatuses varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kelmusena on karistatav ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva
Kohtualuseid süüdistatakse kuriteo toimepanemises
lg 2 p 2 ja 3 järgi, milline karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena vara ning selle objektiivseks tunnuseks on petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Kuivõrd
209 lg 2 p 2,3 ja KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ objektiivse koosseisu tunnused langevad kokku ning kohus on nendel juba KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1’ objektiivse koosseisu tunnuseid analüüsides peatunud, ei pea kohus vajalikuks neid siin korrata ning on seisukohal, et antud juhul on
lg 2 p 2,3 teokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud.
lg 2 p 2,3 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaude tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtluse hindamisel on oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgedega seotud. 28 Kuivõrd EJ ja JN tegelikkuses mitteeksisteeriva vara müümisel ja Tõnis Laud tegelikkuses mitteeksisteeriva vara rendile võtmiseks kannatanule tahteavalduse esitamisel ja vastavate fiktiivsete toimingute tegemisel – kapitalirendilepingute sõlmimine ja vara üleandmise – vastuvõtmise aktides vara vastuvõtmiste avaldamine, pidid pidama võimalikuks AS-i XXX Eesti pettuse tee eksimusse viimist eesmärgiga kallutada tegema varakäsutust nende kasuks, milline asjaolu vastab
lg 2 p 2,3 süüteokoosseisule, pidid nad ka pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Lähtudes eeltoodust, on kohtu hinnangul täidetud ka
Kohus ei tuvastanud kohtualuste puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust, tuleb lugeda nende käitumine koosseisupäraseks ka
K § 143 lg 2 p 1 ja 1’ näeb sanktsioonina ette kuni kuue aastast vabadusekaotust,
K § 143 lg 2 p 1 ja 1’ sätestatud karistusmääraga ja milline omab tagasiulatuvat jõudu karistuse kohaldamisel. Karistuse kohaldamisel arvestas kohus, et kohtualused EJ, JN ja Tõnis Laud panid toime süülise, koosseisupärase ja õigusvastase teo, millega rünnati AS XXX Eesti vara viisil, millega põhjustati kannatanule oluline varaline kahju. Lisaks kannatanu vara ründamisele, ründasid kohtualused selle teoga ka õiguskorda tervikuna, kui ühiskonnaliikmete õiguslikult garanteeritud võimalust turvaliselt käsitleda oma vara. Kohtu hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et kohtualused EJ, JN ja Tõnis Laud ei ole oma väidete kohaselt toimepandud tegudest saanud varalist kasu. Kelmuse koosseisu esinemiseks on oluline, et nad oleks teadlikud enda teo varalist tähendust omavast sisust. Antud juhul on tuvastatud, et EJ, Tõnis Laud ja JN olid teadlikud, et nende tegevus kutsub esile AS XXX poolt varakäsutuse tegemise nende mõju all olevate äriühingute kasuks, nad soovisid seda ja viisid vastavate lepingute sõlmimisega teo lõpuni. Asjaolu, et EJ ja JN saadud vara – AS XXX Eesti poolt nende mõju all olevate äriühingute arveldusarvetele kantud raha andsid edasi kolmandatele isikutele, ei oma kelmuse koosseisu välistamiseks tähendust, sest raha edasiandmise hetkeks oli kannatanu juba teinud nende kasuks varakäsutuse. Raha edasiandmine kolmandale isikule pärast kelmuse tulemusena varakäsutuse saamist, ei välista kuriteokoosseisu esinemist. Käesoleval juhul oli Tõnis Laud kõikides süüdistusejärgsetes kuriteoepisoodides liisinguvõtja rollis, millest tulenevalt AS XXX Eesti ei teinud tema mõju all olevate äriühingute kasuks varakäsutust, samuti ei saanud ta varalist kasu liisinglepingute alusel vara omandamise tulemusena, kuivõrd liisinglepingute esemeks olevat vara tegelikkuses ei eksisteerinud ning seetõttu ka reaalselt temale üle ei antud. Samas osales Tõnis Laud kelmuse toimepanemises isikute grupis, kuna avaldas AS-le XXX tahet, et ta soovib osta konkreetset vara just EJ ja JN mõju all olevatelt äriühingutelt ning enda tahteavalduse vormistamisega nõuetekohasteks liisingutaotlusteks ja hiljem kapitalirendilepinguteks, kallutas ta AS-i XXX Eesti tegema varakäsutust EJ ja JN mõju all olevate äriühingute kasuks. Ilma tema vastava tahte avaldamiseta ei oleks AS XXX Eesti EJ ja JN mõju all olevatelt äriühingutelt tegelikkuses mitteeksisteeriva vara omandamiseks varakäsutust teinud. Seega osales Tõnis Laud AS XXX Eesti vastu suunatud kelmuse toimepanemises isikute grupis koos EJ, JN ja AŽ, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud. Tõnis Laudi suhtes ei välista kelmuse koosseisu varalise kasu väidetav mittesaamine, sest teo toimepanemisel isikute grupis ei ole oluline, et iga grupi liige saaks varalist kasu otse kannatanult, vaid on oluline kannatanu poolt varakäsutuse tegemine grupi poolt soovitud viisil. Kelmuse eesmärgiks oli antud juhul varakäsutuse tegemine EJ ja JN mõju all olevate äriühingute kasuks ning kuidas grupi liikmed saadud vara edasi kasutasid, s.h. saadud hüvesid enda vahel jagasid, ei ome kelmuse koosseisu tuvastamise suhtes tähendust. Samas saab kelmuse teel saadud varaliseks kasuks lugeda vahendustasu, mille saamist teadvalt endale mittekuuluva vara võõrandamise eest on EJ tunnistanud. Veel leidis kohus Tõnis Laudile esitatud süüdistuse KrK § 143 lg 2 p 2 osas järgmist : nimetatud säte näeb ette erisubjekti ehk isiku, kes on varem toime pannud kas KrK § 143 või § -des 139, 142, 207’, 208-4 või 210-3 ettenähtud kuritegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Tõnis Laudi eeltoodud kuritegude toimepanemise eest karistatud, millest tulenevalt ei saa teda süüdi tunnistada KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ning tuleb selles osas õigeks mõista. 29 Kohtualused EJ, Tõnis Laud ja JN on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, samuti ei nähtu nende puhul väärteokaristusi. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus kohtualuste EJ ja Tõnis Laudi käitumises ei tuvastanud. JN puhul luges kohus karistust kergendavaks asjaoluks tema poolt tekitatud kahju osalist vabatahtlikku hüvitamist, karistust raskendavaid koosseisuväliseid asjaolusid kohus tema puhul ei tuvastanud. Kõikidel kohtualustel on kindel elu- ja töökoht, tuvastatud ei ole, et nad oleks käesoleva kriminaalasja kuritegude toimepanemisest kuni kohtumenetluse lõpuni pannud toime uusi kuritegusid. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada et EJ pani toime 15 kuriteoepisoodi ja JN 12 kuriteoepisoodi täideviijatena, Tõnis Laud aga osales 27 kuriteoepisoodis kaasaaitajana, mille tulemusena kallutati kannatanu tegema nende mõju all olevate juriidiliste isikute kasuks varakäsutuse 14011784.99 krooni suuruses summas. Tegemist on grupiviisilise, süstemaatilise ja omakasu ajendil toimepandud kuritegudega, millega on tekitatud kannatanule oluline kahju. Samas tuleb aga arvestada seda, et JN on osa kahjust vabatahtlikult hüvitanud. Kohus leidis, et täideviijate EJ ja JN süü tuleb lugeda ühesuuruseks, kuivõrd mõlema puhul oli kelmuse skeem sarnane, samuti ületas tehtud varakäsutus mõlema puhul olulise kahju piiri. Samuti tuleb Tõnis Laudi süü lugeda sarnaseks eeltoodud isikutega kuigi ta osales kuriteo toimepanemises kaasaaitajana. Tema panus EJ ja JN tegude lõpuleviimisel oli oluline, kuivõrd ilma tema suunamiseta ei oleks kannatanud EJ ja JN konkreetseid tehinguid teinud. Samuti tuleb arvestada ka seda, et Tõnis Laud osales kokku 27 kuriteoepisoodi toimepanemises kaasaaitajana. Arvestades eeltoodut ja seda, et EJ, JN ja Tõnis Laud on kindla elu –ja töökohaga kõrgharidusega isikud, kes ei olnud varem kuritegusid toime pannud ning kelle suhtes ei ole tuvastatud ka kuritegude toimepanemist käesoleva kohtumenetluse ajal, leidis kohus, et käesolevas kriminaalasjas etteheidetavate tegude keelatusest arusaamiseks ning edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks motiveerimiseks, ei ole ilmtingimata vajalik neile reaalse vangistuse mõistmine, vaid karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka reaalse vangistuse ähvardusega tingimusliku karistuse kohaldamisega. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et kohtualustele EJ, Tõnis Laudile ja JN tuleb mõista vangistus üle sanktsiooni keskmise määra arvestades JN puhul esinevat karistust kergendavat asjaolu. Samas on võimalik kohaldada karistust tingimisi pikemaajalise katseajaga nin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.