1-07-11445 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Ringkonnakohus Määruse tegemise koht ja aeg 02.oktoober 2007.a, Jõhvi Määruskaebuse läbivaatamise aeg Kriminaalasja number 01.oktoober 2007.a, Jõhvi Kohtukoosseis Mihhail Komtšatnikov, Eeva Levina, Vladimir Rozalka Kohtuistungi sekretär Jane Väli Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 13.septembri 2007.a vahistamismäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kahtlustatav (apellant) P. H., määruskaebus Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko Kaitsja Vandeadvokaat Artur Umurśadjants (määratud korras) 1-07-11445
(06244000613)osakonna RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 13.septembri 2007.a vahistamismäärusega kahtlustatava P. H.i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta muutmata ning apellant P. H.i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 13.septembri 2007.a vahistamismäärusega kohaldati P. H.i suhtes tõkendit vahistamine (lk.6). 2.Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko märkis oma 13.septembri 2007.a vahistamistaotluses (lk.1-2), et P. H. on kahtlustatav Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 1 järgi. 2.1.Antud kriminaalmenetlust alustati Ida Politseiprefektuuri poolt 30.märtsil 2006.aastal selle kohta, et 26.märtsil 2006.aastal umbes kella 05.00 paiku baaris XXX, asukohaga XXX, vaba juurdepääsu teel varastati kannatanule A. K. kuuluv mobiiltelefon Nokia 6101, maksumusega 2 700 (kaks tuhat seitsesada) krooni. 2.2.Antud kriminaalasja juurde on lisatud viis kriminaalasja (06244001886, 07244000062, 07244000991, 07244001086, 07244001151) ning kahtlustatavaks on tunnistatud P. H.. 14.juunil 2006.aastal on P. H.i suhtes kohaldatud tõkendit -elukohast lahkumise keeld. 2.3.Peale selle, Ida Politseiprefektuuri menetluses on üks kriminaalasi
(07244001586), milles kriminaalmenetlust alustati 08.septembril 2007.aastal KarS § 199 lg 2 p 5 järgi. 1-07-11445 Kriminaalasjas on kahtlustatavaks tunnistatud P. H.. Käesolevas asjas on P. H. peetud 13.septembril 2007.aastal kahtlustatavana kinni. 3.Ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko taotles maakohtult vahistamise kohaldamist P. H.i suhtes, kuna on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda ning P. H.i vahistamata jätmisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. 3.1.P. H. kahtlustatakse viie kuriteo toimepanemises, sh kahe esimese astme kuriteo toimepanemises (KarS § 200 lg 2 p 4 8, § 214 lg 2 p 1). Ta on kuuel korral kriminaalkorras karistatud. Viimane kord vabanes kinnipidamiskohast 24.märtsil 2006.aastal. Väärteokorras on ta korduvalt karistatud (kaheksal korral). 4.Kuriteokahtlus tuleneb kannatanute ja tunnistajate ütlusest, jälitusprotokollist, samuti asjaolust, et tunnistab ennast osaliselt süüdi kuritegude toimepanemises. 5.Maakohtu istungil (lk.4-5) P. H. palus jätta ta vabadusse, kuna ta otsib tööd, elab koos isa ja emaga ja kasvatab alaealist last. 5.1.Kaitsja Artur Umurśadjants avaldas arvamust, et ringkonnaprokuröri vahistamistaotlus on põhjendamatu, kuna P. H. lubab tööle asuda, enam uusi kuritegusid toime ei pane, ta on muutnud oma elustiili. 6.Maakohtu kohtunik leidis (lk.6), et ringkonnaprokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna küllaldaselt on põhjendatud kahtlused, et vabaduses olles võib P. H. toime panna uusi kuritegusid, samuti võib ta pakku minna. Lisaks kohtunik märkis, et P. H.il puudub alaline töökoht ja ta lahkus kriminaalmenetluse ajal oma elukohast Hiiumale ning ei teatanud sellest menetlejale. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 7.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja vahistamismääruse peale esitanud määruskaebuses palub apellant P. H. (lk.8, k.1) muuta tõkendit ja kohaldata tõkendina – elukohast lahkumise keeldu. Ta selgitab, et tunnistab oma süüd. Apellant märgib, et elab koos vanematega. Tema ülalpidamisel on alaealine laps, mis tähendab kindla elukoha olemasolu. P. H. soovib hüvitada kannatanutele tekitatud materiaalse kahju. 8.Ringkonnakohtus toetas kaitsja vandeadvokaat Artur Umurśadjants määruskaebust selles toodud motiividel ning taotles maakohtu vahistamismääruse tühistamist ja P. H.i vahi alt vabastamist. 8.1.Ringkonnaprokurör Larissa Prokopenko leidis, et määruskaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja ei anna alust maakohtu vahistamismääruse tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9.Ringkonnakohtunike kolmeliikmeline koosseis (edaspidi ringkonnakohus) asus käesolevas asjas seisukohale, et kahtlustatava määruskaebus on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja Viru Maakohtu Kohtla-Järve 13.septembri 2007.a vahistamismäärus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, sest need vastavad määruskaebuse faktilistele asjaoludele. 2
(4)1-07-11445 10.Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 20 teise lõike kolmanda punkti kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 3)kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Isikult vabaduse võtmine ei saa toimuda otseviitega Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 20 mingile punktile, sest Eesti Vabariigi Põhiseaduse sama paragrahvi teise lõike preambula kohaselt peavad vabaduse võtmise juhud ja kord olema sätestatud eraldi ka seaduses. Kriminaalmenetluse raames isikult vabaduse võtmise (ehk tõkendi kohaldamise) alused ja kord on sätestatud eeskätt Kriminaalmenetluse §-s 130, kusjuures menetlusseadustiku selles paragrahvis sätestatud vahistusvõimalused tuginevad Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 20 lg 2 pdele 2 ja 3. 10.1.Erikaebuse materjalidest (lk.1-2) tuleneb, et apellant P. H. on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Teda on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Ajavahemikus 26.märtsist 2006.a kuni P. H.i kinnipidamiseni, s.o 13.septembrini 2007.a pani ta toime viis kuritegu, muuhulgas esimese astme kuriteo. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul oli põhjendatud alus arvata, et P. H. võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Õigustatult on maakohtu vahistamismääruses rõhutatud asjaolu, et tõkendi valikul arvestati P. H.i varasemat korduvat karistatust kriminaalkorras. 11.Määruskaebuse materjalidest tuleneb, et P. H.i kahtlustatakse röövimise ja väljapressimise toimepanemises (KarS § 200 lg 2 p 4,8 ja § 214 lg 2 p 1). Vastavalt KarS § 4 lg 2 on kuritegu, mis on ettenähtud KarS § 200 lg 2 p 4,8 ja § 214 lg 2 p 1 järgi, esimese astme kuritegu, millega on nähtud ette karistus vangistusena kolmest kuni viieteistaastani ja neljast kuni kaheteistaastani. Kriminaalmenetluse seadusitku (edaspidi KrMS) § 127 lg 1 kohaselt tuleb tõkendi valikul arvestada toimepandud kuriteo ohtlikkust. Samas leiab ringkonnakohus, et mida raskem on kuriteokahtlus, seda suurem on oht, et isik võib karistuse kartuses pakku minna ja hakata taolisel viisil kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Sellele viitab tuvastatud asjaolu, et P. H. lahkus kriminaalmenetluse ajal oma elukohast Hiiumale ning ei teatanud sellest menetlejale. 12.Ringkonnakohtu arvates on kohtueelse uurimise käigus olnud piisav alus kahtlustada P. H.i varguse, röövimise ja väljapressimise toimepanemises. Asjaolu, et P. H. otsib töökohta, omab kindlat elukohta, tema ülalpidamisel on alaealine laps, ei saa olla käesoleval juhul maakohtu poolt P. H.i suhtes valitud tõkendi muutmise alusteks. Seega ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tõkendina vahistamise kohaldamise, samuti ei sisalda määruskaebuste põhjendused sedavõrd kaalukaid asjaolusid, mis annaksid aluse käesoleval ajal P. H.i suhtes kergemaliigilise tõkendi kohaldamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud vahistamisel kriminaalmenetlusenormide rikkumisi. 13.Apellandi väite kohta kannatanutele tekitatud materiaalse kahju hüvitamisest märgib ringkonnakohus järgmist. 13.1.Kriminaalmenetlust varguse toimepanemise eest alustati 30.märtsil 2006.aastal. 2007.a septembri kuuni viibis P. H. vabaduses. Selle ajavahemiku eest ei püüdnud P. H. mitte ühtegi korda hüvitada kannatanutele tekitatud materiaalset kahju. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 390 ja 391 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 13.septembri 2007.a vahistamismääruse muutmata ja apellant P. H.i määruskaebuse rahuldamata. 3
(4)1-07-11445 Mihhail Komtšatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 4
(4)Vladimir Rozalka kohtunik