← Eesti

1-06-13780\6

1-06-13780 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2007. a Pärnu Kriminaalasja number 1-06-13780 Kohtukoosseis Eesistuja Rubo Kikerpill rahvakoht

§ 424

järgi üldmenetluses Süüdistatav RT, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, XXX, XXX. Varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral 1.07.09.1990.a Tartu linna Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 , lg 3 ;§ 88 lg 3 ja KrK 195 lg 2 järgi 3 aastat 6 kuud.

  1. 10.01.1992a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 176 lg 1 järgi 8 kuud vabadusekaotust.
  2. 13.05.1993.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 2 aastat vangistust
  3. 17.04.1996.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 101 p 7; § 139 lg 2 p 1,2,3; § 141 lg 2 p 3,4; § 197 lg 2 p 2; § 195 lg 2 alusel vabadusekaotus 11 aastat.
  4. 25.11.1999.a Harju Maakohtu otsusega KrK § 1956 lg 2 alusel mõisteti 7 aastat 8 kuud vabadust. Vabastatud enne tähtaega harju MK 19.04.2005.a määruse alusel katseajaga kuni 25.07.2007.a, karistuse ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud 23 päeva. Tõkend vahistamine kohaldatud alates 13.12.2006.a 1

(4)1-06-13780 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §§ 311 – 315, kohus otsustas Süüdi tunnistada RT KarS §

§ 424järgi ja tuginedes Kar

S § 63 lg 1mõista talle karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 antud karistusega liita talle Harju Maakohtu 25.11.

  1. a. otsusega mõistetud, kuid kandmata karistus kaks aastat, kaks kuud ja 23 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista neli aastat, kaks kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik alates 13.12.
  2. a. kuni 05.02.
  3. a., s.o. üks kuu ja 23 päeva. Ärakandmisele kuulub neli aastat ja üks kuu vangistust. Karistusaja algust arvata temal alates
  4. veebruarist
  5. a. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista RT´lt sundraha riigituludesse sundraha 9000 krooni, tasu riigi õigusabi eest 3858,60 krooni ja toimiku koopia CD-l valmistamise kulu 7 krooni. Sundraha, toimiku koopia valmistamise kulu ja tasu riigi õigusabi eest tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber
  6. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik RT, olles varem toime pannud varguse, olles seega KarS § 215 lg 2 p 1 tähendatud isik, 15.05.
  7. a. ajavahemikul kell 01.30 – 03.30 võttis XXX asuvast SR korterist omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil SR-le kuuluva sõiduauto Ford Scorpio reg märgiga XXXXXX võtmed ning Pärnu linnast XXX maja eest omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil SR-le kuuluva sõiduauto Ford Scorpio reg märgiga YYYYYY, millega sõitis Pärnu linnas ringi, kuni 15.05.
  8. a. kella 03.48 ajal Pärnu linnas Riia maanteel politsei poolt kinnipidamiseni. Seega tema, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 22.12.2005 Lääne Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 10 500 krooni, juhtis 15.05.2006 kella 03.48 ajal Pärnu linnas Riia Maanteel suunaga Papiniidu tänava poole mootorsõidukit Ford Scorpio reg märgiga XXXXXX alkoholijoobe seisundis, rikkudes sellega liikluseeskirja § 76 p 1,3 ja Liiklusseaduse § 20 lg 3,4 nõudeid. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Süüdistatav end kohtuistungil võõra vallasasja (auto) omavolilises ajutises kasutamises süüdi ei 2

(4)1-06-13780 tunnistanud ja seletas, et tema koos oma abikaasa GT-ga kohtus kannatanu SR ja tunnistaja VR-ga juhuslikult restoranis. Abikaasa oli invaliid ratastoolis ja teadis selle tõttu eelnevalt invaühingust R. Ühiselt tarvitati jooke ja seejärel mindi R juurde koju. Järgmisel päeval näitas R talle oma autot, mis seisis XXX tänaval. Hiljem palus ta R-lt autot, et G asjad maale ära viia, mille järel kannatanu ulatas talle auto võtmed. Õhtul, kannatanu juures kodus olles, kui teised magama jäid, lahkuti koos abikaasaga ning mindi ratastooli ees lükates XXX tänavale auto juurde. Kuna kiiret ei olnud, sõideti autoga linnas ringi, kuni politsei teda peatas. RT tunnistas, et oli tarvitanud alkoholi ning selle tõttu ei vaidlustanud joobe tuvastamist. Politsei kõrvaldas teda auto juhtimiselt ja auto pargiti XXX ette. Auto võtmed jättis ta aga autosse ning lahkus koos abikaasaga auto juurest. Kannatanut juhtunust ei teavitanud. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune ei ole süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, küll aga on tema hinnangul õige süüdistus KarS § 424 järgi. Kannatanu SR kinnitas, et RT on isik, kes omavoliliselt võttis tema sõiduauto võtmed ja seejärel omavoliliselt kasutas ajutiselt tema sõiduautot Ford Scorpio. Prokurör leidis, et süüdistava süü on täielikult tõendatud, teod on koosseisupärased ja puuduvad tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Maakohtu seisukoht RT süüdistus KarS § 424 järgi Antud kuriteo toimepanemine on tõendatud: Süüdistava enda seletusega selles, et oli enne autorooli asumist tarvitanud alkoholi ning joobe kontrollimisel tuvastati alkoholijoove, mida ta ei vaidlusta. Tunnistaja VV ütlustega selles, et tema politseiametnikuna tabas kontrollimisel süüdistatava mootorsõiduki juhtimiselt alkoholijoobes. Protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 25) ja RT sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 26). Karistusregistri õiendiga, millest nähtub, et isik on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis (tl 52-54). Seega RT, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem, karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. RT süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1 järgi Antud kuriteo toimepanemine on tõendatud: Kannatanu SR ütlustega selles, et RT ja viimase abikaasa G-ga kohtuti restoranis ja tarvitati ühiselt alkohoolseid jooke. Kuna tuttavatel ei olnud öömaja, kutsus ta isikud enda poole koju. Kaasa tuli ka VR. Järgmisel päeval käidi linna peal ja ühtlasi ka XXX maja juures, kus elab tema poeg S, kus seisis ka tema sõiduauto. Õhtul vaadati tema pool jälle üheskoos telekat, joodi õlut, mille järel mindi magama. Hommikul ärgates oli R koos abikaasaga kadunud. Hiljem avastas ta autovõtmete kadumise, samuti oli soritud dokumendikotis. Helistades pojale, kes elab XXX, selgus, et auto on ka kadunud. Seejärel pöördus ta politseisse avaldusega. Järgmisel päeval leidis poeg koos sõbraga juhuslikult auto seismas XXX parklas. Varuvõtmetega sai ta auto lahti, autost midagi kadunud ei olnud. Kannatanu kinnitusel oli just RT isik, kes omavoliliselt võttis tema sõiduauto võtmed ja seejärel omavoliliselt kasutas ajutiselt tema sõiduautot Ford Scorpio. Varalisi nõudeid tal süüdistatava suhtes ei ole. Tunnistaja VR ütlustega selles, et viibinud koos kannatanu, süüdistatava ja tema abikaasa 3
(4)1-06-13780 seltskonnas, jäädi ka kaheks ööks ööbima kannatanu poole. Teisel ööl lahkusid T ja abikaasa salamisi R juurest. Järgmisel päeval helistas R ja otsis auto võtmeid, mille järel oli kohe selge, et võtmed kadusid koos T-ga. Tunnistaja hinnangul on kannatanu isik, kes kunagi oma autot võõrastele ei anna. Küll rääkis T seltskonnas, et paari päeva pärast oleks vaja maale sõita, kuid minema pidi ta taksoga. R auto kasutamisest maale sõitmiseks ei olnud mingit juttu. Tunnistaja SR ütlustega selles, et tema isale kuulub Ford Scorpio, mis seisab tema elukohas XXX. Ühel päeval, eelmisel aastal, isa helistas ja otsis oma autot taga. Selgus, et seda polegi maja ees ning see oli ärandatud. Auto leidis päev hiljem tema koos sõbraga XXX eest parklast üles. Koopiaga auto registreerimistunnistusest on tõendatud, et Ford Scorpio reg nr XXXXXX omanikuks on SR (tl 4). Hinnanud tõendid kogumis, asus kohus seisukohale, et tõendid, peale RT ütluste, on omavahel kooskõlas. RT seisukohad on ennastõigustavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Olnuks RT-l omaniku luba auto kasutamiseks, poleks ta jätnud võõrast autot peale politseinike sekkumist niisama XXX parklasse. Hirm auto omaniku, kannatanu, pahameele ees sundis teda sündmuskohalt lahkuma, auto maha jätma ja auto omanikku sellest mitte teavitama. Kohus tuvastas, et süüdistatav võttis omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks võõra vallasasja – auto, omastamise eesmärgita. Kohtutoimiku põhjal tegi kohus kindlaks, et süüdistatav varem toime pannud varguse, mis on antud kuriteo puhul oluline kvalifitseeriv tunnus. Tunnistaja GT on oma eluajal (tl 75 surmatunnistus) eeluurimise käigus kinnitanud, et SR ise palus R-l auto XXX tänavalt ära tuua, kuna R kartis oma naise käest purjutamise pärast pahandada saada (tl 8-10). Kohus leiab siinjuures, et tunnistaja ütlused ei lange kokku ka RT ütlustega. Samas on oluline, et tunnistaja oli süüdistatava abikaasa, s.o. lähedane, kes ei soovinud oma abikaasa suhtes süüstavaid ütlusi anda. Tema ütlused loeb kohus ebatõesteks. RT-le inkrimineeritud kuriteod on koosseisupärased. Isik on teovõimeline täisealine isik, kes saab aru oma tegude tähendusest, seega puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Isik on süüdi kuritegude toimepanemises. Karistuse mõistmisel kohus kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ühiskonna seisukohalt positiivset tulemust – paranemist, ei nähtu. RT on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Seega tuleb talle mõista karistus, milline on seotud isikult vabaduse võtmisega. Siiski võib karistusaeg jääda raskeima kuriteo sanktsiooni alammäära. Kuna isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis tuleb talle mõista KarS §

§ 424ettenähtud kuritegude toimepanemise eest üks karistus.

Antud karistusega tuleb liita täies ulatuses Harju Maakohtu 25.11.1999. a. otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Rubo Kikerpill kohtunik Rita Salben rahvakohtunik 4

(4)Margo Orupõld rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.