lg 2 p 8; § 199 lg 2 p 4,8; § 121; § 328; § 201 lg 2 p 1 järgi, lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 06.11.2006.a. kohtuotsus Apellatsiooni esitaja V. M. apellatsioon Prokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav V. M. - isikukood XXX, kodakondsuseta, põhiharidusega, töötu, elukoht: XXX, kriminaalkorras 4 korral karistatud, vahi all alates 09.03.2006. Kaitsja Irina Žurina Resolutsioon Tühistada Viru Maakohtu 06.11.2006 otsus V. M. süüdimõistmises
Mõista V. M. süüdistuses
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik 1-06-8429 1. V. M. tunnistati süüdi
Mõisteti süüdi veel :
lg 2 p 1 järgi karistati 2 (kahe) aastase vangistusega.
Kohaldati
lg 1 sätteid, mille alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati M. vangistus 01.12.-03.12.2005.a. s.o 3 päeva ja alates 09.03.2006 kuni kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevani, s.o 7 (seitse) kuud 27 päeva. Lõplikuks karistuseks mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.11.2006.a. Samuti mõisteti V. M.-lt välja kannatanu A. M.-le tekitatud materiaalne kahju summas 1567,25 krooni ning sundraha ja menetluskulud.
lg 2 p 4- 25 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusega, kuna „Saaremaa viin“ viina vargus poes jäi katsestaadiumi ja viin tagatati poe omanikule. Talle kirjutati selle kuriteo eest välja rahatrahv 1500 krooni, mis on tasutud. Seega ei saa ühe kuriteo eest mõista 2 erinevat karistust. Samuti ei ole ta nõus kaitsja Antonina Belõševa osavõtuga eeluurimisest kui ka kohtust, kuna antud kaitsja peaks ammu minema pensionile. Samuti ei nõustu M.
T.-t vaid korra vastu huuli. Ta kaitses ennast kuna T. (kes on psüühiliselt haige inimene) armukadedusest lõi teda rauast haamriga vastu pead, mille tagajärjel oli M.-l peaajupõrutus. Politseile ta vastupanu ei osutanud. Kiirabi aga ei suvatsenud isegi tema pead kinni siduda, kuna selle peale oleks läinud liiga palju sidet. Palub apellatsioonkaebus läbi vaadata tema osavõtuta, kuna tal on probleeme tervisega. Kohtuistungil V. M. ei osalenud. 2 1-06-8429 Ringkonnaprokurör K. Rostovtsev palus otsuse kui seadusliku muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Kaitsja I.Žurina palus kaebuse selles toodu motiividel rahuldada. Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaaltoimikuga, leidis, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. V. M. kuulub õigeksmõistmisele süüdistuses
Asjas ei ole kogutud ühtki tõendit, mis lükkaks ümber tema väited, et kannatanu I. T. tungis talle haamriga kallale. V. M.-l on kiirabi poolt fikseeritud kehavigastused, aga hoolimata süüdistusest, et I. T.-le tekitati kehavigastusi , ei ole I. T.-l fikseeritud ei ekspertiisi vormis, ei kiirabi poolt ega ka kasvõi tunnistajate ütluste alusel ühtki kehavigastust. Ei ole ka tema ülekuulamise protokollis küsitud, milliseid kehavigastusi ja millega talle tekitati. Sündmuskohalt leitud haamer ja taignarull kandsid mõlemad verejälgi, kuid ei ole kindlaks tehtud, kelle veri nimetatud riistadel oli. Seega ei ole sel tõendil mingit väärtust, ainult võib oletada, et haamril oli V. M. veri, kuna talle tekitatud kehavigastused võivad olla tekitatud haamriga. Ka I. T. peksmise fakti kohta pole ühtki muud tõendit kui I. T. enda ütlused. Pole tuvastatud ühtki tunnistajat, on ainult kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mis ei haaku süüdistatava ütlustega ja muid tõendeid asjas kogutud ei ole. Muus osas kohtuotsus muutmisele ei kuulu. Ei vasta tõele V. M. väide selle kohta, et ta viinavarguse katse eest on juba väärteokorras karistatud ning teist korda sama teo eest karistada ei või. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, karistati V. M.-t 24.12.2005 Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 1500 krooni. Seega ei ole V. M. viinavarguse katse eest 24.12.2005 väärteokorras karistatud. Kuna kergemad karistused loeti kaetuks
lg 2 p 1 järgi mõistetud rangema karistusega, milline on mõistetud minimaalmäärale lähedases määras, siis liitkaristus kergendamisele ei kuulu. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 3 ; 340 lg 2 p 1 ; 343 lg 1; 344; 345. E.Levina M.Kuusk V.Rozalka 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.