S § 73 lg 4 ja § 74 lg 5 alusel pöörati reaalsele täitmisele Ida-Viru Maakohtu 14.05.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aastat 8 kuud vangistust ja KarS § 65 lg. 2 alusel mõisteti V. G. ile liitkaristus, mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, s.o. 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, alates 31.03.
§-le 233 oli lühimenetluse kohaldamiseks alus olemas- kahtlustatav V. G. avaldas selleks soovi ning prokuratuur oli sellega nõus. Seega kohus lahendas kriminaalasja tunnistajaid välja kutsumata kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Lühimenetluse puhul kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja läbivaatamist, mistõttu apellandi etteheide, et kannatanu ei osalenud maakohtu istungil, ei ole asjakohane.
§-le 234 lg 3 võib süüdistatav lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõppemist. Seega, kui isik leiab, et ta siiski sooviks enda aktiivselt kaitsta s.t esitada küsimusi nii tunnistajatele kui ka kannatanule, või siis taotleda uute tõendite lisamist ja nende uurimist, võib ta lühimenetluse taotlusest loobuda. Süüdistatav V. G. seda aga ei teinud, mistõttu tegi kohus lahendi tuginedes vaid toimiku materjalidele. Ringkonnakohtu istungil V. G. kinnitas, et tegelikult tunnistab ta end süüdi ning loobub apellatsioonist osaliselt, soovib otsuse muutmist ainult karistuse osas.
§-le 331 lg 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides. Süüdistatav V. G. loobus apellatsioonist osaliselt, mistõttu on apellatsiooni esemeks vaid süüdistatavale mõistetud karistuse põhjendatus. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev märkis, et kohus võiks apellatsiooni piiridest väljuda ning kontrollida ka V. G. i süüdimõistmise põhjendatust. Ringkonnakohus osundab, et
§-le 331 lg 4 ei ole apellandil ega ka teistel menetluse pooltel kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piiridest. Seega, võttes arvesse süüdistatava osalise loobumise apellatsioonist, kuulub läbi vaatamisele vaid V. G. ile mõistetud karistuse põhjendatus. Apellatsiooni piiridest väljumine on põhjendatud vaid juhul, kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise või siis materiaalõiguse ebaõige kohaldamise maakohtu poolt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kriminaalasja menetlenud vastavalt kriminaalmenetluse seaduse sätetele võttes arvesse lühimenetlust reguleerivate normide erisusi, mistõttu kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud. V. G. i süüdimõistmisel on kohus tuginenud kriminaalasjas kogutud ning maakohtus uuritud tõenditele ning nende kogumile tuginedes põhjendatult lugenud tõendatuks V. G. ile esitatud süüdistuse. Materiaalõigust on samuti õigesti kohaldatud, mistõttu apellatsiooni piiridest väljumiseks alust ei ole. Mõistetud karistusest. V. G. ile mõisteti KarS § 200 lg 2 p 4 järgi karistuseks 3 aastat vangistust s.o antud paragrahvi teise lõike alammäär. Kohus on põhjendatult lähtunud ka asjaolust, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse karistuse mõistmiseks alla sanktsioonis ettenähtud alammäära. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluse korras, vähendati mõistetud karistust veelgi 1/3 võrra, karistuseks jäi 2 aastat vangistust. V. G. pani antud kuriteo toime Viru Maakohtu 15.04.2005 kohtuotsusega mõistetud katseajal, mistõttu kohaldati õigesti KarS §-i 65 lg 2 ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud vangistust ( varasema otsuse järgi kandmata karistus oli 2 aastat 8 kuud vangistust). Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid V. G. ile mõistetud karistuse muutmise, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 1; 344; 345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsus jätta muutmata. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.