G. i süüdistus
199 lg 2 p 4,7,8, M. L. e süüdistus
M. a süüdistuses
V. i süüdistuses
Süüdimõistetud V. K. , isikukood xxxx, sünd. xx a. Pärnu maak. x, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskeriharidusega, abielus, ülalpidamisel 5 alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.09.02.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahviga summas 100 päevamäära, s.o. 5000 krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Rahaline karistus asendatud 10.01.2005 a. 33 päevase vangistusega. 2. 26.02.2004 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 7,8 alusel 8 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. 3.08.03.2005 a. Viljandi Maakohtu poolt
4.16.11.2005 a. Viljandi Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7, § 202 lg 1 alusel 9 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes 02.02.2006 a. 5.29.03.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 1 ja § 424 alusel 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Väärtegude eest karistatud kokku 4 korral. Tõkend vahistamine, viibib vahi all alates 12.11.2006 a. 2 Elukoht xx. Ei tööta. E. G. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x linnas, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskharidusega, lahutatud, ülalpidamisel 2 alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.01.10.1996 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 1 aasta ja 3 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 6 kuulise katseaja kohaldamisega. 2.20.07.1997 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 p 1,3 alusel 2 aasta ja 2 kuulise vabadusekaotusega. 3.25.03.2000 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel 2 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. 4.17.09.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. 5.29.09.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 1,4,7,8 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja kohaldamisega. 6.12.02.2004 a. Järva Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 alusel 2 aasta 1 kuu ja 10 päevase vangistusega, mille kandmiselt vabanes 22.03.2006 a. 7.27.10.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt
Vabanes karistuse kandmiselt 15.03.2007 a. Väärtegude eest karistatud 6-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 26.10.2006 a., tõkend vahistamine oli kohaldatud 3 päeva 13.11.-15.11.2006 a., Elukoht xx, ei tööta. M. L. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskharidusega, vallaline, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.22.02.2000 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 alusel 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega. 2.24.01.2001 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 3 alusel 11 kuu ja 28 päevase vabadusekaotusega. 3.03.04.2001 a. Järva Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 alusel 1 aastase vabadusekaotusega. 4.10.09.2001 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1,2 alusel 7 kuulise vabadusekaotusega. 5.12.03.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1,2,3,
Väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral. Tõkend vahistamine, viibib vahi all alates 13.11.2006 a. Elukoht xx, ei tööta. J. M. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x linnas, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskharidusega, lahutatud, ülalpidamisel 2 alaealist last, varem kohtulikult kriminaalkorras 3 karistatud 1.16.02.2004 a. Pärnu Maakohtu poolt
2.17.01.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 2 p 1,3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 7-l korral. Tõkend vahistamine, viibib vahi all alates 13.11.2006 a. Elukoht xx, töökoht xx, aknapaigaldaja. H. V. , isikukood xxxx, sünd. xx a. x linnas, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, põhiharidusega, vallaline, varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud 1.19.10.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt
199 lg 2 p 4,7, § 25 lg 2 ja § 209 lg 2 p 1 alusel 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega, väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, tõkend vahistamine, viibib vahi all alates 13.11.2006 a. Elukoht xx, ei tööta. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, § 315 lg 4 Süüdi mõista V. K.
lg 2 p 1 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,
lg 2 p 4,7,8 järgi ning karistada teda (9 k) üheksa kuulise vangistusega
lg 2 p 7 järgi ning karistada teda (4 a) nelja aastase vangistusega,
lg 1 alusel kohaldada liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks (4
K. l eelvangistuses alates 12.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a. viibitud aeg, s.o. 5 kuud ja 15 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise, s.o. 26.04.2007 a. päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2 k 15 p) kaks aastat kaks kuud ja 15 päeva vangistust.
K. le liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 29.03.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastase vangistuse võrra ning ning mõista karistuseks (4 a 2 k 15 p) neli aastat kaks kuud ja viisteist päeva vangistust, millise kandmise algust arvata alates 26.04.2007 a. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi mõista E. G.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada E. G. ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust, milline aga jätta
G. (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.
G. il eelvangistuses ajavahemikus 13.11-15.11.2006 a. viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Allutada E. G. katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 26.04.2007 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. 4 Süüdi mõista M. L.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada M. L. ele mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (2 a 8 k) kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust Tõkend vahistamine jätta muutmata.
L. el eelvangistuses alates 13.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a. viibitud aeg, s.o. 5 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka ning lugeda tal kohtuotsuse kuulutamise, s.o. 26.04.2007 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2 k 16 p) kaks aastat kaks kuud ja kuusteist päeva vangistust. Süüdi mõista J. M.
lg 2 p 1,2 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,
lg 2 p 1 järgi ning karistada teda (9 k) üheksa kuulise vangistusega,
lg 2 p 7 järgi ning karistada teda (4 a) nelja aastase vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada liitkaristust kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel ning mõista karistuseks (4
M. al eelvangistuses ajavahemikus 13.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a. viibitud aeg s.o. 5 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka ning lugeda tal kohtuotsuse kuulutamise, s.o. 26.04.2007 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2 k 16 p) kaks aastat kaks kuud ja kuusteist päeva vangistust.
M. ale liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 6 kuulise vangistuse võrra ning mõista karistuseks (3 a 8 k 16 p) kolm aastat kaheksa kuud ja kuusteist päeva vangistust, millise kandmise algust arvata alates 26.04.2007 a. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi mõista H. V.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada H. V. ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (2 a 8 k) kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust.
V. il eelvangistuses ajavahemikus 13.11.2006 a. kuni 26.04.2007 a. viibitud aeg, s.o. 5 kuud ja 14 päeva karistusaja hulka ning lugeda tal kohtuotsuse kuulutamise, s.o. 26.04.2007 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 2 k 16 p) kaks aastat kaks kuud ja kuusteist päeva vangistust.
V. ile liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 19.10.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuu ja 4 päeva võrra ning mõista karistuseks (3 a 6 k 20 p) kolm aastat kuus kuud ja kakskümmend päeva vangistust, millise kandmise algust arvata alates 26.04.2007 a. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Välja mõista tsiviilhagid – V. K. lt
lg 2 p 1 tähendatud isikuks, ajavahemikul 29.05.2006 a., täpselt tuvastamata kellaajal, leidis Pärnu maakonnas, xx AA elukohast Vändra vallast Orikülast toodud kottidest AA le kuuluva mootorsae ECHO CS3500väärtusega 6800 krooni ning olles teadlik, et saag kuulub AA le, ei tagastanud ta mootorsaagi omanikule ega teatanud leiust, vaid müüs mootorsae 29.05.2006 a. täpselt tuvastamata kellaajal Pärnu maakonnas, Xx majas edasi tuvastamata isikule, tekitades omastamisega AA le 6800 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus on V. K. le esitatud selles, et tema, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime
-V. K. LE ja E. G. ILE selles, et nemad, olles varem toime pannud varguse ning olles seega
kell 17.00 kuni 01.08.2006 a. kell 18.20, tungisid koos aknaklaasi ja ukselukustuse purustamise teel sisse Pärnu maakonnas, xx asuvasse BB le kuuluvasse x tallu ning võtsid sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära BB le kuuluva puulõhkumise masina väärtusega 1500 krooni, lumelükkaja -400 krooni, 1 kg suhkrut -13 krooni, käsidrelli -100 krooni, 12 viinapitsi koguväärtusega 214.20 krooni ja 10 kg vaskjuhtmeid koos ämbriga koguväärtusega 800 krooni, tekitades BB le vargusega 3027.20 krooni suuruse varalise kahju. 6 Süüdistus on V. K. le ja E. G. ile esitatud selles, et nemad võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega, panid toime
-V. K. LE, M. L. ELE, J. M. ALE ja H. V. ILE selles, et nemad koos, ööl vastu 12.11.2006 a., täpselt tuvastamata kellaajal Pärnu linnas, xx, mahajäetud maja teisel korrusel, tungisid võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil kallale CC le lüües teda tuvastamata arv kordi käte ja jalgadega pea, keha ja jalgade piirkonda. Peksmise käigus kukkus CC pikali, misjärel J. M. , V. K. , H. V. ja M. L. jätkasid käte ja jalgadega CC löömist pea, keha ja jalgade piirkonda, põhjustades peksmisega CC le peaaju vapustuse, põrutushaavad peanahal, ulatuslikud nahaalused verevalumid pea ja kaela piirkonnas ning rindkere põrutuse, s.o. lühiajalise tervisekahjustuse. Peksmise käigus võtsid J. M. , V. K. , M. L. ja H. V. CC lt ära sularaha summas 2000 krooni, botased väärtusega 230 krooni, nahktagi -150 krooni, mobiiltelefoni Nokia 3410 -500 krooni koos ZEN kõnekaardiga väärtusega 100 krooni, kolm varalist väärtust mitteomavat võtit, kaks võtit koguväärtusega 200 krooni, ühe magnetvõtme väärtusega 300 krooni, nahast püksirihma -300 krooni ja varalist väärtust mitteomava ID kaardi CC nimele, tekitades kokku röövimisega CC le kerged tervisekahjustused ja 3780 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus V. K. le, J. M. ale ja H. V. ile on esitatud selles, et nemad võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt, panid toime
L. ele aga
lg 2 p 4,7 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. -J. M. ALE selles, et tema, olles toime pannud varguse ning olles seega
kuni 14.10.2006 a., päevasel ajal, kasutas koos EE iga, kelle osas on kriminaalasja menetlus seoses tema surmaga lõpetatud, omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil, omaniku teadmata ja loata DD le kuuluvat sõiduautot Toyota Corolla, reg. Nr. xxxxxx, sõites sellega Pärnu linnas ringi kuni autos lõppes bensiin, misjärel nad jätsid sõiduauto Pärnu linnas Mihkli 2 maja lähedusse. Süüdistus J. M. ale on esitatud selles, et tema, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega omastamise eesmärgita, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, pani toime
-Veel oli J. M. ALE esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ning olles seega
kella 14.00-15.00 paiku Pärnu linnas, Mihkli t. 2 maja läheduses, olles teadlik, et EE oli eelnevalt võtnud DD le kuuluva sõiduauto Toyota Corolla, reg. Nr. xxxxxx omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks, omastas DD le kuuluva ja tema valduses oleva sõiduauto Toyota Corolla väärtusega 34000 krooni, müües sõiduauto FF ile. Süüdistus J. M. ale on esitatud selles, et tema, valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani toime
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul arutamisel tunnistas V. K. end kuritegude toimepanemises süüdi osaliselt eitades röövimise toimepanemist, kuid tunnistas, et oli konflikt kannatanu CC ga, kuna kannatanu „ärples ja väljendas end üleolevalt.“ Varguses BB le kuuluvast talust V. K. end süüdi ei tunnistanud, väites et tema osalemine piirdus asjade auto peale laadimises ning minema viimises. Samas võttis V. K. omaks, et asjade autosse laadimisel sai ta aru, et tegemist on varastatud asjadega. AA le kuuluva mootorsae omastamises tunnistas V. K. end täielikult süüdi. 7 -Süüdistatav E. G. tunnistas end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja kahetses toimepandut, samuti lubas ta kannatanule hüvitada tekitatud kahju. -M. L. end kuriteo (s.o. röövimise) toimepanemises süüdi ei tunnistanud kinnitades, et tema süü seisnes selles, et võttis mahajäetud majas koos kannatanu ja teiste süüdistatavatega viina ning ei läinud kannatanule appi kui tema suhtes vägivalda kasutati. Vägivalla kasutamise põhjuseks nimetas M. L. seda, et kannatanu käitus üleolevalt, hooples ning lubas viina juurde tuua, kuid ei täitnud oma lubadust. Seda kes kannatanu suhtes vägivalda kasutas ning kuidas see toimus, M. L. avaldada ei soovinud. -J. M. tunnistas end süüdi osaliselt seletades, et ta ei ole DD le kuuluvat sõiduautot ärandanud, kuid on sellega sõitnud ning selle ka maha müünud. Samuti tunnistas J. M. , et tal puudus omaniku luba sõiduki kasutamiseks ning selle müümiseks. Röövimise toimepanemises J. M. end süüdi ei tunnistanud, seletades, et ei ole kannatanut peksnud, kuid võis teda ühel korral tõugata. Samas J. M. tunnistas, et kannatanut peksti, kuna ta ärples ning käitus üleolevalt. -H. V. tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt võttes omaks, et võttis kannatanu botased ja nahktagi, kuid seda mitte röövimise eesmärgil, vaid selleks, et minna nendega poodi alkoholi juurde tooma. Samas H. V. kinnitas, et jääb oma kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Asja kohtulikul arutamisel jäid kõik süüdistatavad - V. K. , E. G. , M. L. , J. M. ja H. V. selle juurde, et kohus arutaks asja lühimenetluse korras. Kannatanu AA avaldas, et temalt varastati vähekasutatud Jaapani päritoluga mootorsaag hinnaga ca 7000 krooni, milline kahju on talle hüvitamata. -Kannatanu BB avaldas, et vargusega talle kuuluvast x talust varastati süüdistuses toodud esemed. Varastatud esemetest on kannatanule tagastatud puulõhkumise masin ning viinapitsid. Kannatanu hindas talle veel hüvitamata kahju suuruseks 1300 krooni ning palus selle väljamõistmist. Prokurör leidis, et kõigi süüdistatavate süü on leidnud neile esitatud süüdistustes tõendamist ning palus nende süüdi tunnistamist ning karistamist lühimenetluse korras. KOHTU SEISUKOHT: Kuna kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad lühimenetluse juurde, lahendas kohus KrMS § 233 lg 1 kohaselt kriminaalasja toimikumaterjalide põhjal. Kohus leidis, et süüdistatavate süü kuritegude toimepanemises on tõendatud järgmiselt – AA le kuulunud mootorsae enda kasuks pööramises, s.o. omastamises – kannatanu AA ülekuulamise protokolliga (I kd. t.l. 36-37), milles kannatanu on avaldanud, et 28.05.2006 a. Vändra vallas, Orikülas, kolimise käigus läks kaotsi kannatanule kuulunud, kollases kilekotis olnud mootorsaag maksumusega 6800 krooni. -Tunnistaja GG i ütlustega (I kd. t.l. 38-39) selle kohta, et tumeda peaga meesterahvas (ilmselt V. K. ) andis xx juures ühe naisterahva kätte valget või kollast värvi kilekoti ning naisterahvas viis kilekoti majja. -Tunnistaja HH kinnitusel viibis kannatanu majas enne sealt lahkumist üksnes V. K. , mistõttu ei saanud keegi teine kannatanule kuuluvat saagi varastada (I kd. t.l. 40-41). -II i ütlustega (I kd. t.l. 45-46) selle kohta, et 2006 a. mai lõpus aitas ta kannatanul AA l kolida. Kolimise käigus andis kannatanu II ile kartulit, peeti, porgandit, mahlu ja konserve, millised paigutati kartulikottidesse. Viinud kotid II i elukohta xx, võttis V. K. ühest kotist välja mootorsae ning andis selle edasi II ile tundmatule isikule. Hiljem avaldas V. K. tunnistajale, et andis sae ära võla katteks. Tunnistaja on kinnitanud, et saag, mida ta V. K. käes nägi, kuulus kannatanule AA le (I kd. t.l. 45-46). -Süüdistatava V. K. enda ütlustega (I kd. t.l. 196-197). Süüdistatava ütluste kohaselt märkas ta II i elukohas AA juurest äratoodud asjade mahatõstmise käigus muude asjade hulgas ka mootorsaagi, milline oli ekslikult sattunud II ile lubatud asjade hulka. V. K. sae leidmisest selle omanikule ega teistele ei teatanud. Sae müüs V. K. maha talle tundmatule taksojuhile. 8 Ülaltoodust nähtub, et süüdistatav V. K. , leidnud kolimise käigus muude asjade hulka sattunud kannatanule AA le kuuluva mootorsae ja saanud sellega asja valdajaks, oli teadlik, et saag kuulub kannatanule. V. K. ei tagastanud saagi selle seaduslikule omanikule ega teatanud talle ka leiust. V. K. , olles teadlik, et saag ei kuulu talle, omastas enda valdusesse sattunud vallasasja ning müüs selle edasi eeluurimisega tuvastamata isikule. Süüdistatava taolist, otsese tahtlusega käitumist tuleb käsitleda tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena
Kuna V. K. t oli enne eeltoodud kuriteo toimepanemist 16.11.2005 a. Viljandi Maakohtu poolt karistatud
lg 2 p 4,7 alusel 9 kuulise vangistusega, mille kandmiselt ta vabanes 02.02.2006 a., siis on tema puhul tegemist
Eeltoodust lähtudes, leidis kohus, et V. K. süü kuriteo toimepanemises
-Varguse toimepanemises V. K. ja E. G. i poolt 30.07.-01.08.2006 a. xx asuvast BB x talust – kannatanu BB kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (I kd. t.l. 75-81), milles kannatanu on avaldanud, et eeltoodud ajavahemikus on ukselukustuse lahtimurdmise ja aknaklaaside lõhkumise teel sisse tungitud talle kuuluvasse talumajja ning sealt on varastatud 1 kg suhkrut, 12 viinapitsi, käsidrell, lumelükkaja, elektrimootoriga puulõhkumise masin ja ämber 10 kg vasktraadiga. Vargusega tekitatud kahju hindas kannatanu 3063 krooni ning lõhkumisega tekitatud kahju 2350 krooni väärtuses. Täiendava ülekuulamise käigus (I kd. t.l. 80-81) on kannatanu avaldanud, et ta on temalt varastatud viinapitsid ja puulõhkumise masina tagasi saanud. Kannatanu hindas talle veel hüvitamata kahju suuruseks 1300 krooni. Nimetatud kahjusumma juurde jäi kannatanu ka kriminaalasja kohtulikul arutamisel. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 50-69), milline tõendab ukseluku ja aknaklaaside lõhkumise teel kannatanu BB le kuuluvasse talumajja sissetungimist ning sealt varguse toimepanemist kannatanu poolt avaldatud ajal ning viisil. Sündmuskoha vaatluse käigus on talumaja köögi põrandalt leitud mobiiltelefon Nokia 3110. Kriminaalmenetluse käigus on kindlaks tehtud, et telefon kuulus süüdistatavale E. G. ile. Nimetatud asjaolu kinnitab E. G. i viibimist kuriteo toimepanemise ajal sündmuskohal. -Tunnistaja II i ütlustega (I kd. t.l. 82-84) selle kohta, et 2006 a. juulikuu lõpus läks ta koos E. G. iga x külas asuva talumaja juurde. E. G. lõi maja akna puruks ning sisenes akna kaudu majja. Pärast seda II lahkus maja juurest, kuid E. G. jäi sinna. Jõudnud Vändrasse, kohtas II V. K. t ning teatas talle, et E. G. viibib ühes tühjas talumajas, samuti seletas ta V. K. le talu täpse asukoha peale mida lahkus V. K. samas suunas. Hiljem sai II teada, et V. K. ööbis koos E. G. iga talus. Tunnistaja eeltoodud ütlused kinnitavad seda, et kuriteo toimepanemise ajal viibisid sündmuskohal koos nii E. G. kui ka V. K. . -Tunnistaja JJ e antud ütlustega (I kd. t.l. 85-88). Tunnistaja on kinnitanud, et talle helistas V. K. ning kutsus tunnistajat tulema autoga x külas asuva talumaja juurde. Talumaja juures tõstsid V. K. ja E. G. tunnistaja auto peale elektrilise puulõhkumise masina ning kavatsesid viia see Türile ja seal maha müüa. Seejärel aga pakkus V. K. puulõhkumise masinat JJ ele, kes lõpuks nõustuski masina ostmisega 400 krooni eest. Umbes nädal aega hiljem helistas V. K. uuesti tunnistajale ning kutsus teda samasse kohta. Antud korral laadisid V. K. ja E. G. tunnistaja autole vanarauda ning muid esemeid, millised viidi Türi linna ning paigutati E. G. i poolt juhatatud kuuri. V. K. lt ostetud puulõhkumise masina andis JJ üle politseile. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et V. K. ja E. G. koos panid kannatanu BB talumajast toime varguse varastades puulõhkumise masina ning metalli. -Asitõendi, eeltoodud BB talumajast varastatud elektrilise puulõhkuja vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 89-91), milline kinnitab puulõhkumismasina vargust ning selle sattumist tunnistaja poolt kirjeldatud viisil tema kätte. -Üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (I kd. t.l. 94), milline tõendab E. G. i poolt politseile talumajast varastatud 12 viinapitsi üleandmist ning nimetatud viinapitside kui asitõendite 9 vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 95-96). Eeltoodud tõendid kinnitavad varastatud asjade sattumist E. G. i valdusesse. -DNA ekspertiisiaktiga (I kd. t.l. 99-101), milline tõendab, et BB talumaja juurest leitud mobiiltelefonilt Nokia 3110 leiti bioloogilist materjali, mille puhul ei saa välistada E. G. i bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Samuti on ajalehelt ning ühelt sündmuskohal leitud suitsukonilt leitud DNA profiile, millised langevad kokku E. G. i DNA profiilidega. Nimetatud asjaolu tõendab E. G. i viibimist sündmuskohal ning puutumust seal eeltoodud esemetesse. -Tunnistaja KK i ütlustega selle kohta, et 2006 a. juulikuus helistas talle V. K. ning kutsus tunnistajat sõitma oma autoga x külla ühe talumaja juurde. Jõudnud sinna, püüdsid V. K. ning seal viibinud tunnistajale tundmatu mees paigutada tunnistaja sõiduautosse puulõhkumise masinat. Kuna aga masin oma suuruse tõttu sõiduautosse ei mahtunud, jäi toiming lõpuni viimata ning KK i sõitis ära (II kd. 131-133). Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et V. K. viibis kannatanu talus ning tal oli tahtlus varastada kannatanule kuuluv puulõhkumise masin. -DNA ekspertiisi läbiviinud eksperdi Anu Aaspõllu teatisega selle kohta, et talumaja juurest leitud ja seda analüüsitud suitsukonilt leiti DNA profiile, millised langevad kokku KK i DNA profiiliga (II kd. t.l. 129). Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et KK viibis talumaja juures ning teab seal toimunu kohta ütlusi anda. -Süüdistatava V. K. ütlustega kahtlustatavana ülekuulamise käigus (I kd. t.l. 190), milles ta on kinnitanud, et viibis koos E. G. iga kannatanu talumajas, jõi temaga koos viina ning võttis koos E. G. iga vaskjuhtmeid ning veel mingeid esemeid, mida ta aga ei mäleta. Süüdistatav on tunnistanud, et ta sai aru, et neil ei olnud õigust talust esemeid kaasa võtta. Antud asjaolu kinnitab, et süüdistatav möönis enda poolt varguse, s.o. kuriteo toimepanemist. -Süüdistatava E. G. i kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega (I t.l. 207-209). E. G. i ütluste kohaselt viibis ta 2006 a. suvel ühes tühjas talumajas algul koos II iga. Pärast II i lahkumist tuli tallu V. K. koos autoga, mida juhtis E. G. ile tundmatu mees. V. K. ja E. G. pöörasid koos maja segamini otsides asju, mida kaasa võtta. Maja juurde valmispandud metalli panid V. K. ja E. G. auto peale ning viisid selle Türile, kus asjad jäeti E. G. i elukohta. E. G. i ütlused lähevad kokku JJ e ütlustega ning kinnitavad varguse toimepanekut V. K. ja E. G. i poolt. Eeltoodud tõendite põhjal asus kohus seisukohale, et süüdistatav E. G. viibis omavoliliselt 2006 a. juuli lõpus Vändra vallas, x külas BB le kuuluvas talumajas algul koos II i, hiljem aga koos V. K. ga, kusjuures majja sisenemiseks oli E. G. purustanud maja aknaklaasi ning välisukse luku. Hiljem, kui II oli lahkunud, tuli majja V. K. . Pärast seda paiskasid E. G. ja V. K. segamini elamu ruumid, kapid ning panipaigad ja võeti kaasa kannatanule kuuluvad asjad. Kohus on veendunud, et kuigi V. K. ja E. G. ei ole oma ütlustes nimetanud äravõetud esemete hulgas kõiki neid esemeid, mille äravõtmisest on avaldanud kannatanu, ei ole kohtul alust kahelda kannatanu avaldatus. Kannatanu ütlustest (I kd. t.l. 75-76) nähtub, et tema lahkus oma talumajast 30.07.2006 a. õhtul, uuesti tuli ta talumajja 01.08.2006 a. s.o. ülejärgmisel päeval. Seega pandi vargus toime vahepealse, suhteliselt lühikese aja jooksul. Kuivõrd E. G. i ütluste kohaselt viibis süüdistatav talus pikemat aega (ööbis seal), ei ole tõenäoline, et ülejäänud lühikese ajavahemiku jooksul, kui talus keegi ei viibinud, oleks sinna tulnud veel keegi eeluurimisega tuvastamata isik ning varastanud need asjad, mida süüdistatavad ei ole nimetanud. Kohtu hinnangul panid V. K. ja E. G. toime lisaks metalli (traadi), viinapitside ja puulõhkumise masina varguse toime ka suhkru, käsidrelli ja lumelükkaja varguse. Võõras talumajas omavolilise viibimine ning sealt teadlikult neile mittekuuluvate asjade kaasavõtmine on käsitletav võõra vallasasja ebaseadusliku omandamisena. Taoline tegevus on käsitletav
Kuna V. K. ja E. G. otsisid koos asju, valisid need välja ning toimetasid asjad koos V. K. poolt organiseeritud transpordiga minema, on tegemist varguse toimepanemisega grupis. 10 Omavolilist sisenemist omaniku poolt lahkumisel lukustatud elamusse tuleb käsitleda varguse toimepanemisena sissetungimisega. Nii V. K. kui E. G. i puhul oli tegemist varem varguse toimepannud isikutega. Olles teadlikud, et taluhoonetes olnud vara ei kuulu neile ja neil puudub õigus hõivatud varale, tegutsesid süüdistatavad vara hõivamisel subjektiivsest küljest kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist kuriteo toimepanek nii V. K. kui E. G. i poolt
-J. M. a poolt DD le kuuluva sõiduauto Toyota Corolla omavolilises kasutamises ja enda kasuks pööramises – kannatanu DD ütlustega selle kohta 25.10.2006 a. avastas ta enda sõiduauto Toyota Corolla varguse x hoovist (I kd. t.l. 117). Täiendava ülekuulamise käigus on kannatanu avaldanud, et sõiduki on ta Nooda tänaval asuvast tasulisest parklast kätte saanud. Kuna sõiduk oli avariiline, soovib kannatanu talle tekitatud kahju hüvitamist summas 20400 krooni (I kd. t.l. 121). -Ostu – müügi lepingust 18.09.2006 a. nähtub, et LL on DD le müünud sõiduauto Toyota Corolla (riiklik reg. Nr. xxxxxx) (I kd. t.l. 118). Autoregistri väljatrükist (I kd. t.l. 119) nähtub, et tegemist oli tumesinist värvi luukpära tüüpi kerega 1993 a. sõiduautoga. Eeltoodud tõendid tõendavad, et auto kuulus varguse ajal DD le, samuti iseloomustavad auto väliseid tunnuseid. -Tunnistaja MM i ütlustega (I kd. t.l. 127-128). Tunnistaja on avaldanud, et 15.10.2006 a. viibis ta koos FF iga Ülejõe Säästumarketi juures. Seal kohtasid nad „väikeseks x“ kutsutavat isikut, kes pakkus müüa sõiduautot Toyota Corolla. Seejärel mindi koos Mihkli tänavale, kus müüja näitas tumesinist värvi sõiduautot. FF maksis sõiduki eest 500 krooni ja küsis auto dokumente, kuid „väike x“ dokumente ei andnud, vaid lubas dokumendid tuua järgmisel päeval. Sama päeva õhtul tegi aga FF autoga Uus - Sauga tänaval liiklusõnnetuse sõites ühele parkivale autole otsa. -FF i ütlustega (I kd. t.l. 129-130), kes on seletanud, et 15.10.2006 a. sai ta Jannseni tänava Säästumarketi juures kokku x nimelise mehega, kes pakkus müüa sõiduautot Toyota Corolla soovides algatuseks saama käsiraha 500 krooni. FF nõustus tehinguga, andis sõiduki eest 500 krooni, samuti võttis kanistrisse 100 krooni eest bensiini. Koos x ja MM iga mindi Mihkli tänavale, kus oli tumesinist värvi Toyota Corolla. Seal andis x sõiduki FF ile üle, kuid ütles, et auto dokumente tal üle anda ei ole, kuna need on ämma käes. Dokumendid lubas x üle anda järgmisel päeval. Sama päeva õhtul tegi alkoholijoobes olnud FF sõiduautoga Uus – Sauga tänaval liiklusõnnetuse ning siis selgus, et sõiduk on varastatud. -Isiku äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd. t.l. 133-134) on tõendatud, et FF on fotodelt ära tundnud sama x nimelise isiku, kes talle 15.10.2006 a. müüs sõiduauto Toyota Corolla. x nimeliseks isikuks oli süüdistatav J. M. . -NN i ütlustega (I kd. t.l. 135-137) on tõendatud see, et tema koos J. M. aga kohtas Uus – Sauga poe juures EE it, kes oli alkoholijoobes ja sõitis tumedat värvi sõiduauto Toyota Corollaga. Kuna EE oli tugevas joobes, asus sõiduki rooli J. M. . Koos sõideti ringi Pärnu linnas ning sõidu ajal selgus, et sõiduauto on EE i poolt varastatud. Tunnistaja on kinnitanud veel seda, et nägi ka hiljem nimetatud autot linna vahel sõitmas ning autot juhtis J. M. . Umbes nädala möödudes kohtas tunnistaja J. M. a, kes teatas, et müüs sõiduauto maha ning sai ostja käest 500 krooni. -Süüdistatava J. M. a enda ütlustega (I kd. t.l. 242, 246). J. M. on kinnitanud, et tema DD le kuuluvat sõiduautot Toyota Corolla varastanud ei ole, kuid teab, et selle varastas EE , kes töötas kannatanu DD juures. J. M. on kinnitanud, et sõitis autoga mitme päeva jooksul Pärnu linna vahel ringi 15.10.2006 a. pakkus J. M. autot FF ile ja MM ile 500 krooni eest müüa. FF nõustus tehinguga ning J. M. andis talle sõiduauto üle. Kuna sõiduauto oli varastatud, siis autodokumente FF ile üle ei antud. Eeltoodud tõenditest nähtub, et DD le kuulunud tumesinist värvi sõiduauto Toyota Corolla varastas 13.10.-25.10.2006 a. vahelisel ajal EE , kes teatas sellest ka J. M. ale ja NN ile. 11 Kuulnud, et sõiduk on varastatud, loobus NN selles edasi sõitmisest ning lahkus autost. J. M. kasutas aga sõidukit mitme päeva jooksul sõites tunnistajate ütluste kohaselt sellega ringi Pärnu linnas. 15.10.2006 a. müüs J. M. enda valduses olnud sõiduauto maha FF ile saades tehinguga 500 krooni. Kuna sõiduk oli varastatud, ei olnud J. M. a valduses selle dokumente ning sõiduk anti üle ilma nendeta. Jätmaks FF ile muljet tehingu seaduslikkuses valetas J. M. talle nagu oleks tegemist ämmale kuuluva autoga ning dokumendid on ämma käes, keda aga momendil ei ole kodus. Tehingu tulemusena saigi FF sõiduki enda valdusesse ja asus sellega ka ringi sõitma, kuid tegi olles alkoholijoobes sõidukiga sama päeva õhtul Pärnu linnas Uus – Sauga tänaval liiklusavarii. EE i osas on kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1,4 p 1 ja § 200 alusel lõpetatud seoses tema surmaga (I kd. t.l. 140, 142-143). J. M. ale on esitatud süüdistus
lg 2 p 1,3 järgi võõra vallasasja omavolilises kasutamises selle omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt. Kohus leidis, et DD le kuulunud sõiduki puhul oli tegemist J. M. a jaoks talle mittekuuluva võõra vallasasjaga. Sõiduki omavoliline kasutamine J. M. a poolt seisnes selles, et ta sõitis korduvalt, mitme päeva jooksul sõidukiga omavoliliselt ringi Pärnu linnas omamata selleks sõiduki omaniku luba või volitusi. Kuna sõiduki varastas omanikult EE , ei esine J. M. a käitumises varguse koosseisu ning sõidukiga ringi sõitmist tuleb käsitleda sõiduki omavoliliseks kasutamiseks selle omastamise eesmärgita. Kuna J. M. a on 17.01.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt karistatud
lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseaja kohaldamisega, on tema puhul tegemist
Kuriteo toimepanek grupis
M. kasutas sõidukit vaheldumisi koos EE iga. Subjektiivsest küljest tegutses J. M. otsese tahtlusega olles teadlik sellest, et sõiduk on EE i poolt varastatud ning et tal puudub omaniku luba selle kasutamiseks. Teadlikule sõiduki omavolilisele kasutamisele viitab ka see, et sõidukil puudusid selle kasutamiseks vajalikud dokumendid. J. M. ale on esitatud süüdistus
15.03.2007 a. kehtima hakanud
redaktsiooni kohaselt on võõra vallasasja omavoliline kasutamine grupis käsitletav
Kohtu hinnangul on tegemist süüdistuse täpsustamisega, mis ei raskenda süüdistatava olukorda. Süüdistuses
M. a kuriteokoosseisule vastav käitumine selles, et tema, kasutades omavoliliselt mitte talle, vaid kannatanule DD le kuuluvat sõiduautot, omastas enda valdusesse saanud sõiduki sellega, et müüs sõiduauto FF ile, saades FF ilt müügitehinguga nn. ettemaksuna 500 krooni. Võõra sõiduki s.o. vallasasja andis J. M. üle ostjale. J. M. a eeltoodud käitumist tuleb lugeda tegevusena otsese tahtlusega kuivõrd J. M. oli teadlik, et sõiduk ei kuulu talle ning tal ei ole omaniku volitusi selle kasutamiseks või võõrandamiseks. Kohus leidis, et lähtudes eeltoodust, on leidnud täielikku tõendamist J. M. a poolt kuritegude toimepanek nii
-12.11.2006 a. x mahajäetud majas CC lt toimepandud röövimises –Kannatanu CC eeluurimisel antud ütlustega (I kd. t.l. 5-8). Kannatanu on avaldanud, et kohtus 11.11.2006 a. õhtul Pärnu bussijaamas nelja talle tundmatu mehega. Kuna kannatanul ei olnud õhtul enam võimalik bussiga koju Viljandisse sõita, kutsusid mehed teda kaasa ja pakkusid öömaja. Kannatanu ostis 4 pudelit viina ja ühe konjaki ning koos suunduti ühte mahajäetud majja. Ühise alkoholitarvitamise ajal tungisid mehed kannatanule kallale pekstes teda käte ja jalgadega, samuti keedupotiga vastu pead. Seejärel võeti kannatanult ära nahktagi, botased, ID 12 kaart, mobiiltelefon Nokia 3410 ning 2000 krooni sularaha. Hommikul õnnestus kannatanul majast põgeneda ning minna Pärnu Hotelli, kus ta lasi administraatoril kutsuda politsei. Kannatanu ütlustel viibis ta majas koos nelja mehega, kes kõik teda ka peksid. Hommikul tuli majja veel viies mees, kes aga kannatanut ei peksnud, vaid püüdis teda peksjate eest kaitsta (I kd. t.l. 6-7). Täiendava ülekuulamise käigus on kannatanu avaldanud, et kaduma läksid lisaks eeltoodule veel 5 uksevõtit, magnetvõti, püksirihm. Kokku hindas kannatanu talle tekitatud materiaalset kahju 2700 krooni väärtuses. Süüdistatavatest on nimetatud kuriteo toimepanemises end täielikult süüdi tunnistanud H. V. , ülejäänud süüdistatavad on ennast süüdi tunnistanud osaliselt eitades kannatanu röövimist, kuid võttes omaks, et kannatanut peksti. Hindamaks kannatanu poolt avaldatu tõepärasust, tuleb kohtul hinnata seda kuivõrd kannatanu ütlused lähevad kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda kannatanu poolt antud ütlustes ning seda alljärgnevatel põhjustel – Politseitöötajate Oivo Varti ja Andres Poppi poolt on 12.11.2006 a. koostatud ettekanded selle kohta, et sama päeva hommikul kell 10.56 teatati Pärnu Hotellist sinna tulnud mehest, keda oli hotelli lähedal asunud mahajäetud majas pekstud 4 asotsiaalse välimusega mehe poolt. Peksmise käigus võeti kannatanult jalast ära botased, seljast must nahktagi, mobiiltelefon Nokia 3410 ja 2000 krooni sularaha. Peksmise tagajärjel olid kannatanul märgatavad kehavigastused – silmad ja pea tugevas paistes (silmad kinni paistetanud, pea paistetuse tõttu ebaloomulikult suureks paisunud). Läinud kannatanu juhatatud majja, pidasid politseitöötajad kinni seal viibinud, tugevas alkoholijoobes olnud V. K. , E. G. i, H. V. i, M. L. e ja J. M. a (I kd. t.l. 2-4). Ettekannetest nähtub, et kannatanu on kohe peale sündmuse toimumist andnud asja kohta samasuguse selgituse nagu hiljem kannatanuna ülekuulamise käigus, s.o. avaldanud, et teda peksti nelja mehe poolt ning samad mehed röövisid temalt isiklikud asjad. -Kriminaalasja toimikusse lisatud fotokoopiast (I kd. t.l. 4) nähtub, et kannatanul esinesid tugevad, silmaga nähtavad, politseinike ettekandes kajastatud vigastused pea ja näo piirkonnas. Samuti on täheldatav, et kannatanu viibis novembrikuus kampsuni väel, ilma üleriieteta. Kannatanu välimus ning füüsiline seisund viitavad ilmselgelt sellele, et tema suhtes oli kasutatud tugevat füüsilist vägivalda, samuti viitab üleriiete puudumine sellele, et kannatanu ütlused temalt nahktagi hõivamise kohta on tõesed. -Asjaoluga, et kinnipidamisel ja kainestusmajja paigutamisel leiti V. K. lt asjade läbivaatuse käigus kannatanule kuuluv mobiiltelefon Nokia (I kd. t.l. 2). Nimetatud asjaolu kinnitab kannatanu ütlusi temalt peksmise käigus esemete hõivamise kohta. -Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga (I kd. t.l. 12-14) on tuvastatud, et kannatanu CC l esinesid ulatuslikud tervisekahjustused – peaaju vapustus, põrutushaav juustega kaetud peanahal, ulatuslikud nahaalused verevalumid pea ja kaelapiirkonnas ning rindkerepõrutus. Eksperdi arvamuse kohaselt olid vigastused saadud tömbi vägivalla toimel ja võimalik, et kannatanu poolt avaldatud aegadel ja viisil, s.o. 11.11.-12.11.2006 a. löökidest kõvade tömpide esemetega (rusikatega, kängitsetud jalaga). Tervisekahjustuste tagajärjel saadud vigastuste tõttu viibis kannatanu haiglaravil. Eksperdi arvamus kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et teda peksti tühjas majas nelja mehe poolt korduvate löökidega pea ja keha piirkonda. -Asitõendi – kannatanu poolt väljaantud botaste vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 9-10). Kannatanu on avaldanud, et nimetatud botased ei kuulunud talle, vaid vahetati H. V. i poolt välja temalt hõivatud botaste vastu, sest H. V. i botased olid „vanad“. Asitõendi vaatlusega ongi tuvastatud, et botased olid halvas seisukorras ning tugevalt määrdunud. -Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 16-17) on vaadeldud sündmuskohta, mahajäetud maja Pärnus, x. Vaatlusega on tuvastatud, et ühes ruumis olid maas verejäljed. Nimetatud verejäljed kinnitavad kannatanu ütlusi tema suhtes kasutatud füüsilise vägivalla kohta. Samast ruumist leiti ka mängukaardid. Kuivõrd kannatanu ning süüdistatavate ütluste kohaselt 13 tarvitasid nad alkoholi ning mängisid kaarte, viitavad verejäljed samas ruumis sellele, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda samal ajal ning kohas. -Asitõendi – sularaha vaatlusprotokolliga (I kd. t.l. 23-28). Kinnipidamise käigus on V. K. lt, M. L. elt, H. V. ilt ja J. M. alt ära võetud sularaha järgmistes kupüürides – kaks 500 kroonist rahatähte, kaks 100 kroonist rahatähte, viis 10 kroonist rahatähte, neli 5 kroonist rahatähte ning seitse 2 kroonist rahatähte. Kannatanu on ülekuulamise käigus avaldanud, et temalt võeti ära sularaha 2000 krooni väärtuses ning, et raha oli tal viiesaja ja sajalistes kupüürides (I kd. t.l. 6). Asitõendite hulgas on ka viiesaja ning sajakrooniseid rahatähti, kuid ka väiksemaid rahatähti, kokku sularaha 1284 krooni väärtuses. Kuna H. V. i ütluste kohaselt (I kd. t.l. 256) ülejäänud isikutel kellelgi raha ei olnud, pärineb nimetatud raha ilmselt kannatanult. Asjaolu, et teda on vähem kui 2000 krooni, on kohtu hinnangul seletatav sellega, et juba algul, enne tühja majja minekut ostis kannatanu oma raha eest viina ning konjakit, samuti käis hiljem kannatanu raha, tagi ja botastega poes H. V. . Kannatanu on oma rahalist seisu hinnanud ilmselt selle momendi seisuga kui ta veel ei olnud alkoholi ostnud. Tulenevalt sellest ongi seletatav, et kinnipidamisel oli 2000 kroonist veel alles 1284 krooni. -E. G. i ütlustega (I kd. t.l. 212) selle kohta, et kui ta 12.11.2006 a. hommikul Pärnus Hotell Pärnu lähedal asuvasse tühja majja läks, nägi ta seal teisi süüdistatavaid ning ühte võõrast meesterahvast, kelle välimus viitas sellele, et teda oli tugevalt pekstud (nägu paistes). Tundmatu mees pesi toas põrandalt verd ning purjus V. K. andis talle korraldusi. Veidi hiljem, kui kannatanu oli lahkunud, kuulis E. G. M. L. elt, et V. K. l „sõitis katus ära ja ta peksis kannatanut“. E. G. eitas enda poolt kannatanu peksmist. E. G. i antud ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi, mille kohaselt peksid teda need mehed, kellega ta sai kokku eelmise päeva õhtul bussijaamas (V. K. , M. L. , J. M. ja H. V. ), kuid see mees, kes tuli majja hommikul s.o. E. G. teda peksnud ei ole. -Süüdistatav J. M. on end kohtueelsel uurimisel kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja andnud asja kohta ütlusi (I kd. t.l. 240). Süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanu viibis koos tema ja teiste süüdistatavatega Rüütli tänaval asuvas mahajäetud majas. Seal mängiti kaarte ning tarvitati kannatanu poolt ostetud alkoholi. Mingil hetkel hakkasid V. K. , H. V. , M. L. ja E. G. kannatanut sõimama ning tungisid talle kallale pekstes teda käte ja jalgadega. J. M. a ütluste kohaselt peksid teda V. K. , M. L. ja H. V. , kuid kas ka E. G. peksis, seda ta ei mäletanud. J. M. on eitanud endapoolset kannatanu peksmist, kuid on võtnud omaks, et lõi hiljem, pärast teiste peksmist kannatanut parema, lahtise käega vastu kukalt, sest kannatanu keeldus „välja tegemisest“. Kui kannatanu mõne aja pärast oli lahkunud, nägi J. M. H. V. käes kannatanu botaseid ja tagi. Samuti kuulis ta H. V. ilt, et viimane andis oma botased kannatanule. V. K. või M. L. näitas J. M. ale kannatanu mobiiltelefoni. Mõne aja pärast pidas politsei kõik majas viibinud isikud kinni. Hinnates süüdistatava J. M. a ütlusi, leidis kohus, et need lähevad kokku kannatanu antud ütlustega, kuid erinevuseks on see, et J. M. on enda asemel nimetanud E. G. it isikuna, kes ka osales kannatanu peksmises. Samas aga nähtub kannatanu ja E. G. i ütlustest, et E. G. kannatanu peksmises ning temalt esemete äravõtmises ei osalenud. Kannatanu on avaldanud, et E. G. püüdis teda hoopis kaitsta peksmise eest. J. M. on ka ise avaldanud, et ta ei ole kindel selles, et E. G. kannatanut peksis. Lähtudes eeltoodust ja hinnates J. M. a ütlusi asus kohus seisukohale, et J. M. on andnud asja kohta ütlusi, mis kinnitavad teiste süüdistatavate süüd. Samas on ta aga püüdnud maha vaikida enda osalemist kuriteo toimepanemises. Kohtu hinnangul tuleb J. M. poolt andud ütlusi pidada ennast õigustavateks. Kohus leidis, et neljandaks isikuks, kes kannatanut peksis ei olnud mitte E. G. , vaid selleks oli J. M. . J. M. a ütlused selle kohta, et H. V. i, V. K. või M. L. e käes olid kannatanule kuuluvad asjad kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et peksmise tulemusena hõivati temalt isiklikke asju. -Süüdistatav M. L. on andnud ütlusi (I kd. t.l. 225-227), milles ta on kinnitanud, et temal ning teistel süüdistatavatel tekkis kannatanuga mahajäetud majas tüli ning toimus kaklus. Samuti tekkis tüli kannatanul V. K. ja „Äpuga“ (s.o. H. V. ) hommikul, mille tagajärjel nimetatud 14 isikud teda ka siis peksid. M. L. e ütlustest nähtub, et hommikul peksid kannatanut V. K. ja H. V. , õhtul aga lisaks nimetatutele ka J. M. . Enda osalemise kohta on M. L. väitnud, et tema kannatanut löönud ei ole, kuid võis teda üksnes endast eemale tõugata. Asjade äravõtmise kohta M. L. ütlusi andnud ei ole, kuid ta on väitnud, et kannatanul kukkusid peksmise käigus jalast saapad ära. -Süüdistatav V. K. on asja kohta seletanud (I kd. t.l. 191), et tema kannatanut röövinud ei ole, samuti ei ole ta osalenud kannatanu peksmises, kuna magas sellel ajal kui kannatanut peksti. Samas on V. K. kinnitanud, et kannatanul esinesid hommikul peksmise tagajärjel saadud vigastused. Samuti on V. K. võtnud omaks, et ta võttis enda kätte ja pani taskusse kannatanule kuuluva mobiiltelefoni. V. K. ütlused tõendavad kannatanu peksmist, samuti seda, et ta hõivas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni. -Süüdistatav H. V. on asja kohta andnud ütlusi (I kd. t.l. 255-257), millest nähtub, et ta on end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud. Süüdistatav on avaldanud, et viibides koos kannatanu ning süüdistatavate V. K. , M. L. e ja J. M. aga x tänaval asuvas mahajäetud majas tarvitati kannatanu poolt ostetud alkoholi ning mängiti kaarte. Kui viin otsa sai, tehti kannatanule ettepanek viina juurde tuua, sest teistel majas viibinutel raha ei olnud. Kuna kannatanu keeldus viina juurde toomast, hakati teda peksma. H. V. on üksikasjaliselt kirjeldanud kuidas keegi kannatanut peksis – nii lõi V. K. lõi kannatanut rusikaga näkku ja võttis põuetaskust ära tema rahakoti, seejärel nõuti kannatanult pangakaardi PIN koodi, kuid kuna ta seda ei öelnud, hakkasid kõik kannatanut peksma. H. V. lõi paaril – kolmel korral rusikaga näkku, V. K. lõi kannatanut rusikate ja jalgadega, M. L. rusikatega ja J. M. rusikatega umbes kuuel korral näkku. H. V. tunnistas, et tema peksis kannatanut sellel eesmärgil, et saada temalt kätte jalanõud, kuna enda omad olid juba läbi. Peksmise ajal võttiski H. V. kannatanul jalanõud ära ja andis enda omad asemele. V. K. võttis kannatanult ära rahakoti ja mobiiltelefoni. Kokku kestis peksmine umbes tund aega. Peksmise tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi – tal esinesid ulatuslikud paistetused näos. Järgmisel hommikul kannatanu lahkus, jättes mahajäetud majja maha oma musta värvi nahktagi, mille H. V. omastas. H. V. i ütlused lähevad täielikult kokku kannatanu CC ütlustega ning kinnitavad seda, et kannatanut peksid neli süüdistatavat – V. K. , M. L. , J. M. ja H. V. . Peksmise tagajärjel võeti kannatanult ära tema isiklikud asjad, samuti oli ta sunnitud maha jätma ja loovutama enda nahktagi. Arvestades kannatanu ulatuslikke vigastusi (fikseeritud ka fotona toimikus I kd. t.l. 4) ning seda, et teda peksti jõhkralt ja pikaajaliselt kõrvalises kohas nelja isiku poolt, on usutav, et kannatanu ei lahkunud sündmuskohalt mitte „niisama“ vaid ajendatuna hirmust oma elu ja tervise suhtes. Kohus peab siiraks kannatanu avaldatut (I kd. t.l. 6) selle kohta, kus ta avaldas kartust, et teda oleks ära tapetud kui ta poleks põgenenud. Hinnates süüdistatavate ütlusi nähtub, et kõik süüdistatavad peale H. V. i on andnud kuriteosündmuse kohta ennastõigustavaid ütlusi. Ükski süüdistatav ei ole oma ütlustes eitanud CC peksmise fakti, kuid süüdistatavad V. K. , M. L. ja J. M. on eitanud enda osalemist selles. Nii on M. L. väitnud, et peksjateks olid algul V. K. , H. V. ja J. M. ning hiljem, hommikul V. K. ja H. V. . J. M. on peksjatena nimetanud V. K. t, H. V. i ja M. L. t ning algul nimetanud ka E. G. it, hiljem aga avaldanud, et E. G. võis peksmises ka mitte osaleda. V. K. on avaldanud, et tema peksmisest midagi ei tea, kuna magas selle toimumise ajal. Samas on ta aga nimetanud peksjatena M. L. t, J. M. a ja H. V. i. H. V. on aga võtnud omaks, et tema peksis kannatanut, samuti osalesid peksmises V. K. , M. L. ja J. M. . Hinnates süüdistatavate eeltoodud ütlusi ning kõrvutades neid kannatanu ütluste ning muude kriminaalasjas kogutud tõenditega, asus kohus seisukohale, et V. K. , J. M. ja M. L. on andnud selliseid ütlusi sooviga vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Arvestamata ei saa siin jätta ka asjaolu, et kõik nad on olnud korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, mistõttu olid nad teadlikud sellest, et antud kuriteo eest süüdimõistmisega võib kaasneda reaalne vanglakaristus. 15 Lähtudes eeltoodust, luges kohus tõendatuks, et ööl vastu 12.11.2006 a. peksid Pärnus, x tänaval asuvas tühjas majas kannatanut CC d V. K. , M. L. , J. M. ja H. V. . Peksmise ja vägivalla kasutamise tulemusena võeti kannatanult ära talle kuulunud isiklikud asjad uksevõtmed, nahkjope (tagi), püksirihm, ID kaart, mobiiltelefon koos ZEN kõnekaardiga ja sularaha, samuti tekitati kannatanule kehavigastusi. Kõigile eeltoodud süüdistatavatele on esitatud süüdistus
p 7 järgi võõra vallasasja äravõtmises ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja grupi poolt, M. L. ele lisaks sellele ka § 200 p 4 järgi kui isikule, kes on varem toime pannud röövimise.
koosseisu objektiivne külg seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivallaga, kusjuures vägivald võib esineda nii psüühilise kui füüsilise mõjutamise vormis ja mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdumiseks või vältimiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega, mis tähendab seda, et vägivalda kasutatakse kas asja äravõtmise ajal või vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Käesoleval juhul on tõendatud, et süüdistatavad V. K. , M. L. , J. M. ja H. V. koos kasutasid kannatanu suhtes füüsilist vägivalda pekstes teda nii käte kui jalgadega. Nimetatud vägivalla kasutamise ajal võetigi kannatanult ära talle kuuluvad esemed. Seega oli nende poolt kasutatav vägivald seotud asjade hõivamisega kannatanult. Samuti oli süüdistatavate poolt kasutatav vägivald antud juhul vahendiks, mida kasutati asjade äravõtmiseks ning millega suruti maha kannatanu vastupanu. Asjaolu, et kannatanu suhtes kasutasid asjade hõivamise käigus füüsilist vägivalda neli süüdistatavat on aluseks kvalifitseerida kuritegu toimepanemisena grupis
p 7 tunnusel, kuivõrd kõik isikud, kes hõivavad asjad ja kasutavad vägivalda on kuriteo toimepanemise kaastäideviijateks. Kuna M. L. t oli 12.03.2003 a. Tallinna Linnakohtu poolt karistatud
p 7 alusel 3 aastase vangistusega, mille kandmiselt ta vahetult enne käesoleva kuriteo toimepanemist vabanes, on tema puhul tegemist
Subjektiivsest küljest on süüdistatavate tegevus käsitletav otsese tahtlusena koosseisu asjaolude kohta, s.o. tahet kasutada vägivalda asjade hõivamiseks. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist kuriteo toimepanek V. K. , J. M. a ja H. V. i poolt
L. e puhul aga
Karistuse kohaldamise süüdistatavatele lähtus kohus järgnevatest asjaoludest: Hinnates süüdistatavate käitumist ei tuvastanud kohus nende puhul karistust raskendavaid asjaolusid
Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus
G. i puhul, kes on täielikult tunnistanud oma süüd ning väljendanud siirast kahetsust. Ülejäänud süüdistatavate puhul kohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud kuivõrd nende ütlustest nähtub soov vabaneda vastutusest ning veeretada süüd kaasosaliste või kannatanu peale. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistatav V. K. on viiel korral varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud. Käesoleva kriminaalasja kuriteod pani ta toime Pärnu Maakohtu 29.03.2006 a. otsusega mõistetud tingimusliku karistuse katseajal. Väärtegude eest on V. K. t karistatud neljal korral (II kd. t.l. 35). Kindel töökoht ja sissetulek V. K. l puudub, samas on tema ülalpidamisel 5 alaealist last.
Arvestades eeltoodut ja seda, et V. K. on süüdi mitme kuriteo toimepanemises, et teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka seda, et tema poolt pandi käesoleva kriminaalasja kuriteod toime katseajal, siis ei ole tema karistamine võimalik muul viisil kui reaalse vangistusega. Arvestades konkreetseid tegusid ja tagajärgi, leidis kohus, et V. K. le tuleb mõista karistused alla sanktsioonide keskmiste määrade ning liitkaristusena tuleb tema karistust suurendada Pärnu Maakohtu 29.03.2006 a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. E. G. on varem kohtulikult karistatud seitsmel korral. Viimase karistuse (4 kuud vangistust) kandmiselt vabanes ta 15.03.2007 a. Väärtegude eest on E. G. it karistatud kuuel korral (II kd. t.l. 2-6). Kindel töökoht ning sissetulek E. G. il puudub, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. 16 E. G. ile karistuse mõistmisel arvestas kohus lisaks eeltoodule veel seda, et tema poolt on toime pandud üksnes üks kuritegu, s.o. vargus. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse on E. G. täies ulatuses ära kandnud. Kuna E. G. i käitumises esines ainsana karistust kergendava asjaoluna kahetsus ning ta on avaldanud nõusolekut hüvitada kannatanule tekitatud kahju, siis asus kohus seisukohale, et E. G. ile on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra ning tingimisi ja panna ta katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Karistuse kohaldamisel E. G. ile arvestas kohus ka seda, et E. G. viibis küll 12.11.2006 a. CC suhtes toimepandud röövimise sündmuskohas, kuid kuriteo toimepanemises ta ei osalenud püüdes kannatanu ütlustel teda hoopis kaitsta teiste süüdistatavate vägivalla eest. M. L. on varem kohtulikult karistatud kolmel korral. Viimase karistuse, s.o. 3 aastase vangistuse kandmiselt vabanes M. L. 07.08.2006 a. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud neljal korral (II kd. t.l. 55). Kindel töökoht ning sissetulek M. L. el puudub. Karistuse kohaldamisel M. L. ele arvestas kohus lisaks eeltoodule veel seda, et M. L. pani toime kuriteo, mis oli seotud jõhkra vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes, samuti on teda ka varem karistatud samasuguse kuriteo, s.o. röövimise toimepanemise eest. Toimepandud tegu M. L. ei ole kahetsenud, vaid on püüdnud süüd veeretada teiste kaasosaliste peale. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et M. L. ele tuleb mõista karistus reaalse vangistusena alla sanktsiooni keskmise määra. J. M. on varem kohtulikult karistatud kahel korral. Käesoleva kriminaalasja kuriteod pani J. M. toime Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud tingimusliku karistuse katseajal. Väärtegude toimepanemise eest on J. M. a karistatud seitsmel korral (II kd. t.l. 83). Erinevalt teistest süüdistatavatest oli J. M. al kinnipidamisel olemas töökoht töötades xx, tema ülalpidamisel on kaks last. Karistuse kohaldamisel J. M. ale arvestas kohus lisaks eeltoodule veel seda, et J. M. jätkas vaatamata talle kohaldatud tingimuslikule karistusele kuritegude toimepanemist pannes katseajal toime kolm erinevat kuritegu, samuti pani ta toime ka füüsilise vägivalla kasutamisega seotud kuriteo, s.o. röövimise. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et J. M. ale tuleb mõista reaalne vangistus alla sanktsioonide keskmiste määrade ning kohaldada liitkaristust karistuse suurendamise teel Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. H. V. on kohtulikult karistatud ühel korral, kuid käesoleva kriminaalasja kuriteo pani ta toime Pärnu Maakohtu 19.10.2006 a. otsusega mõistetud tingimusliku karistuse katseajal. Väärtegude toimepanemise eest on H. V. i karistatud viiel korral (II kd. t.l. 99). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et H. V. i poolt on toime pandud üks kuritegu, kuid seda vägivalla kasutamisega kannatanu suhtes, tuleb teda karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd H. V. pani antud kuriteo toime katseajal, siis tuleb talle kohaldada reaalset vangistust ja liitkaristust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 17.01.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Tsiviilhagide osas leidis kohus, et põhjendatud on kannatanute nõudmised järgmiselt - AA nõudmine summas 6800 krooni, s.o. varastatud sae maksumuse osas ning summa kuulub väljamõistmisele V. K. lt. BB nõue summas 1300 krooni, milline kuulub väljamõistmisele V. K. lt ja E. G. ilt. Samuti on põhjendatud CC nõue temalt äravõetud esemete osas summas 2700 krooni ning see kuulub väljamõistmisele V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V. ilt. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi summas 20400 krooni seoses sõiduauto Toyota Corolla vargusega kannatanu DD. Kriminaalasjast nähtub, et kannatanu nõue käsitleb talle kuuluva sõiduauto avariijärgset remonti, parklas hoidmist ning pukseerimist (I kd. t.l. 122-124). Kohtu hinnangul tuleb nimetatud tsiviilhagi jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et sõiduki varastas EE , kellelt seejärel omandas sõiduki J. M. . Pärast seda võõrandas J. M. sõiduki FF ile, kes tegi sõidukiga liiklusavarii. Kuna sõidukil esinenud tehnilised vigastused on tekitatud liiklusõnnetusega, tuleb kannatanul 17 antud juhul kaaluda nõude esitamist liiklusõnnetuse tekitaja vastu. Nimetatud nõuet ei ole aga võimalik lahendada käesoleva kriminaalmenetluse käigus. Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud kannatanu CC poolt üleantud H. V. ile kuulunud botased, süüdistatavatelt äravõetud 1284 krooni sularaha ja E. G. ile kuuluv mobiiltelefon Nokia. Kohus leidis, et kuna asitõendina kriminaalasja juurde liidetud kasutuskõlblikud botased Reebok kuuluvad H. V. ile, tuleb need tagastada omanikule. Samuti tuleb omanikule, E. G. ile tagastada talle kuuluv mobiiltelefon Nokia. Asitõendina kriminaalasja juurde liidetud sularaha summas 1284 krooni tuleb konfiskeerida ning kanda riigi tuludesse. Menetluskuludena kuuluvad väljamõistmisele ekspertiisitasud 2875 krooni V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V. ilt seoses kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimisega kriminaalasjas kannatanu CC l esinenud kehavigastuste kindlakstegemiseks ning 10220 krooni V. K. lt ja E. G. ilt seoses DNA ekspertiisi läbiviimisega, milline puudutab 30.07.-01.08.2006 a. kuriteoepisoodi Pärnumaal x x talust toimepandud vargust. Kõigilt süüdistatavatelt kuulub väljamõistmisele veel 21 krooni seoses kriminaaltoimiku koopia tegemisega. Veel tuleb süüdistatavatelt välja mõista kaitsja tasud määratud kaitsjate osalemise eest kohtueelsel uurimisel ning kohtus – V. K. lt 2527.56 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelsel uurimisel ja 2798.37 krooni Avo Pärmanni osalemise eest kohtumenetluses. E. G. ilt 4292.84 krooni Rünno Roosmaa osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtus. M. L. elt 5325.93 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtus. J. M. alt 1685.04 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelses menetluses ja 2798.37 krooni Avo Pärmanni osalemise eest kohtus. H. V. ilt 5325.93 krooni Viktor Kozlovi osalemise eest kohtueelses menetluses ja kohtus. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 ja 1 ning lg 2 alusel tuleb süüdistatavatelt välja mõista sundraha järgmiselt – V. K. lt, M. L. elt, J. M. alt ja H. V. ilt 9000 krooni seoses nende poolt esimese astme kuriteo toimepanemisega ning E. G. ilt 5400 krooni seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.