1-07-10383\7

(07244001068)Kohtukoosseis Mihhail Komtśatnikov, Eeva Levina, Vladimir Rozalka Asja läbivaatamise aeg 22.oktoober 2007.a, kirjalik menetlus Kriminaalasi V. Z.i süüdistuses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.septembri 2007.a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta Määruskaebuse esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve ringkonnaprokurör Mariza Lillepea osakonna RESOLUTSIOON : 1.Tühistada Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.septembri 2007.a kohtumäärus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta V. Z.i süüdistuses KarS § 424 järgi Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel. 2.Saata kriminaalasi nr 1-07-10383 süüdistatava V. Z.i suhtes Viru Maakohtule menetlemiseks. 3.Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna ringkonnaprokuröri Mariza Lillepea määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus on lõplik ja kassatsiooni korras edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.septembri 2007.a määrusega lõpetati kriminaalmenetlus V. Z.i süüdistuses KarS § 424 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 2.V. Z.i suhtes on koostatud käskmenetluses süüdistusakt, mille alusel süüdistatakse teda KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ehk selles, et tema, olles varem karistatud KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Narva Linnakohtu 10.detrsembri 2005.a kohtuotsusega rahalise karistusega summas 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni, taas 10.juunil 2007.aastal Järveküla teel maja 77 juures Kohtla-Järvel juhtis mootorsõidukit MB 208 D riiklik number XXX joobeseisundis. 3.Maakohus märkis oma määruses, et Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 3 määratleb, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud 1-07-10383 terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psühhiliestes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt „ Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korrale“ ( edaspidi „Kord“), mis on kinnitatud VV määrusega nr 120 02.aprill 2001.a, määratletakse eraldi alkoholi tarvitamise tunnused ning joobeseisundi erinevad raskusastmed. Nimetatud Korra § 19 lg 1 p 1 sätestab, et juhul, kui isiku veres on 0,2 kuni 0,49 promilli alkoholi ja kehaliste või psühhiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav, on tegemist alkoholi tarvitamise tunnustega. 3.1.Joobeseisundile vastav terviseseisund on tuvastatud siis, kui isiku veres on 0,2 kuni 1,5 promilli alkoholi ja kehaliste või psühhiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine on sedastatav ( Korra § 19 lg 1 p 2). 3.2.Joobeseisundi tuvastamise protokollist lk 9 nähtub, et kontrollimisel oli tuvastatud, et V. Z.il esineb alkoholisisaldus 0,25 promilli. Mingeid andmeid, et isikul oleks esinenud funktsioonide ja reaktsioonide häirumine ja muutumine, maakohtule esitatud ei ole. 4.Ülalnimetatust lähtudes, leidis maakohus, et kriminaalasja materjalidega on usaldusväärselt tõendatud üksnes see, et 10.juunil 2007.aastal esinesid V. Z.il alkoholi tarvitamise tunnused. Seega rikkus V. Z. Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 3, viibides seisundis, mille puhul alkoholisisaldus on 0,2 promilli või rohkem, mitte aga LE §-ga 76 p 1 sätestatud joobeseisundis. Maakohus leiab, et tegemist võib olla väärteoga, mis on karistatav LS § 7435 alusel. 4.1.Juhul, kui alkoholisisaldust mõõdeti mg/l ühikus, siis kindel joobeseisund algab alates 0,25 mg/l, kui promillides, siis alates 0,5 promilli. Kuigi alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tuvastatakse siiski mitte promillides, vaid ühikus „milligramm ühe liitri kohta“ (mg/l), ei ole välistatud, et indikaatorvahend on sellise omadusega, et arvutab ise alkoholisisaldust promillides. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 5.Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 12.septemberi 2007.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri Kohtla-Järve osakonna ringkonnaprokurör Mariza Lillepea määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja saata kriminaalasi menetlemiseks tagasi Viru Maakohtule. 6.Tuginedes Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-47-05, 3-1-1-87-05 ja 3-1-1-30-06 ei nõustunud ringkonnaprokurör maakohtu järeldustega. 6.1.Maakohus on põhjendamatult leidnud, et V. Z.il esinesid vaid alkoholi tarvitamise tunnused ning sellisel juhul ei ole tegemist joobeseisundiga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et liiklusseadus ei tunne eraldi mõistet „alkoholi tarvitamise tunnused“. Kõnealune mõiste tähendab joobeseisundi tuvastamise korra § 19 kohaselt kergeimat joobeastet. Joobeseisundiks tuleb lugeda olukorda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/l (või veres 0,20 promilli). 6.2.Kriminaalasja materjalidega on tuvastatud, et V. Z.it on Narva Linnakohtu 10.detsembri 2005.a otsusega karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni. On tuvastatud, et V. Z. juhtis 10.juunil 2007.aastal kella 09.47 paiku mootorsõidukit reg.nr XXX Järveküla tee maja nr 77 juures Kohtla-Järve, kui tal tuvastati 0,25 promilline joove. Joobe tõttu kõrvaldati ta auto juhtimiselt. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V. Z., et juhtis eelnimetatud ajal ja kohas autot alkoholijoobes, et oli 3-5 tundi tagasi joonud 2 pudelit õlut. Seega on V. Z.i käitumises tuvastatud KarS § 424 kuriteo koosseis. 2

(3)1-07-10383 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja määruskaebuste väidetega, leidis, et ringkonnaprokuröri määruskaebus on põhjendatud ja piisavalt motiveeritud ning kuulub rahuldamisele. Viru Maakohtu Kohtla-Järve 12.septembri 2007.a kohtumäärus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. 8.Viru Maakohus on põhjendamatult leidnud, et V. Z.il esinesid vaid alkoholi tarvitamise tunnused ning alkoholi tarvitamise tunnuste puhul ei ole tegemist joobeseisundiga. Siinkohal viitab ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditele nr 3-1-1-47-05, RT III 2005, 21 220; nr 3-1-1-87-05, RT III 2005, 32, 319; nr 3-1-1-30-06, RT III 2006, 22, 198, milles on muuhulgas märgitud, et Liiklusseadus, mis annab joobeseisundi mõiste, ei tunne eraldi mõistet “alkoholi tarvitamise tunnused“. Kõnealune mõiste pärineb joobeseisundi tuvastamise korra §-st 19, millest tuleneb üheselt, et alkoholi tarvitamise tunnused kujutavad endast kergeimat joobeastet. LS § 20 lg 3, mis määratleb joobeseisundi mõiste, seob joobeseisundi küll kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumise või muutumisega, kuid kõnealust sätet tuleb tõlgendada koos sama paragrahvi neljanda lõikega, mis sätestab määrad, millest rohkem ei tohi isiku väljahingatavas õhus või veres alkoholi olla. Seega tuleb joobeseisundiks lugeda seda, kui isiku väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,1 mg/1 (või veres 0, 20 promilli), vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-4705, RT III 2005, 21, 220. 9.Kõnealuses kriminaalasjas on tuvastatud, et: 9.1.V. Z.it on karistatud 10.detsembri 2005.a Narva Linnakohtu otsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega 70 päevamäära, s.o summas 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni; 9.2.V. Z. juhtis 10.juunil 2007.aastal kella 09.47 paiku mootorsõidukit MB 208D, registrimärk XXX, Järveküla teel maja nr 77 juures Kohtla-Järvel, kui tal tuvastati indikaatorvahendiga 0,25 promilline joove. Joobeseisundi tuvastamise protokolli on kantud 0,25 ning vastavasse lahtrisse ühiku promilli ette on tõmmatud märge X. Samast protokollist nähtub, et mõõtmise tuvastamise tulemuseks oli alkoholijoove, millega V. Z. ise ka nõustus, nõudmata joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist (lk.9); 9.3.V. Z. kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt joobe tõttu (lk.10); 9.4.Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas V. Z., et ta juhtis 10.juunil 2007.aastal KohtlaJärvel Järveküla tee 77 maja juures sõiduautot Mercedes Benz alkoholijoobes ning et ta jõi 35 tundi enne rooli istumist 2 (kaks) pudelit õlut. Kahtlustatava ütlused protokolliti. Juures viibis kaitsja-vandeadvokaat Arvo Suuban. Seega on tuvastatud V. Z.il igal juhul suurem alkoholi määr, kui see on lubatud LS § 20 lg 4 järgi (Joobeseisundi tuvastamise protokolli märgitud 0,25 promilli on suurem lubatud 0,2 promillist, ehkki joove tuvastati indikaatorvahendiga ning ilmselt on ekslikult kantud 0,25 ühiku mg/l asemel protokolli promilli. Ka 0.25 mg/l kohta on suurem tulemus, võrreldes lubatud 0,1 mg/l). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 390, 391, 338 p-st 2 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu Kohtla-Järve 12.septembri 2007.a määruse kriminaalasjas nr 1-07-10383 ning tagastab kriminaalasja maakohtule menetlemiseks. Ringkonnaprokuröri määruskaebus rahuldada. 3

(3)1-07-10383 Mihhail Komtśatnikov kohtunik Eeva Levina kohtunik 4

(3)Vladimir Rozalka kohtunik