järgi karistatud 5 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud, hoidudes täitmisele pööratud kohtuotsuse täitmisest kõrvale sellega, et juhtis 31.03.2007 a kella 16.55 ajal olles alkoholijoobes Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Audru Tõstamaa Nurmsi maanteel mootorsõidukit Mazda 626 reg nr XXX, juhtis 31.05 2007 a kella 18.20 ajal olles alkoholijoobes Pärnu linnas Haapsalu mnt ja Jakobi tn ristmikul mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX Sellega tema täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muu karistuse täitmisest kõrvale hoidumisega, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava vastu tsiviilhagi esitatud ei ole. Andmed kuriteoga saadud vara kohta puuduvad. Asitõendeid asja juurde võetud ei ole. Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Menetluse käik Kohtuliku uurimise käigus jäi prokurör süüdistusaktis esitatu juurde. Kaitsja kohtuistungil andis arvamuse, et süüdistus on põhjendatud Süüdistatav kooskõlas KrMS § 237 lg 5 järgi ei taotlenud enda ülekuulamist Maakohtu seisukoht Kohus tegi kindlaks, et M. M., olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 09.10.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel 5 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 31.03.2007.a kell 16.55, olles alkoholijoobes, Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Audru – Tõstamaa - Nurmsi maanteel mootorsõidukit Mazda 626 reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Samas hoidis M. M. kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest sellega, et olles karistatud 09.10.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 424 alusel 5 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud ARKi poolt, juhtis 31.03.2007.a kell 16.55, olles alkoholijoobes, Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Audru – Tõstamaa - Nurmsi maanteel mootorsõidukit Mazda 626 reg nr XXX. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaablid A. K. ja S. P. pidasid liiklusjärelevalve teostamise käigus 31.03.2007.a kella 16.55 ajal Pärnumaal Tõstamaa vallas Audru-Tõstamaa-Nurmsi mnt 27.kilomeetril kinni K. S.’ile kuuluva sõiduauto Mazda 626 reg nr XXX, mida juhtis M. M.. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduautot juhtinud M. M. oli alkoholijoobes, kuna indikaatorvahend Lion 95/2100 näitas alkoholijoovet (punane tuli, raskusaste määramata), ta juhtis sõidukit kohustusliku liikluskindlustuse maksevabal perioodil. M. M. oli alkoholijoobe tuvastamise tulemusega nõus, arstlikku ekspertiisi ja veres alkoholisisalduse määramist ta ei soovinud. M. M. peeti 31.03.2007.a väärteomenetluse käigus kinni /tl 18/, sõiduauto Mazda 626 reg nr XXX toimetati tasulisse parklasse. Talle koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ning väärteoprotokoll nr XXX alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise kohta. M. M. tunnistas ennast ajal, mil kohtuotsusega oli temalt juhtimisõigus ära võetud, 3
järgi 5 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 31.05.2007.a kella 18.20 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, Pärnu linnas Haapsalu mnt ja Jakobi tn ristmikul mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Ühtlasi hoidis M. M. kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest sellega, et olles karistatud 09.10.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS §
järgi 5 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 31.05.2007.a kella 18.20 ajal, olles alkoholijoobeseisundis, Pärnu linnas Haapsalu mnt ja Jakobi tn ristmikul mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaablid M. K. ja J. L. pidasid liiklusjärelevalve teostamise käigus 31.05.2007.a kella 18.20 ajal Pärnus Haapsalu mnt ja Jakobi tn ristmikul kinni Jüri Kaljulale kuuluva sõiduauto Ford Escort reg nr XXX, mida juhtis M. M.. Kontrollimise käigus selgus, et sõiduautot juhtinud M. M. oli alkoholijoobes, kuna indikaatorvahend Lion 400 näitas alkoholijoovet 1,47 mg/l, mis vastab Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 4 järgi raskele alkoholijoobele. Sõiduautol Ford Escort reg nr XXX puudus kehtiv liikluskindlustuspoliis ja tegemata oli korraline tehnoülevaatus. M. M. oli alkoholijoobe tuvastamise tulemusega nõus, arstlikku ekspertiisi ja veres alkoholisisalduse määramist ta ei soovinud. M. M.le koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta ning väärteoprotokoll nr AB917138 alkoholijoobes, juhtimisõiguseta, kehtiva liikluskindlustuspoliisita ja korralist tehnoülevaatust läbimata mootorsõiduki juhtimise kohta. M. M. tunnistab ennast ajal, mil kohtuotsusega oli temalt juhtimisõigus ära võetud, alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises süüdi /tl 29-30/. Väärteoprotokoll nr XXX on koostatud 31.05.2007 a konstaabel M. K. poolt selle kohta, et M. M. juhtis mootorsõidukit Haapsalu ja Jakobi tn ristis olles ise alkoholijoobes, vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, autol ei olnud läbitud nõuetekohaselt korralist tehnilist ülevaatust, puudus kehtiv kohustuslik liikluskindlustuspoliis /tl 4/. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga Lion 400, millega tuvastati alkoholijoove M. M.l 1,47 mg/l kohta. Tuvastamise tulemusega M. M. nõustus, ega soovinud vereproovis alkoholisisalduse määramist./tl.5/ Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 6/ Tunnistaja M. K. ütlused selle kohta, et olles teenistuskohustuste täitmisel J. L. said 31.05.2007 a väljakutse Audrusse kahtlustusega, et sõiduauto XXX juht võib olla joobes. Nimetatud sõiduk peatati kinni Haapsalu mnt ja Jakobi tänava nurgal. Sõiduauto juurde minnes oli koheselt tunda alkoholi lõhna. Edasi politseiautos kontrolliti 4
Süüteokoosseis on realiseeritud kui süüdlane pani toime teo vähemalt kaudse tahtlusega. Nimetatud nõue hõlmab nii KarS § 424 kui ka § 329 koosseisu. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega on tuvastatud, et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad KarS §§ -de
329 järgi. Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosesisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus- tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 5
329 tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemist lugeda õigusvastaseks Süü KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et M. M., omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, mille eest on teda 09.10.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS §
järgi 5 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 31.05.2007.a kella 18.20 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, Pärnu linnas Haapsalu mnt ja Jakobi tn ristmikul mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3, 4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid. Ühtlasi hoidis M. M. kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest sellega, et olles karistatud 09.10.2006.a Pärnu Maakohtu otsusega KarS §
järgi 5 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 31.05.2007.a kella 18.20 ajal, olles alkoholijoobeseisundis, Pärnu linnas Haapsalu mnt ja Jakobi tn ristmikul mootorsõidukit Ford Escort reg nr XXX. Seega on süüdistatav KarS §§-de
329 sätestatud koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. tunnustele vastava Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus M. M. suhtes kergendavana asjaoluna kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Alljärgnevalt kohus analüüsib karistuse mõistmisel võimalusi kas isikut on võimalik mõjutada uute süütegude toimepanemisest vabaduses olles või on otstarbekohane kohaldada isiku suhtes vangistust, nimetatud nõue tuleneb KarS § 56 lg 2 mille kohaselt kohus võib mõista vangistuse ainult siis kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Toimiku materjalidest nähtub, et 24.10.2005 a karistas Pärnu Maakohus M. M.d KarS § 6
järgi rahalise karistusega 15 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. M. M. ei teinud temale mõistetud karistustest järeldusi ning samal aastal 09.10.2006 a karistas kohus taas M. M.d kolmandat korda joobes juhtimise ja täitmisele pööratud kohtuotsuse mittetäitmise eest šokivangistusega 5 kuuks, koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Isik vabanes karistuse kandmisest 07.03.2007 aastal ning 24 päeva peale vabanemist s.o 31.03.2007 a juhtis isik taas joobes mootorsõidukit Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Audru Tõstamaa Nurmsi teel ja veel kaks kuud hiljem 31.05.2007 a juhtis joobes mootorsõidukit Pärnu linnas Haapsalu mnt ja Jakobi tn ristmikul. Kaitsja taotlus kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd, põhjendades seda asjaoluga, et süüdistatav on ennast parandanud ning ta ei pane enam toime süütegusid ei saa kohus võtta tõsiselt. Isiku suhtes on kohaldatud erinevaid karistuse liike: vangistust tingimisi, rahalist karistust, šokivangistust – kõik need meetmed ei ole mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaitsja poolt esitati kohtule Tõstamaa Vallavalitsuse korraldus millega määrati E. M. ( M. M. ema) hooldajaks süüdistatav M. M.. Kohus kontrollis vahetult Tõstamaa Vallavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kas E. M. on peale M. M. veel lapsi, kes on võimelised ema eest hoolt kandma. Kohus tegi kindlaks, et E. M.’l on tütar M. L. kes elab XXX.Lisaks nimetatud asjaolule on Tõstamaa Vallavalituses võimalik hooldust vajaval isikul kasutada avahooldaja teenust. Seega väide, et süüdistatava suhtes reaalse vangistuse kohaldamine raskendab viimase ema hooldamist pole asjakohane ning kohus heidab nimetatud väite kõrvale kui ilmselt põhjendamatu. Kohus leiab, et süüdimõistva otsuse tegemisel kriminaalasjas tuleb kaaluda nii süüdistatava huve kui ka õiguskorra kaitsmise huve. Süüdistatava huvide kaalumisel tuleb hinnata, kas tema süü temale etteheidetud koosseisupärases õigusvastases teos on tuvastatud ilma kõrvaldamata kahtlusteta. Nimetatud asjaolu tuvastamisel tuleb kaaluda õiguskorra kaitsmise huvisid ning leida seaduse poolt etteantud karistusraamidest sanktsioon, mis on proportsionaalne süüdistatava süüle. Isikut on varem kohtulikult karistatud kolmel korral samaliigiliste kuritegude eest, mõista karistus ja asendada üldkasuliku tööga kui kergema karistusliigiga antud isiku suhtes ei ole põhjendatud ega otstarbekohane. Isik pole teinud absoluutselt mitte mingisuguseid järeldusi peale vangistusest vabanemist vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. KarS § 424 santsioon näeb ette kuni 3 aastase vangistuse, KarS § 329 1 aastase vangistuse. Kohus leidis, et M. M.d temale etteheidetavates süütegudes tuleb karistada sanktsiooni keskmiste lähedastes piirides kahe aastase vangistusega, kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid vähendades karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista M. M.’le üks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.