← Eesti

1-07-5732\25

1-07-5732 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Jõhvi, 22.01.2008 Kriminaalasja number 1-07-5732 (06244002127) Kohtukoosseis Eesistuja Maarika Kuusk,

25 lg 2 järgi tühistada osaliselt. V. P. mõista KarS §§-de 200 lg 2 p 7-25 lg 2 järgi õigeks. Ülejäänud osas, samuti Aleksei Homutovi õigeksmõistmises KarS §§-de 200 lg 2 p 4,5,7,

25 lg 2 järgi jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava V. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku ning prokuröri apellatsioonid jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. Süüdistatavad saavad kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 24.10.2007 otsusega tunnistati V. P. süüdi KarS § 200 lg 2 p.4,5,7,9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.11.2006 - 23.10.2007, s.o. 11(üksteist) kuud ja 9 (üheksa) päeva ning alates 24.10.2007 kuulus ärakandmisele 4 (neli) aastat ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.11.2006. Sama otsusega mõisteti Aleksei Homutov KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,9 - § 25 lg 2 järgi õigeks. Tõkend vahistamine muudeti tõkendiks elukohast lahkumise keeld alates 24.10.2007 ning süüdistatav vabastati kohtusaalis. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 1, § 2 lg 2, § 5 lg 1, 2 järgi loeti Aleksei Homutovile eelvangistusega 15.11.2006-24.10.2007

(344)päeva tekitatud kahju suuruseks 7 päevamäära iga vahi all viibitud päeva eest. Päevamäära arvutada kohtuotsuse jõustumise ajal kehtiva kuupalga alammäära alusel. Süüdistusakti kohaselt V. P. ja Aleksei Homutov, olles varem kohtu poolt karistatud, anti kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad olles alkoholijoobes võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise eesmärgil 15.11.2006 ajavahemikul kella 16.03-19.10 paiku tungisid lukustamata ukse avamise teel AA korterisse xx, kus hakkasid x sündinud vanurilt raha nõudma lüües teda korduvalt keha ja näo piirkonda tekitades eluohtlikke vigastusi. Süüdistatavatel raha omastada ei õnnestunud selle puudumise tõttu. Sellega panid V. P. ja Aleksei Homutov toime KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus leidis, et V. P. tegu on õigesti kvalifitseeritud Kar

S § 200 lg 2 p 4,5,7,

§ 25lg 2 järgi.

Kohus luges tunnistaja BB i ütlustega tõendatuks, et AA lt tema korteris raha nõudmises ja selle saamiseks osales peksmises V. P. , kuna ta nägi vahetult pärast kannatanu karjete lõppemist AA korterist väljunud noormehe nägu kui viimane majast väljus ning sama noormeest nägi ka kinnipeetuna politseiautos. Tunnistaja BB i ütlustega haakuvad tunnistaja 2

(8)1-07-5732 CC ütlused, et V. P. lahkus koos temaga x majast ja pöördus sinna tagasi, samu ütlusi kinnitas ka süüdistatav ise. V. P. süü on tõendatud tema kinnipidamise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, molekulaargeneetika eksperdi arvamusega, mille kohaselt leiti V. P. spordipükstelt plekk kannatanu AA verega. Kiirabikaardi näidu kohaselt kell 16 AA l vigastusi ei olnud, seega ei saanud V. P. pükstele sattuda kannatanu veri enne kiirabi kutsumist korteris viibides. Aleksei Homutovi osalemist AA lt tema korteris raha nõudmises ja selle saamiseks tema peksmises tõendab anonüümne tunnistaja DD , kelle ütluste kohaselt nägi ta AA köögiakna pooleldi mahatõmmatud kardina vahest köögis AA t, Aleksei Homutovi ja veel üht isikut ning kuulis avatud õhuakna kaudu Aleksei Homutovi nõuet millegi andmiseks, samal ajal kätega vehkides ja käsi sirutades kannatanu kaela poole. Kohus leidis, et need ütlused on vastuolus sündmuste vaatlusprotokolliga, mille kohaselt köögi aken oli suletud, need on vastuolus ka tunnistaja EE i ütlustega, mille kohaselt viibis Aleksei Homutov tema juures kella 16.30 kuni politsei poolt tema äraviimiseni. EE i ütlusi kinnitas tunnistaja CC , kes kella 18 paiku nägi Aleksei Homutovi EE i juures magamas, ka kannatanu ise ei viita Aleksei Homutovile. Kohus luges mitteusaldusväärseiks anonüümse tunnistaja DD ütlused ning ei loe usaldusväärseiks ka kannatanu AA kohtus antud ütlusi, mis on vastuolus vahetult kuriteo päeval 15.11.2006 antud ütlustega. Tunnistajate FF ja GG ütlustega tõendati, et haiglas AA vastas AA küsimusele, kas Aleksei Homutov oli, jaatavalt, kinnitades, et viimane ei peksnud. Kohus luges need ütlused usaldusväärseks ning lisaks EE i ja kannatanu AA ütlustele kinnitavad kaudselt tema mitteosalemist kuriteos BB i ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja molekulaargeneetika eksperdi arvamus. Kohus leidis, et Andrei Homutovi poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud kohtuistungil uuritud tõenditega ning Aleksei Homutov tuleb KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,

§ 25lg 2 järgi õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu.

Eelvangistuses viibitud aeg 15.11.2006-23.10.2007 (344 päeva) kuulub hüvitamisele vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p1 , § 2 lg 2, § 5 lg 1, 2 järgi. Karistuse mõistmisel V. P. le arvestas kohus I astme kuriteo toimepanemist, raske tervisekahjustuse tekitamist kannatanule ja asjaolu, et kuritegu jäi lõpuni viimata vaid seetõttu, et kannatanul ei olnud raha, mida ära võtta. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistust raskendavate asjaoludena arvestas kohus kuriteo toimepanemist kõrges eas isiku vastu. Arvestades kuriteo raskust, süüdistatava V. P. isikut, kes on varem korduvalt toime pannus raskeid kuritegusid, tema karistust kergendavate asjaolude puudumist ja karistust raskendavat asjaolu, pidas kohus otstarbekaks määrata reaalne karistus. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav V. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik ning Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Larissa Prokopenko. Süüdistatav V. P. vaidlustab kohtuotsust täies ulatuses ja leiab, et kohtuotsuse põhjendus on tehtud isiklike veendumuste ja subjektiivse arvamuse põhjal, kuna esitatud tõendid tema kohta on vaieldavad. Süüdistatav märgib, et tema kuritegu toime ei pannud ning selgitab, et 3

(8)1-07-5732 süüdistuse aluseks olev kannatanu vereplekk tema pükstel sattus sinna mõni tund enne kannatanule kallaletungi, kuna ta viibis koos HH ga kannatanu korteris viimasele abi osutades. Kohus ei selgitanud välja, kas kannatanul esines kergeid vigastusi enne kallaletungi, negatiivseks jäid ka proovid võetuna tema kätelt ja küüntelt. Kannatanu ütluse kohaselt tulid kaks tundmatut noort inimest, kuid arvestades, et ta oli juba kannatanu korteris viibinud, kannatanut abistanud ja viimasega suhelnud, ei saanud ta olla tundmatu. Süüdistatav leiab ka, et süüdistuse aluseks olevad tunnistaja BB i ütlused on küsitavad, kuna see isik, keda tunnistaja nägi ei olnud kindlasti tema. Süüdistatav märgib, et uurimise käigus kõik tunnistajad mingil määral muutsid oma ütlusi ja leiab, et nende ütlused olid vasturääkivad ja ebaselged, seejuures kohus pidas ebausutavaks ka anonüümse tunnistaja ütlusi. Eeltoodu alusel süüdistatav leiab, et antud kriminaalasi tema suhtes on fabritseeritud ning palub maakohtu otsus tühistada ning end õigeks mõista. Süüdistatava V. P. kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik oma apellatsioonis maakohtu otsusega ei nõustu ja leiab, et kohus on ebaõigesti hinnanud süüdistatavate tegevust ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Hinnangu ebakindlus seisneb tunnistajate AA , II , FF , GG , JJ i, KK i, CC ja anonüümse tunnistaja ütlustes kuriteo toimepanemise kohta, mis tunnistaja EE i ütlustega ümber lükati. Kaitsja küll nõustub Aleksei Homutovi õigeksmõistmisega, kuid eitab kategooriliselt V. P. seost antud kuriteoga. Kaitsja leiab, et kohus jättis tähelepanuta esilekerkinud kahtluse, mil viisil võis sattuda süüdistatava spordipükstele plekk kannatanu DNA-ga ja selgitab, et süüdistatav viibis varem koos HH ga kannatanu korteris ja ilmselt toolil istudes võis tekkida kokkupuude haige kannatanu värskete jälgedega. Kannatanu ütluste kohaselt oli kuriteo toimepanejaid kaks, kuid tema ei tundnud neist kedagi, millest ka järeldus, et kallaletungija oli keegi uurimise poolt tuvastamata isik, kuna eelnevalt süüdistatavat nähes oleks tal kerge temale viidata. Kohus viitas tunnistaja BB i ütlustele, mille kohaselt viimane nägi süüdistatavat kannatanu korterist väljuvat, kuid jättis täpsustamata, millisel ajahetkel see toimus, kuna on olemas fakt, et süüdistatav viibis koos HH ga kannatanu korteris. Kaitsja leiab, et kui kohus möönis eksimust tunnistajate ütlustes Aleksei Homutovi suhtes, siis võis olla eksitus tunnistajate ütluses ka V. P. suhtes ning palub maakohtu otsus tühistada V. P. süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,

§ 25lg 2 järgi ning teha õigeksmõistev kohtuotsus.

Ringkonnaprokuratuuri prokurör Larissa Prokopenko oma apellatsioonis vaidlustab kohtuotsust süüdistatava Aleksei Homutovi õigeksmõistmises KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,

§ 25lg 2 järgi.

Apellatsiooni kohaselt rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas kohtulikul uurimisel kogutud tõendeid valesti ning kohtu järeldused ei vasta ega tugine tuvastatud asjaoludele. Prokurör viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-113-06 ja rõhutab, et kui kohus luges Aleksei Homutovi süü tuvastamisel AA ja anonüümse tunnistaja DD ütlused mitteusaldusväärseiks, tuleb konkreetse tunnistaja ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. Kohus, avaldades kaitsja ja süüdistatava Aleksei Homutovi taotlusel tunnistaja EE i ütlusi, rikkus KrMS § 297 lg 1,2 sätteid. Kui antud tõend on kogutud kohtulikul uurimisel kriminaalmenetluse normide rikkumisega, tuleb tunnistaja EE i ütlused tõendikogumist välja jätta. Prokurör leiab ka, et kohtu järeldused ei vasta kohtus tuvastatud asjaoludele köögi akna suletuse kohta, kuna anonüümse tunnistaja väidete kohaselt kuulis viimane, kuidas Aleksei Homutov nõudis AA lt raha. 4

(8)1-07-5732 Peale selle tuleb kriitiliselt suhtuda tunnistaja EE i ütlustesse, kuna ülekuulamise protokollist ei tulene, miks tunnistaja arvates Aleksei Homutov tuli korterisse nimelt kella 16.30 paiku, aga mitte hiljem, protokollist ei nähtu ka kui palju hiljem tuli politsei, lisaks sellele tuleb arvestada, et Aleksei Homutov on EE i hea tuttav. Prokurör märgib, et kohus tegi eksliku järelduse, et anonüümse tunnistaja DD ütlused on vastuolus tunnistaja EE i ütlustega ning ei arvestanud ega andnud hinnangut, et tunnistaja CC ütlused on vastuolus teiste tõenditega ja tunnistaja HH ütlustega, samuti ei analüüsinud HH ütlusi. Prokurör on seisukohal, et HH ja CC ütlused on vastuolulised, samas anonüümse tunnistaja ja AA ütlustes puuduvad vastuolud, kuna nende ütlustest ei tulene, et korteris Aleksei Homutovi ei olnud. Samuti on paljasõnaline kohtu väide, et Aleksei Homutovist teatasid sündmuskohale saabunud politseitöötajale kas anonüümne tunnistaja või temalt sellest kuulunud isikud. Prokurör leiab, et FF ja GG ütlustest tuleneb, et AA otse viitas Aleksei Homutovile, kes viibis koos teise, temale tundmatu noormehega korteris ning asjaolu, et molekulaargeneetika ekspertiis ei tuvastanud Aleksei Homutovi riietel AA DNA-d, ei välista Aleksei Homutovi poolt antud kuriteo – röövimise katse – toimepanemist grupi poolt. Vastuoluline on ka kohtuotsuse motiveeriv ja resolutiivosa, kuna tunnistaja BB i ütlused kaudselt kinnitavad Aleksei Homutovi mitteosalemist kuriteos, sest ta nägi, et AA korteris väljus üks isik V. P. . Kohtuotsuse resolutiivosas kohus kvalifitseeris V. P. teo KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,

§ 25lg 2 järgi, sh.

§ 200 lg 2 p 7, s.o. kuriteo toimepanemine grupi poolt. Prokurör nõustub kohtu järeldustega, et kuriteo pani toime V. P. , kuid leiab, et kaastäideviijaks oli Aleksei Homutov, kelle süü on tõendatud kohtulikul uurimisel tuvastatud tõendite kogumiga, ka tunnistaja BB i ütlused ei välista kuriteo toimepanemist grupis Aleksei Homutoviga. Samuti loeb prokurör AA kohtus ristküsitluse käigus antud ütlusi usaldusväärseteks ning leiab, et tunnistaja DD ütlused on kooskõlas JJ, KK i, BB i, FF ja GG ütlustega. Seega on ülalnimetatud tunnistajate ja kannatanu ütlustega tuvastatud ja tõendatud, et AA korterisse tulid Aleksei Homutov ja V. P. , kes nõudsid raha kasutades selleks vägivalda. Aleksei Homutov ja V. P. tegutsesid grupis raha saamise eesmärgil, nende tegevused olid ühised ja kooskõlastatud. Arvestades kannatanu AA , anonüümse tunnistaja DD , tunnistaja GG ütlusi järeldas prokurör, et Aleksei Homutov ise ei peksnud AA t, kuid Aleksei Homutov ja V. P. olid kuriteo kaastäideviijad ning nende süü KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,9, § 25 lg 2 järgi kuriteo toimepanemises on tõendatud. Prokurör palub tühistada maakohtu otsus osaliselt Aleksei Homutovi õigeksmõistmises ning teha uus otsus, millega Aleksei Homutov mõista süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 200 lg 2 p 4,5,7,

§ 25lg 2 järgi ning karistuseks mõista 5 aastat vangistust. Vastavalt Kar

S § 65 lg 2 liitkaristuseks määrata 7 aastat ja 1 kuu vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 15.11.2006-24.10.2007 s.o. 11 kuud 10 päeva karistusaja hulka. Ringkonnakohtu istungil jäid kõik apellandid esitatud kaebuste juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, nende kaitsjad ja prokuröri, leiab, et kõik esitatud apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Prokuröri apellatsioonis taotletakse kogutud tõendite ümberhindamist ning selle alusel süüdistatava Aleksei Homutovi süüdismõistmist talle esitatud süüdistuses. 5

(8)1-07-5732 Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohus on uurinud kõiki kogutud tõendeid, hinnanud neid kogumis ning tulnud põhistatult järeldusele, et kogutud tõendid ei ole piisavad Aleksei Homutovi süüdimõistmiseks kannatanu AA röövimise katses. Prokurör märgib, et kohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust ( KarS § 297 lg 1,2), avaldades kaitsja ja süüdistatava Aleksei Homutovi taotlusel tunnistaja EE i ütlused. Prokuröri arvamuse kohaselt saab kaitsja KrMS § 227 lg 1 kohaselt süüdistusakti koopia saamisest alates 5 päeva jooksul esitada kohtule taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb. Tunnistaja küll andis eeluurimisel ütlusi, kuid kaitsja esitas selle tunnistaja ülekuulamise taotluse alles kohtuistungil. Kohus avaldas tunnistaja EE i ütlused seoses tunnistaja surmaga. Seega arvab prokurör, et antud tõend on saadud kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega, mistõttu tuleks tõendite kogumist välja jätta. Selles osas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Tõepoolest, tunnistaja EE oli kohtueelses menetluses üle kuulatud ( 1 kd, tl 105-106). Aleksei Homutovi kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga esitas taotluse tunnistaja EE i ülekuulamiseks alles kohtuistungil, mitte enne kohtuistungit ning peale süüdistusakti koopia kättesaamist 5 päeva jooksul. Samas ei ole antud toimiku materjalide pinnalt võimalik ka öelda, millisest kuupäevast KrMS §-s 227 lg 1 sätestatud tähtaja kulgemine alguse saab. Maakohus jättis kaitsja poolt esitatud taotluse rahuldamata KrMS §-s 227 sätestatud 5päevase tähtaja rikkumise tõttu ( 2 kd, tl 87-89). Hiljem, kohtuliku menetluse käigus esitasid ka süüdistatavad kirjalikud taotlused ( 2 kd, tl 93-94) tunnistaja kutsumiseks kohtuistungile, mille kohus ka rahuldas. Kuna aga tunnistaja oli surnud, avaldas kohus selle tunnistaja ütlused ning hindas neid kohtuotsuses kogumis teiste tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei rikkunud kriminaalmenetlusõigust, hinnates tunnistaja EE i ütlusi tõendina. Kaitsja taotlus jäeti küll KrMS § 227 lg 1 sätete rikkumise tõttu rahuldamata, kuid ka süüdistatavad võivad esitada omapoolseid taotlusi ning KrMS § 227 sätted süüdistatavale ei laiene. KrMS § 291 lg 1 kohaselt võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja ütluste avaldamise, kui tunnistaja on surnud, nii antud juhul kohus ka toimis. Veel leiab prokurör, et kohus on alusetult leidnud, et anonüümse tunnistaja DD ütlused on vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Prokurör leiab, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt „ köögis on üks aken, vaatluse hetkel on kinnised suletud“, seega sündmuskoha vaatlusprotokollist ei tulene, et köögi aken oli suletud. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri seisukoht jääb arusaamatuks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli köögi akna kinnised suletud. Sellest saab teha vaid ühe järelduse, et aken oli kinni. Arusaamatu on prokuröri järeldus, et kuna eraldi ei ole kirjeldatud köögi õhuakent, võib teha järelduse, et õhuaken oli lahti. Selline järelduse tegemise viis on meelevaldne ega tugine tõendil. Veel osundab prokurör, et tunnistaja BB i ütlused, samuti ka molekulaargeneetiline ekspertiis ei välista Aleksei Homutovi poolt röövimise katse toimepanemist. Ringkonnakohtu arvamuse kohaselt prokuröri selline viis isiku süü tõendamiseks on põhjendamatu. Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktis nr.070015 antud eksperdi arvamuse kohaselt ühelgi Aleksei Homutovi riietusesemelt võetud DNA proovis ei sisaldunud seoseid kannatanu AA DNA profiiliga ( 1 kd, tl 174-177). Tunnistaja BB i ütluste kohaselt nägi ta vahetult pärast kannatanu karjete lõppemist kannatanu korterist väljumas üht-meest, samal õhtul nägi ta seda noormeest ( x) kinnipeetuna politseiautos. 6
(8)1-07-5732 Seega antud tõendid Aleksei Homutovile ei osunda. Isiku süü aluseks saab siiski olla tõend, mis mingilgi viisil seob isikut kuriteoga, kui aga tõend seda ei kinnita, ei saa see ka olla aluseks isiku süü tuvastamisel. Veel leiab prokurör, et kohus on jätnud hindamata tunnistaja HH ütlused ning kuna tunnistaja CC ütlused on vastuolus eelnimetatud tunnistaja ütlustega, tuleb CC ütlused lugeda mitteusaldusväärseteks. Tõepoolest, maakohus, uurinud kohtuistungil kõiki tõendeid, muuhulgas ka tunnistaja HH ütlusi, on jätnud selle tunnistaja ütlused hinnanguta. HH ütluste kohaselt süüdistatavad V. P. ja Aleksei Homutov lahkusid x korterist koos. Homutov tagasi enam ei tulnud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et antud tunnistaja ütlustele ei saa tugineda, kuna antud tunnistaja ütlused on vastuolus tunnistaja CC ütlustega. Viimane seletas, et Aleksei Homutov lahkus x korterist kella poole viie paiku magama, tema lahkus sellest korterist koos P.. CC ütlusi kinnitab ka süüdistatav P., et ta lahkus koos CC. CC ütlused ühtivad ka tunnistaja EE i ütlustega, mille kohaselt kella poole viie paiku tuli Aleksei Homutov tema korterisse magama. Seega on usaldusväärsed CC ütlused, millele ka maakohus oma otsuse põhjendustes osundas. Prokurör osundab veel tunnistajate FF ja GG ütlustele, kelle ütlustest tuleneb, et ema ( kannatanu) viitas otse Homutovile, kes olevat viibinud koos tundmatu noormehega korteris. Maakohus hindas antud tunnistajate ütlusi, märkides, et haiglas AA küsimusele, kas oli ka Homutov, vastas AA jaatavalt, kinnitades, et Homutov ei peksnud. Kohus luges nende tunnistajate ütlused usaldusväärseteks, kuid märkis, et sisuliselt oli antud juhul tegemist etteöeldud tuttava nime nimetamisega, mis ei anna usutavat teavet kuriteo toimepanemise kohta Aleksei Homutovi poolt. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Tunnistajate FF ja GG ütlustele ei ole võimalik süüdimõistmist rajada. Nende ütlused sisaldavad informatsiooni, mis tuleneb sisuliselt teise isiku poolt etteöeldud sõnadest. Seega, kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kohus on hinnanud tõendeid kogumis ning põhjendatult asunud seisukohale, et kogutud tõendid ei ole piisavad Aleksei Homutovi süüdimõistmiseks röövimise katses osalemises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid põhjalikumalt korrata. Nii süüdistatav V. P. kui ka tema kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik taotlevad süüdismõistva kohtuotsuse tühistamist ja V. P. õigeksmõistmist, kuna kogutud tõendid ei ole piisavad. Ringkonnakohus, nõustudes maakohtu otsuses toodud seisukohtadega, leiab, et kohtuotsus V. P. süüdimõistmises on seaduslik, põhjendatult ning esitatud apellatsioonid ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt KrMS §-le 62 lg 2 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on kooskõlas antud sättega ka toiminud, mistõttu V. P. etteheide kohtule, et kohus põhines isiklikule veendumusele ja subjektiivsele arvamusele, ei ole kohane. Süüdistatava kaitsja püstitab apellatsioonis versiooni, et V. P. pükstelt leitud vereplekk kannatanu DNA profiiliga võis sinna sattuda varasemal külaskäigul kannatanu korterisse, näiteks toolil istudes. Selline versioon on oletuslik ning selle pinnalt ei ole võimalik teha järeldust V. P. süü puudumisest talle süüksarvatud kuriteos. Süüdistatav ise esitab hüpoteesi sellest, et kuna ta käis kannatanu korteris eelnevalt koos tunnistaja HH ga, ei ole välistatud, et kannatanu vereplekk võis sattuda tema pükstele kannatanu abistamise käigus. 7
(8)1-07-5732 Maakohus on märkinud, et kiirabikaardi kohaselt 15.11.2006 kell 16 ei olnud kannatanu AA l kehavigastusi, mistõttu ei saanud V. P. pükstele sattuda kannatanu veri enne kiirabi kutsumist korteris viibides. Selle seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus. Mõlemad apellandid soovivad kogutud tõendite ümberhindamist. Ringkonnakohus leiab, et selleks puudub alus. Maakohus on hinnanud kogutud tõendeid kooskõlas kriminaalmenetlusõiguse sätetega ning nende alusel tulnud põhjendatult järeldusele V. P. süüs röövimise katse toimepanemises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid üle korrata. Samas, sõltumata apellatsioonidest, tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada- nimelt on V. P. tunnistatud süüdi KarS §§-de 200 lg 2 p 4,5,7,

25 lg 2 järgi, s.o muuhulgas ka kvalifitseeriva tunnuse-röövimise toimepanemine isikute grupis- p 7 alusel. Kuna kaassüüdistatav Aleksei Homutov mõisteti õigeks, puudub alus antud kvalifitseeriva punkti ( p 7) alusel V. P. süüdimõistmiseks ning selles osas tuleb ta õigeks mõista. Karistuse vähendamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, kuna V. P. le mõisteti karistus-5 aastat vangistust, mis on alla sanktsiooni keskmise määras. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 3; 344; 345 lg 1, 2 tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o V. P. süüdimõistmises KarS §§-de 200 lg 2 p725 lg 2 järgi ning selles osas tuleb ta õigeks mõista. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Maarika Kuusk Eeva Levina 8

(8)Mihhail Komtšatnikov

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.