L. süüdistuses
lg 2, Merle Orava süüdistuses
süüdistuses
Süüdimõistetud J. L. , isikukood xxxx, sünd. 15.03.1944 a. xx Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, keskharidusega, abielus, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, elukoht xx, pensionär, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 21.07.2005 a., viibis kahtlustatavana vahi all 05.07.-21.07.2005 a. T. L. , isikukood xxxx, sünd. 29.08.1962 a. xx, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt eestlane, kõrgharidusega, abielus, perekonnas 3 ülalpeetavat, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, elukoht xx, töökoht xx, tõkendit kohaldatud ei ole. OÜ G. , registrikood xx, asukoht Tallinn, xx, põhitegevusala ehitustööd, juhatuse liige XX, alates 13.02.2007 a., Harju Maakohtu otsuse alusel esindajaks pankrotihaldur Andres Aro (pankrotihalduri tunnistus nr. 168, asukoht Tallinn, Türi 10), varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310, § 311-313: Süüdi tunnistada J. L.
lg 2 p 1,2 järgi ning karistada teda (2 a 6 k) kahe aasta ja kuue kuulise vangistusega.
L. ele mõistetud vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata kui J. L. (3 a 6 k) kolme aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut 2 tahtlikku kuritegu.
L. ele lisakaristust võttes temalt ära õigus töötada (3 a) kolme aasta jooksul avalikus teenistuses.
L. el ajavahemikus 05.07.-21.07.2005 a. eelvangistuses viibitud aeg 17 päeva karistusaja hulka ning arvata tema karistus selles osas kantuks. Lugeda J. L. el kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (2 a 5 k 13 p) kaks aastat viis kuud ja kolmteist päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates 30.11.2007 a. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdi tunnistada T. L.
lg 2 järgi ning karistada teda (1 a 6 k) ühe aasta ja kuue kuulise vangistusega, milline aga jätta
L. (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Allutada T. L. katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust arvata alates 30.11.2007 a. Süüdi tunnistada OÜ G.
288 lg 1 mõttes ametiisikuks, tegi 2005 a. mai lõpus ja juuni alguses K. vallavanemana OÜ G. esindajale T. L. le ettepaneku osaleda K. sadama kerghoonete taastamistöödel ja nõudis K. sadama kerghoonete taastamistöödel teostamise õiguse saamise eest OÜ G. esindajalt T. L. lt 45000 krooni. Nõudmise teostamiseks toimus 2005 a. juuni alguses K. Vallavalitsuses hankekonkurss J. L. e korralduse alusel ja K. sadamatööde teostamiseks laekunud pakkumiste hindamine, mille võitis OÜ G. , kes 06.06.2005 a. sõlmis K. vallavalitsusega töövõtulepingu K. sadama kerghoonete taastamiseks. Peale K. vallavalitsusest ettemaksuna 75000 krooni tasumist, kohtusid J. L. ja T. L. 07.06.2005 a. kell 11.24 Pärnu linnas, Tallinna maantee alguses olevas parklas, kus T. L. andis J. L. ele üle J. L. e poolt nõutud 45000 krooni. Samuti J. L. , K. vallavanemana, 2005 a. juunis, tegi OÜ G. esindajale T. L. le ettepaneku osaleda K. muuseumihoone renoveerimistöödel ja nõudis K. muuseumi renoveerimise tööde teostamise õiguse saamise eest OÜ G. esindajalt T. L. lt 85000 krooni. 2005 a. juuni lõpus viis K. Vallavalitsus J. L. e korraldusel läbi K. muuseumihoone renoveerimistööde pakkumine hindamise, mille võitis OÜ G. . 01.07.2005 a. sõlmisid K. Vallavalitsus ja OÜ G. töövõtulepingu K. muuseumihoone renoveerimiseks. Peale K. vallavalitsuselt ettemaksuna 200000 krooni tasumist kohtusid J. L. ja T. L. 05.07.2005 a. ajavahemikul kella 16.22 kuni 17.15 Pärnu linnas Ehitajate teel, ca 150 m peale Papiniidu silda, kus T. L. andis J. L. ele üle J. L. e poolt nõutud 85000 krooni. Kahel korral nõudis ja sai J. L. K. vallavanemana pakkumismenetlused võitnud OÜ G. esindajalt T. L. lt kokku 130000 krooni pistist. Süüdistus on esitatud selles, et tema, ametiisiku poolt vara vastuvõtmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega lubatud teo, vähemalt 4 teist korda ja pistise nõudmisega, pani toime
T. L. LE oli esitatud süüdistus selles, et 2005 a. mai lõpus ja juuni alguses peale K. vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. esindajale T. L. le osaleda K. sadama kerghoonete taastamistööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses ning esitatud nõudmist, maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust isiklikult talle 45000 krooni, lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. sadama kerghoonete taastamistöödeks korraldatavas pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa. 06.06.2005 a. sõlmis K. Vallavalitsus J. L. e isikus töövõtulepingu K. sadama kerghoonete taastamiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. juhatuse liikme Merle Oravaga. 07.06.2005 a. kella 11.24 ajal andis T. L. koos Merle Oravaga Pärnu linnas, Tallinna maanteealguses olevas parklas K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsusest laekunud 75000 kroonisest ettemaksust üle eelnevalt nõutud 45000 krooni. Samuti 2005 a. juunis, peale K. vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. i esindajale T. L. le osaleda K. muuseumi renoveerimise tööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses ning esitatud nõudmist maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust isiklikult talle 45000 krooni, lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. muuseumihoone renoveerimistöödeks korraldatavas pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa. 01.07.2005 a. sõlmis K. Vallavalitsus töövõtulepingu K. muuseumihoone renoveerimiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ-ga G. ja 05.07.2005 a. ajavahemikul kella 16.22 kuni 17.15ni andis T. L. koos Merle Oravaga Pärnu linnas Ehitajate teel, ca 150 m peale Papiniidu silda K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsuselt laekunud 200000 kroonisest ettemaksust üle eelnevalt nõutud 85000 krooni. Kokku lubas T. L. kahel korral maksta J. L. ele tema nõudmisel 130000 krooni pistist ning ta maksiski kahel korral koos Merle Oravaga J. L. ele pistist kokku 130000 krooni. Süüdistus on esitatud selles, et tema, juriidilise isiku huvides tegutseva juhtivtöötajana, pistise lubamise ja andmisega, kui see on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime
MERLE ORAVALE oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles OÜ G. juhatuse ainuliige 08.06.2004 a. kuni 09.03.2006 a. ning omades ainuisikulist juurdepääsu osaühingu rahalistele vahenditele, teades eelnevatest kokkulepetest K. vallavanema J. L. e ja OÜ G. tegevjuhi T. L. vahel, mille kohaselt K. sadama kerghoonete taastamistööde pakkumismenetluse võitmisel tuleks K. Vallavalitsuselt laekuvast rahast osa maksta J. L. ele, sõlmis Merle Orav OÜ G. esindajana K. Vallavalitsusega 06.06.2005 a. töövõtulepingu K. sadama kerghoonete taastamistöödeks ja Merle Orav võttis T. L. juuresolekul 07.06.2005 a. kella 10.42 – 10.45 ajal Pärnus Härma Kaubahoovis asuvast SEB Eesti Ühispanga sularahaautomaadist OÜ G. i arvelduskontole nr. xx K. Vallavalitsusele ettemaksuna 06.06.2005 a. laekunud 75000 kroonist välja neljal korral järjest 10000 krooni sularaha ning ühel korral 5000 krooni, kokku 45000 krooni ning andis 45000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks isiklikult J. L. ele. -Samuti tema, OÜ G. i rahalistele vahenditele ainsana ligipääsu omava juhatuse ainuliikmena, teadis eelnevatest kokkulepetest K. vallavanema J. L. e ja OÜ G. tegevjuhi T. L. vahel, mille kohaselt K. muuseumi välisfassaadi renoveerimise tööde pakkumismenetluse võtmisel tuleks K. Vallavalitsuselt laekuvast rahast osa maksta J. L. ele. 01.07.2005 a. sõlmis K. vallavalitsus, vallavanem J. L. e isikus töövõtulepingu K. muuseumihoone renoveerimiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. tegevjuhi T. L. ga. Merle Orav võttis T. L. juuresolekul 05.07.2005 a. kella 16.22 ajal Pärnu linnas Pärnu Kaubamajakas asuvast SEB Eesti Ühispanga kontorist OÜ G. arvelduskontolt nr. xx K. Vallavalitsuselt 05.07.2005 a. laekunud 217000 kroonist välja sularahas 85000 krooni ning andis 85000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks J. L. ele. Kokku maksis Merle Orav koos T. L. ga J. L. ele pistist 130000 krooni. 5 Süüdistus on Merle Oravale esitatud selles, et tema juriidilise isiku huvides tegutseva isikuna, pistise andmisega, kui see toimus vähemalt teist korda, pani toime
OÜ-le G. oli esitatud süüdistus selles, et 2005 a. mai lõpus ja 2005 a. juunikuu alguses, peale K. vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. esindajale T. L. le osaleda K. sadama kerghoonete taastamistööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses ning esitatud nõudmist maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust isiklikult talle 45000 krooni, lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. sadama kerghoonete taastamistöödeks korraldatavas pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa. 06.06.2005 a. sõlmis K. vallavalitsus J. L. e isikus töövõtulepingu K. sadama kerghoonete taastamiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. juhatuse liikme Merle Oravaga. 07.06.2005 a. kella 10.42-10.45 ajal võttis Merle Orav T. L. juuresolekul Pärnu linnas Härma Kaubahoovis asuvast SEB Eesti Ühispanga sularahaautomaadist Osaühingu G. arvelduskontole nr. xxx K. Vallavalitsuselt ettemaksuna 06.06.2005 a. laekunud 75000 kroonist välja neljal korral järjest 10000 krooni ja ühe korra 5000 krooni sularaha, kokku seega 45000 krooni ning andis 45000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks isiklikult J. L. ele. 07.06.2005 a. kella 11.24 ajal andis T. L. Pärnu linnas Tallinna maantee alguses olevas parklas K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsusest laekunud 75000 kroonisest ettemaksust üle eelnevalt nõutud ja lubatud 45000 krooni. Samuti 2005 a. juunis, peale K. vallavanema J. L. e ettepanekut OÜ G. esindajale T. L. le osaleda K. muuseumi renoveerimise tööde teostamiseks korraldatavas pakkumismenetluses ning esitatud nõudmist, maksta J. L. ele K. Vallavalitsusest ülekantavast ettemaksust isiklikult talle 45000 krooni, lubas OÜ G. esindaja T. L. osaleda K. muuseumihoone renoveerimistöödeks korraldatavas pakkumismenetluses ja tasuda nõutud summa. 01.07.2005 a. sõlmis K. Vallavalitsus vallavanem J. L. e isikus töövõtulepingu K. muuseumihoone renoveerimiseks pakkumismenetluse võitnud OÜ G. tegevjuhi T. L. ga 05.07.2005 a. kella 16.22 ajal võttis Merle Orav Pärnu linnas Pärnu Kaubamajakas asuvast SEB Eesti Ühispanga kontorist T. L. juuresolekul OÜ G. arvelduskontolt nr. xxx K. Vallavalitsuselt 05.07.2005 a. laekunud 217000 kroonist välja sularahas 85000 krooni ning andis 85000 krooni sularaha T. L. le maksmiseks J. L. ele. 05.07.2005 a. ajavahemikus kella 16.22 kuni 17.15 andis T. L. Pärnu linnas Ehitajate teel ca 150 meetrit peale Papiniidu silda K. vallavanemale J. L. ele K. Vallavalitsuselt laekunud 200000 kroonisest ettemaksust üle eelnevalt nõutud ja lubatud 85000 krooni. Kokku lubas OÜ G. huvides tegutsenud T. L. kahel korral maksta J. L. ele tema nõudmisel 130000 krooni pistist ning Merle Orav ja T. L. maksidki J. L. ele OÜ G. huvides kahel korral kokku 130000 krooni pistist. Süüdistus OÜ-le G. oli esitatud selles, et tema organi ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides, pistise lubamise ja andmisega, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda, pani toime
297 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS. Asja kohtulikul uurimisel J. L. end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud avaldades, et ta ei ole kunagi ja mitte kelleltki pistist nõudnud ega seda vastu võtnud. J. L. e hinnangul on temavastane süüdistus fabritseeritud ning põhjendamata. T. L. tunnistas end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi võttes omaks, et andis J. L. ele kokku 130000 krooni. T. L. seletas, et töötades OÜ-s G. tegevjuhina ning olles huvitatud, et OÜ G. võidaks pakkumismenetluse K. sadama kerghoonete taastamisel, nõustus T. L. K. vallavanemana töötanud J. L. e nõudmisega tasuda nimetatud tööde teostamise õiguse saamiseks J. L. ele 45000 krooni. 07.06.2005 a. andiski T. L. J. L. ele üle Pärnus Tallinna maantee alguses olevas parklas temalt eelnevalt nõutud 45000 krooni. 6 Samuti kinnitas T. L. seda, et J. L. tegi talle ettepaneku OÜ G. i osalemiseks K. muuseumi renoveerimistöödel. Tagamaks nimetatud tööde teostamise õigust, nõudis J. L. T. L. lt 85000 krooni tasumist. Pärast seda kui OÜ G. oli võitnud K. vallavalitsuse korraldatud renoveerimistööde pakkumismenetluse, kohtusid J. L. ja T. L. 05.07.2005 a. Pärnus Ehitajate teel Papiniidu silla lähistel, kus T. L. andis J. L. ele üle nõutud 85000 krooni sularaha. Pärast sularaha üleandmist peeti T. L. ja J. L. kinni politseitöötajate poolt. Merle Orav tunnistas end kuriteo toimepanemises samuti täielikult süüdi seletades, et töötades OÜ G. i juhatuse ainuliikmena ning omades seetõttu juurdepääsu osaühingu rahalistele vahenditele ja olles osaühingu esindajana sõlminud K. vallavalitsusega töövõtulepingu sadama kerghoonete taastamiseks, võttis ta 07.06.2005 a. T. L. ettepanekul ning viimase juuresolekul Härma Kaubahoovi sularahaautomaadist välja 45000 krooni sularaha ning andis raha T. L. le edasiandmiseks J. L. ele. Samuti tunnistas Merle Orav, et olles T. L. kaudu teadlik, et K. muuseumi renoveerimistööde teostamiseks tuleb K. Vallavalituse poolt tehtud ettemaksust tasuda 85000 krooni J. L. ele, võttis ta 05.07.2005 a. Pärnu Kaubamajaka Ühispanga kontorist välja 85000 krooni sularaha ning andis selle üle T. L. le edasiandmiseks J. L. ele. OÜ G. esindaja YY. tunnistas samuti, et OÜ G. tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi. Samas ei osanud ta sündmuste kohta ütlusi anda, kuna on äriühinguga seotud alles alates 2006 a. märtsist ning ei tea seetõttu 2005 aastal toimunut. OÜ G. esindaja, pankrotihaldur Andres Aro avaldas, et kuigi OÜ G. on kuriteo toime pannud, tuleks talle kohaldada võimalikult väikest rahalist karistust, sest osaühingu majandustegevus lõppes 2006 aastal, samuti puudub osaühingul vara. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on neile esitatud süüdistustes leidnud tõendamist. Prokurör palus J. L. e ja OÜ G. süüdi tunnistamist neile esitatud süüdistustes ning nende karistamist. T. L. ja Merle Orava osas asus prokurör seisukohale, et kuna nad tunnistavad oma süüd kuriteo toimepanemises ja kahetsevad, nende käitumises puudub omakasu ajend, samuti ei olnud nemad pistise nõudjad, siis ei ole nende süü suur. Samuti puudub prokuröri hinnangul ka T. L. ja Merle Orava osas avalik menetlushuvi. Seoses eeltooduga taotles prokurör T. L. ja Merle Orava osas menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. KOHTU SEISUKOHT Asja kohtulikul uurimisel ilmnesid vastuolud J. L. e ja T. L. ütlustes, samuti ka J. L. e ja Merle Orava ütlustes. T. L. ja Merle Orav tunnistasid end kuriteo toimepanemises süüdi, samuti andsid nad süüstavaid ütlusi J. L. e suhtes. J. L. end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Hindamaks käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate süüd kuritegude toimepanemises, tuleb kohtul hinnata kelle ütlusi lugeda tõepärasteks, kuidas haakuvad süüdistatavate ütlused muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kuivõrd õiguspärasteks saab lugeda käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid. T. L. andis asja kohtulikul uurimisel ütlusi selle kohta, et töötas 2005 a. algusest OÜ-s G. tegevjuhina, milline tegeles ehitus ja renoveerimistöödega. T. L. töökohustuste hulka kuulus uute tööobjektide otsimine, kontroll osaühingu poolt tehtavate tööde üle, samuti arvestus lepingute täitmise üle. 2005 aastal tegi OÜ G. ehitustöid K. s saare korterelamu katuse parandamisel ja hotelli xx remontimisel. 2005 a. mais - juunis pakkus J. L. T. L. le ja Osaühingule G. võimaluse osaleda K. sadama taastamistöödel seades tööde saamise eeltingimuseks selle, et vallavalitsuse tehtavast ettemaksust osaühingule G. saab J. L. kui tööde tellija endale 10 %, s.o. 45000 krooni. 06.06.2005 a. sõlmiski Merle Orav OÜ G. i esindajana töövõtulepingu sadama kerghoonete taastamiseks. Pärast ettemaksu laekumist OÜle G. , võttis Merle Orav T. L. juuresolekul Härma Kaubahoovi sularahaautomaadist OÜ G. arveldusarvelt välja 45000 krooni sularaha üleandmiseks J. L. ele. Nimetatud raha andis T. L. eelneva kokkuleppe kohaselt J. L. ele üle 07.06.2005 a. Pärnus, Tallinna maantee alguses, 7 vana silla juures asuvas parklas. T. L. ütluste kohaselt võttis J. L. kilekotis olnud raha vastu ning pani endale taskusse. Samuti kinnitas T. L. kohtulikul uurimisel, et J. L. tegi ettepaneku OÜ G. i osalemiseks muuseumi renoveerimistööde pakkumisel. Samas nõudis ta pakkumise saamiseks 85000 krooni maksmist. Nimetatud summa pidi T. L. J. L. ele üle andma pärast seda kui OÜ G. i ja K. Vallavalituse vahel on sõlmitud töövõtulepingud ning K. Vallavalituse poolt OÜ-le G. on tehtud ettemaks. Tagamaks OÜ G. i poolt pakkumismenetluse võitmise, koostas T. L. ise fiktiivsed hinnapakkumised OÜ X ja OÜ Y nimelt ning kuna OÜ G. i pakkumine osutus kõige soodsamaks, võttis K. Vallavalitsus 01.07.2005 a. J. L. e ettepanekul vastu otsuse muuseumi renoveerimistööde läbirääkimiste alustamiseks OÜ-ga G. . Pärast seda kui T. L. OÜ G. esindajana ja J. L. K. Vallavalitsuse esindajana olid sõlminud 3 töövõtulepingut, pidi K. Vallavalitsus tegema ettemaksu OÜ-le G. ning sellest ettemaksust soovis J. L. saada 85000 krooni. 05.07.2005 a., pärast ettemaksu laekumist, läksid T. L. ja Merle Orav Kaubamajaka Ühispanga kontorisse ning võtsid OÜ G. i arvelt välja 85000 krooni sularaha. Nimetatud raha andis T. L. J. L. ele üle viimase autos Papiniidu silla lähistel pannes kilekoti koos sularahaga J. L. e auto kindalaekasse. Pärast raha üleandmist peeti J. L. ja T. L. kohapeal kinni politseitöötajate poolt. Kohtu hinnangul haakuvad T. L. poolt antud ütlused muude kriminaalasjas kogutud tõenditega, samuti kinnitavad tema ütlused seda, et J. L. nõudis T. L. lt kahel korral 45000 ja 85000 krooni maksmist tagamaks sellega T. L. firmale OÜ G. renoveerimise ja ehitustööde tegemise õiguse saamise K. saarel. T. L. nõustuski J. L. e nõudmistega ning andis talle kahel korral üle sularaha 45000 krooni ja 85000 krooni. T. L. ütlused kinnitavad veel seda, et raha nõudmisest oli teadlik ka Merle Orav, kes T. L. ettepanekul võttis kahel korral OÜ G. arveldusarvelt sularaha välja ning andis selle T. L. le üleandmiseks J. L. ele. Süüdistatava T. L. ütlused haakuvad järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: Merle Orava ütlustega selle kohta, et tema töötas ajavahemikus 2004 a. märtsist kuni 2006 a. veebruarini Osaühingus G. juhatuse liikmena. 2005 a. märtsist tegeles osaühingu juhtimisega ka T. L. . 2005 aastal pakuti OÜ-le G. ehituse ja renoveerimise töid K. saarel. Merle Orav sõlmis K. Vallavalitsusega töövõtulepingu sadamarajatiste renoveerimiseks, kuid selleks, et saada õigust tööde teostamiseks, tuli J. L. ele maksta 45000 krooni. Pärast seda kui OÜ G. i arvele oli laekunud K. Vallavalitsuse poolt tasutud ettemaks, võttis Merle Orav, kellel oli ainsana osaühingus juurdepääs osaühingu rahale, sularahaautomaadist välja 45000 krooni ning andis selle T. L. le, kes andis raha üle J. L. ele. Pärast seda, kui T. L. oli OÜ G. esindajana sõlminud veel kolm töövõtulepingut K. Vallavalitsusega ja teatanud Merle Oravale, et ka nende tööde tegemiseks on vaja maksta J. L. ele, võttis Merle Orav pangast välja 85000 krooni sularaha ning andis selle T. L. le, kes andis raha omakorda üle J. L. ele. Merle Orava ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et J. L. nõudis 45000 krooni maksmist sadama kerghoonete renoveerimise töödeks õiguse saamiseks ning 85000 krooni K. Muuseumi renoveerimise töödeks õiguse saamiseks. Samuti kinnitavad tema ütlused seda, et Merle Orav võttis osaühingu arvelt raha välja ja andis selle T. L. le üleandmiseks J. L. ele. Merle Orav kinnitas ka seda, et ta ei nõustunud algul T. L. ettepanekuga maksta J. L. ele raha, kuid kuna Osaühing G. oli huvitatud ehitusobjektide saamisest, siis ta lõpuks nõustus. Kohtu hinnangul haakuvad T. L. ja Merle Orava ütlused järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – kuriteoepisoodis, mis puudutab 07.06.2005 a. Merle Orava poolt 45000 krooni sularaha OÜ G. pangaarvelt väljavõtmist, selle edasiandmist T. L. le raha üleandmiseks J. L. ele ja raha üleandmist T. L. poolt OÜ G. esindajana J. L. ele -Jälitusprotokolliga 07.06.2005 a. (I kd. t.l. 2-3), millest nähtub, et 07.06.2005 a. on Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Sirje Hundi loa LÄRP 16/273 alusel filmitud J. L. e ja T. L. kohtumist Pärnus, Tallinna maanteel, kesklinna silla Tallinna poolse otsa parklas. Protokollist nähtub, et 07.06.2005 a. seisis parklas sõiduauto Seat Alhambra, reg. nr. xxxxxx, mida 8 kasutas J. L. . Kella 11.24 ajal sõitis samasse parklasse sõiduauto Peugot Partner, reg. nr. xxxxxx, millest väljus T. L. ja sisenes J. L. e sõiduautosse ning istus juhiistme kõrvalistmele. Ajavahemikus kell 11.24 kuni 11.27 toimunud kohtumise käigus võttis T. L. tuulejope parempoolsest taskust kollase kokkuvolditud kilekoti ning andis selle J. L. ele, kes pani kilekoti endale parempoolsesse põuetaskusse. Kella 11.27 ajal väljus T. L. , pärast lühiajalist vestlust J. L. ega autost ning mõlemad sõidukid sõitsid parklast minema. Asja kohtulikul uurimisel tutvus kohus sündmuse videosalvestusega (videokassett eeltoodud jälitusprotokolli juurde, pakendis nr. 11) ning veendus, et protokoll vastab toimunule. Jälitusprotokoll ning videoülesvõte kinnitavad T. L. ütlusi kokkusaamise ja kilekotis olnud raha üleandmise kohta J. L. ele. Asja kohtulikul uurimisel väitis J. L. , et sai eeltoodud ajal, Tallinna maanteel, silla juures asuvas parklas küll T. L. ga kokku, kuid T. L. ei andnud talle kilekotis üle mitte raha vaid torutöödeks kasutatavaid plastmassist klambreid. Kontrollimaks J. L. e antud väidete õigsust, kuulas kohus üle tunnistaja HH, kes tegi 2005 a. juunis K. s Osaühingule G. alltöövõtu korras santehnilisi töid. HH kinnitas, et klambrid, mida J. L. talle kohtus näitas, sarnanevad tööde käigus kasutatud klambritega. Samas aga ei kinnita tunnistaja väited J. L. e vastuväiteid ning ei lükka ümber T. L. väiteid selle kohta, et taolisel viisil käest kätte klambreid üle ei antud. Kuivõrd tunnistaja ise 07.06.2005 a. silla juures asuvas parklas ei viibinud, ei tea ta kinnitada ega ümber lükata seal toimunut. Kohtul puudub alus pidada jälitustoimingut ebaseaduslikuks või ebausaldusväärseks. Jälitustoiminguks on antud luba KrMS § 115 kohaselt Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt 03.06.2005 a. ajavahemikuks 06.06.-10.06.2005 a. teostada jälitusmenetlust kestusega 1 päev. Jälitusprotokollist 07.06.2005 a. nähtub, et jälitustoimingut ongi läbiviidud eelnimetatud ajavahemikul (07.06.2005 a.) ning ühe päeva jooksul. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda jälitusprotokolli seaduspärasuses. Asja kohtulikul arutamisel tõusetus küsimus sellest kas jälitustoimingute teostamisega ei ole ületatud jälitustoimingu loaga lubatut. Nii on loas jälitatava objektina nimetatud J. L. t ning tema poolt kasutatava autotranspordina sõidukeid Kia Carnival, reg. nr. xxxxxx ja Ford Transit, reg. nr. xxxxxx. Samas nähtub jälitusprotokollist ning videoülesvõttest, et jälitustoimingu käigus on jälgitud J. L. t sõidukis Seat Alhambra, reg. nr. xxxxxx. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu määrav, kuivõrd jälitusluba jälitustoimingute läbiviimiseks on antud konkreetse isiku, mitte sõiduki suhtes. Jälitusloas äratoodud sõidukite puhul on tegemist võimalike sõidukitega, mida jälitatav isik võib kasutada. Samas ei välista aga jälitustoimingute läbiviimist asjaolu, kui jälitatav isik kasutab mõnda muud sõidukit või transpordivahendit. Samuti ei pidanud kohus määravaks asjaolu, et jälitusprotokolli ei ole märgitud ringkonnaprokuröri loa kuupäeva, sest jälitusprotokolli punktis 1 on äratoodud jälitustoimingu aluseks olnud jälitusloa number LÄRP 16/273, milline viitab, et jälitustoimingu aluseks olnud luba anti KrMS § 114 ettenähtud korras. -Riikliku Autoregistrikeskuse andmete päringu väljatrükist (III kd. t.l. 87) nähtub, et sõiduauto Seat Alhambra reg. nr. xxxxxx kuulus xx, kuid sõiduki kasutajaks oli Osaühing K. Liin. Kuivõrd J. L. oli seotud nimetatud osaühinguga, oli ta ka eeltoodud sõiduauto kasutajaks. -SEB Eesti Ühispanga väljavõte kinnitab, et 07.06.2005 a. võeti OÜ G. arveldusarvelt järjest, ajavahemikul kell 10.42 kuni 10.45 välja 4 korral 10000 krooni ja ühel korral 5000 krooni, seega kokku 45000 krooni sularaha. Samuti nähtub Ühispanga väljavõttest, et vahetult enne seda, 06.06.2005 a. oli K. Vallavalitsus kandnud OÜ G. i arveldusarvele üle arve nr. 013 kohaselt ettemaksuna sadamas tööde teostamiseks 75000 krooni (III kd. t.l. 28). Eeltoodu tõendab ning kinnitab T. L. ütlusi selle kohta, et pärast ettemaksu laekumist OÜ-le G. K. Vallavalitsuse poolt, võttis ta Kilgi (asub Härma Kaubahoovis) sularahaautomaadist välja 9 45000 krooni sularaha üleandmiseks J. L. ele. Kohe pärast seda, samal päeval, umbes pool tundi hiljem, on fikseeritud T. L. ja J. L. e kohtumine ning kilekotis olnud raha üleandmine. -Töövõtulepinguga, milline on sõlmitud 06.06.2005 a. K. Vallavalitsuse ja Osaühingu G. vahel (II kd. t.l. 33-36). Leping on sõlmitud K. sadama kerghoonete taastamiseks. Tellija, K. Vallavalitsuse poolt on lepingu allkirjastanud vallavanem J. L. , töövõtja, OÜ G. poolt on lepingu allkirjastanud osaühingu juhatuse liige Merle Orav. Lepingu p. 7.2 kohaselt on lepingu hinnaks 118560 krooni, punkt 7.3 kohaselt kohustub tellija töövõtjale 3 päeva jooksul peale lepingule alla kirjutamist üle kandma ettemaksuna 75000 krooni. Töövõtuleping kinnitab seda, et vahetult enne raha üleandmist oli sõlmitud töövõtuleping K. Vallavalitsuse ja OÜ G. vahel, samuti nägi leping ette, et kohe pärast lepingu sõlmimist tuleb tellijal tasuda ettemaks töövõtjale. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 07.07.2005 a. läbiotsimismääruse alusel on 08.07.2005 a. K. Vallavalitsuse ruumides K. vallas, Sääre külas läbiviidud läbiotsimine. Läbiotsimise käigu kohta koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt on sealt leitud ja äravõetud mitmesuguseid esemeid, millest asitõendite hulka on liidetud ka OÜ G. i arve – saateleht nr. 013 06.06.2005 a. Nimetatud arvest nähtub, et K. Vallavalitsust kohustati tasuma K. Sadama kerghoonete taastamistöödeks ettemaksuna 75000 krooni. Samuti on asitõendite hulka liidetud xx hinnapakkumine K. Vallavalitsusele K. sadama tormikahjude likvideerimiseks 14.04.2005 a. Nimetatud pakkumisest nähtub, et tööde maksumuseks on pakutud tunduvalt suurem summa võrreldes OÜ G. i pakkumisega – koos käibemaksuga kogusummas 428700 krooni. -OÜ G. i poolt koostatud K. Sadama kerghoonete taastamistööde maksumusega 06.06.2005 a. (I kd. t.l. 140), millest nähtub, et osaühing on taastamistööde maksumuseks hinnanud 118560 krooni ilma käibemaksuta. Nimetatud summa kajastub ka 06.06.2005 a. K. Vallavalitsuse ja OÜ G. i vahel sõlmitud töövõtulepingus. -Lääne Ringkonnaprokuratuuri määruse alusel (II kd. t.l. 1) on OÜ G. i kontoris, Pärnus, xx läbiviidud läbiotsimine. Nimetatud toimingu kohta koostatud läbiotsimisprotokolli kohaselt on läbiotsimise käigus leitud mitmesuguseid esemeid (II kd. t.l. 5-11). Leitud esemetest on asitõenditeks tunnistatud ja kriminaalasja juurde liidetud 2 ruudulist paberit T. L. märkmetega, 4 OÜ G. i arvet saatelehte K. Vallavalitsusele K. Sadama kerghoonete taastamistööde maksumuse kohta, OÜ G. i kiri 003-26-05-05 K. Vallavalitsusele, 06.06.2005 a. J. L. e ja OÜ G. esindaja Merle Orava vahel sõlmitud töövõtuleping K. sadama kerghoonete taastamise kohta. Nimetatud asitõenditest nähtub OÜ G. i huvitatus tööde teostamiseks. Samuti kinnitab töövõtuleping tehingu sõlmimise fakti eeltoodud poolte vahel. -Asitõendite – OÜ G. i kontori läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud kahe TDK MC-60 helikassetti vaatlusprotokolliga (II kd. t.l. 17-18) ning helikassettide lindistuse stenogrammiga (II kd. t.l. 19-27). Asja kohtuliku uurimise käigus tutvus kohus helikassettide lindistusega, mida oli töödeldud kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuses läbiviidud hääleekspertiisi käigus (III kd. t.l. 79-81). Kohtu hinnangul vastab stenogramm lindistuse sisule. Lindistusest nähtub, et J. L. ja T. L. on omavahel arutanud K. sadama taastamistööde remondi korraldamist, sellega kaasnevaid töid ning rahalisi küsimusi. Vestlusest järeldub, et J. L. ja T. L. leppisid omavahel kokku tööde maksumuses, samuti K. Vallavalituse poolt tehtava ettemaksu summas. Tööde maksumus ning kokku lepitud ettemaks vastab hiljem lepingus kajastatud summadele. Samuti järeldub jutuajamisest J. L. e nõudmine maksta ettemaksu summast osa talle vastutasuna tööde võimaldamise eest Osaühingule G. . Kohtu hinnangul viitavad taolisele nõudmisele J. L. e ütlused – „kui oleme lepingu alla kirjutanud, siis lepingus märgimegi ettemaksu“ „…mul on vaja kümme prossu kätte, ma olen ka jooksnud. See ei ole sugugi palju selle asja pealt. Aga ettemaks võiks siiski olla üle poole“. „Selle ettemaksuga reguleerime kohe minu osa ära. Aga seal jääb siis niimoodi, et sinule peab jääma ka ettemaksust, mis sa saad, materjali või mehi… sinule peab ka jääma ettemaksust osa“ Samuti on J. L. ja T. L. omavahel kokku 10 leppinud, et pärast valla poolt ettemaksu ülekande tegemist võetakse raha sularaha automaadist välja ning sellega „reguleeritakse J. L. e osa ära“ (II kd. t.l. 23). Kohtu hinnangul läheb omavahelise jutuajamise käigus öeldu kokku hilisemate sündmustega, mille kohaselt võeti pärast ettemaksu laekumist osaühingu arvelt sularaha välja ning T. L. andis raha üle J. L. ele. Samuti nähtub lindistusest T. L. ja Merle Orava jutuajamine sularaha automaadi juures (II kd. t.l. 24), et sularaha automaadist võeti välja 45000 krooni „kümne kaupa“ summadena. Kuivõrd SEB Eesti Ühispanga väljavõte kinnitab sularaha taolist väljavõtmist üksnes 07.06.2005 a., kinnitab lindistus selle toimumist just eeltoodud kuupäeval ning ajal. J. L. e ja T. L. omavahelise jutuajamise lindistusest (II kd. t.l. 24-25) nähtub, et T. L. andis J. L. ele üle 45000 krooni, mille viimane vastu võttis. Kohtu hinnangul viitavad eeltoodule T. L. ütlused „Nelikümmend viis, nii nagu oli kokku lepitud“ ning T. L. küsimus J. L. ele „kas loeme ka üle“ Samuti J. L. e küsimus T. L. le selle kohta „ega numbrid üles kirjutatud ei ole“. Kohus leidis, et J. L. e ja T. L. vahel räägitu käib raha, mitte torude kinnitusklambrite kohta, kuivõrd kinnitusklambritel ei ole numbreid, samuti puudub vajadus nende kohapeal üle lugemiseks. Samuti viitab number „nelikümmend viis“ Merle Orava ja T. L. poolt eelnevalt sularahaautomaadist väljavõetud rahasummale 45000. Asja kohtulikul arutamisel tõusetus küsimus sellest kuivõrd õiguspärane on kasutada asja kohtulikul uurimisel omaalgatuslikku lindistust. KrMS § 63 lg 1 kohaselt käsitletakse tõendina lisaks foto ja filmisalvestistele ka muid teabesalvestisi. KrMS § 63 lg 2 ei välista kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks ka muid, KrMS § 63 lg 1 loetlemata tõendeid. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist lubatud tõendiga, kuivõrd enda vestluse lindistamine teise isikuga ei ole jälitustegevus. Samuti ei ole oluline, et teine vestluskaaslane oleks teadlik lindistusest, kuna ta peab alati arvestama sellega, et omavaheline jutuajamine võib avalikuks saada, kusjuures ei ole vahet kas öeldu avalikustatakse lindistuse ettekandmise või teise vestluskaaslase väljaütlemise kaudu. Kui isik annab teise isiku käsutusse mingi teabe, peab ta alati arvestama sellega, et väljaöeldu võidakse avalikustada teise vestluspartneri poolt. -Tunnistaja EE ütlustega kohtuistungil selle kohta, et T. L. andis läbiotsimise käigus vabatahtlikult üle kaks kassetti, milles olid tema ja J. L. e vahelised „ehitusteemalised vestlused“. Asja kohtulikul arutamisel esitas J. L. e kaitsja kahtluse selle kohta nagu oleks EE juba T. L. esimesel ülekuulamisel 05.07.2005 a. olnud teadlik äravõetud kassettide sisust, s.o. sellest, et kassetid sisaldavad lindistusi sularaha väljavõtmise kohta Härma kaubahoovi sularahaautomaadist. Kohtu hinnangul on tegemist oletusega, mis ei muuda ebausaldusväärseteks eelpool toodud tõendeid. T. L. ülekuulamise protokollist 05.07.2005 a. (I kd. t.l. 114-116) nähtub, et T. L. le on esitatud uurija EE poolt küsimus kassettide sisust, millele T. L. esmalt ei soovinud vastata. Samas on tehtud 15 minutiline vaheaeg selleks, et tutvuda kassettidel salvestatuga. Kohus on seisukohal, et kuigi nimetatud aja jooksul ei olnud võimalik tutvuda kogu salvestatud tekstiga, andis kassettide osaline või pisteline kuulamine siiski piisavalt informatsiooni selle kohta, mida nimetatud kassetid sisaldavad. Pärast kassettide ülekuulamist on T. L. uurijale selgitanud, et kassetid sisaldavad „vestlusi tema ja J. L. e vahel ning puudutavad ettevõetavate tööde hinnapakkumisi ja maksumust.“ Samuti on T. L. uurijale tunnistanud, et võttis 45000 krooni välja OÜ G. i arveldusarvelt Härma kaubahoovi sularahaautomaadist selleks, et raha üle anda J. L. ele. Kohtu hinnangul ei muuda asjaolu, et uurija T. L. le raha väljavõtmist ja J. L. ele üleandmist jälitusinfona nimetas T. L. poolt antud ütlusi selle kohta veel ebausaldusväärseteks. Kohus möönab, et uurija käsutuses võis asja kohta olla taolist, jälitustegevusega kogutud infot, mida sai ülekuulamise käigus taktikaliselt kasutada kahtlustatavale küsimuste esitamisel. Samas ei ole aga usutav, et kui uurija oleks T. L. le nimetatud faktina esitanud ebatõeseid, tegelikkuses mittetoimunud sündmusi, oleks T. L. 11 asunud selle kohta andma väljamõeldud ja ebaõigeid nii J. L. t kui ka iseennast süüstavaid ütlusi. Kuriteoepisoodi osas, mis puudutab 05.07.2005 a. Merle Orava poolt OÜ G. i arveldusarvelt 85000 krooni sularaha väljavõtmist, selle andmist T. L. le edasiandmiseks J. L. ele ja T. L. poolt OÜ G. esindajana raha üleandmist J. L. ele haakuvad T. L. ja Merle Orava ütlused järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – tunnistaja MM u ütlustega kohtuistungil selle kohta, et ta töötas 2005 aastal K. vallavalitsuses raamatupidajana ning osales 09.06.2005 a. toimunud K. vallavalitsuse istungil, kus arutati K. muuseumi ja sadama renoveerimise küsimust. Tunnistaja mäletas, et renoveerimistöödeks oli 3 pakkumist, millest kõige soodsamaks osutus OÜ G. i pakkumine. Tunnistaja ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et võitmaks pakkumismenetlusel, tegi ta lisaks Osaühing G.i pakkumisele ka fiktiivsed, vähemsoodsad pakkumised teiste firmade nimel. -Tunnistaja AA ütlustega, kes töötas K. vallavalitsuses arendusnõunikuna. Tunnistaja ütluste kohaselt alustati 2005 a. juunis pakkumismenetlust K. sadama tankla, valvurihoonete, WC ja sauna taastamiseks. Tehti kolm pakkumist, millest soodsaimaks osutus OÜ G. i pakkumine. OÜ G. i pakkumine loeti parimaks seetõttu, et see oli kõige odavam. Juulikuu alguses sõlmis vallavanem OÜ-ga G. tööde teostamiseks lepingu. Samuti kuulutati konkurss K. muuseumihoone renoveerimiseks, mille võitis OÜ G. . Asja kohtulikul arutamisel ei mäletanud tunnistaja enam toimunu üksikasju, kuid möönis, et tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused on õiged, kuna need anti vahetult pärast sündmuse toimumist. Asja kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (II kd. t.l. 147-149) nähtub, et 3 pakkumist muuseumi renoveerimiseks tõi T. L. ning 01.07.2005 a. toimunud vallavalitsuse istungil otsustati jätkata T. L. ga läbirääkimisi tööde hindade vähendamiseks. 02.07.2005 a. aga selgus, et J. L. oli K. vallavalituse esindajana juba sõlminud lepingu muuseumihoone renoveerimiseks, samuti selgus 04.07.2005 a., et J. L. oli Osaühinguga G. sõlminud lepingu reovee settekaevude renoveerimiseks, mida ei olnud eelnevalt vallavalitsuses arutatud. Tunnistaja AA ütlusest nähtub, et töövõtulepingud Osaühinguga G. sõlmiti J. L. e initsiatiivil, kiirustades ja vallavalitsusega pikemalt läbi arutamata. Nimetatud asjaolu kinnitab T. L. ütlusi selle kohta, et tal oli J. L. ega kokkulepe selle kohta, et J. L. tagab OÜ-le G. tööde teostamise õiguse K. muuseumihoone renoveerimisel, sadama taastamistöödel ning reovee settekaevude renoveerimisel. -JJ ütlustega, kes töötas K. vallavalitsuses arhitekt – ehitusnõunikuna kuni 2005 a. novembrini. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis alates 1998 aastast vajadus K. muuseumihoone renoveerimiseks. 2005 aastal otsis tema valla ehitusnõunikuna firmasid, millised oleksid nõus osalema pakkumismenetluses. Renoveerimistöödeks laekus 3 pakkumist, millest aga ükski ei vastanud soovitud tingimustele. Seejärel otsustati alustada läbirääkimisi soodsaima pakkumise teinud firmaga, s.o. OÜ-ga G. ning mille läbiviimiseks kutsuti osaühingu esindaja T. L. vallavalitsuse istungile. Läbirääkimiste käigus soostus T. L. kohe hinna alandamisega umbes 18 % võrra. Tunnistaja eeltoodud ütlused kinnitavad asjaolu, et T. L. OÜ G. esindajana oli oluliselt huvitatud tööde läbiviimise õiguse saamisest K. muuseumihoone renoveerimisel. -HH ütlustega, kes töötas K. vallasekretärina. Tunnistaja kinnitas, et sadamahoonete ja muuseumihoone renoveerimistööde läbiviimiseks kuulutati välja piiratud pakkumised. Pakkumised laekusid ümbrikutes, kusjuures need ei saabunud mitte postiga, vaid toodi kellegi poolt vallavalitsusse. Vallavalitsuses toimunud arutelu käigus valiti vallavanema poolt läbirääkimiste jätkamiseks välja odavaim pakkumine. -LL tõendas, et osales 2005 a. juunis vallavalitsuse liikmena K. vallavalitsuse istungil, kus arutati K. sadama ja muuseumihoone renoveerimist. Esitatud hinnapakkumistest osutus kõige soodsamaks OÜ G. i poolt pakutud, kuna see oli kõige odavam. 12 -TT, kes kuulus K. Vallavalitsusse kuni 2005 a. novembrini ning töötas valla pearaamatupidajana tõendas, et tööde pakkumistest osutus kõige soodsamaks OÜ G. i poolt tehtud pakkumine. Samuti kutsuti OÜ G. i esindaja vallavalitsuse istungile, et arutada nende poolt tehtud pakkumist. Varsti pärast seda, 2005 a. juulikuu alguses koostati töövõtulepingud Osaühingu G. ja K. vallavalitsuse vahel. Tunnistaja kinnitusel pidi ta kohe, järgmisel päeval pärast lepingu saamist kandma K. vallavalitsuse poolt ettemaksu summas 217000 krooni osaühingule üle. Tunnistaja kinnitas, et raha ülekandmine viibis, kuna ülekandmise päeval oli internetiühendus häiritud. Tunnistaja ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et kuna internetiühendus oli häiritud ja sularaha automaat ei töötanud, tuli ettemaksuna laekunud raha 05.07.2005 a. välja võtta pangakontorist. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused T. L. ütlusi selle kohta, et K. vallavalitsus pidi kohe pärast lepingute sõlmimist tegema kiiresti OÜ G. i arvele ettemaksu. -VV, kes töötas ajavahemikus 2003 a. aprillist kuni 2005 a. oktoobrini K. Vallavolikogu esinaisena ütlustega selle kohta, et vallavalitsus korraldas K. sadama ja muuseumihoone renoveerimiseks konkursi. Pakkumised laekusid ümbrikutes, milliste avamise juures ta aga ei viibinud. -PP ütlustega selle kohta, et ta viibis vallavalitsuse istungil, kus arutati K. sadamahoonete renoveerimist. Tööde läbiviimiseks laekus 3 ümbrikku. Ümbrikute avamisel osutus parimaks pakkumiseks Osaühingu G. pakkumine, millise suhtes pidid toimuma läbirääkimised vallavanema J. L. e ja osaühingu esindaja T. L. vahel. -KK ütlustega selle kohta, et Osaühing xx kuulub tema abikaasale ning firma tegeleb jaekaubandusega. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole Osaühing xx kunagi teinud ehitus või renoveerimistöid K. Vallavalitsusele, samuti ei ole osaühing osalenud pakkumismenetluses K. muuseumi renoveerimistöödele. Tunnistaja kinnitas, et talle kohtuistungil näidatud allkiri OÜ xx hinnapakkumisel (II kd. t.l. 123) ei kuulu talle, vaid on võltsitud. Tunnistaja ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et tegelikult Osaühing xx pakkumismenetluses ei osalenud ning OÜ xx hinnapakkumine oli T. L. poolt võltsitud. Võltsimise eesmärgiks oli fiktiivse konkursi ja pakkumismenetlusega tagada tööde tegemise õiguse saamine Osaühingule G. . -JJ ütlustega selle kohta, et oli 2005 aastal Osaühingu yy juhatuse ainuliige ning teab, et Osaühing yy ei ole K. Vallavalitsusele hinnapakkumisi sadamahoonete taastamiseks või settekaevude renoveerimiseks teinud. Tunnistaja kinnitas, et kohtuistungil talle näidatud, pakkumisi (II kd. t.l. 65) osaühing teinud ei ole ning tema allkiri nimetatud pakkumistel on võltsitud. Tunnistaja ütlused kinnitavad T. L. ütlusi selle kohta, et ta tegi K. vallavalitsusele fiktiivsed hinnapakkumised tagamaks konkursi võitmise Osaühingule G. . -Osaühingu xx Äriregistri B-registriosa kaardi väljatrükist nähtub, et osaühingu tegevusaladeks on jae- ja hulgikaubandus, toitlustusteenused, kaubanduslik vahendustegevus, metsa ost, müük ja töötlemine ning põllumajandussaaduste varumine ja müük (II kd. t.l. 141). -Osaühingu yy Äriregistri B-registriosa kaardi väljatrükist nähtub, et osaühingu tegevusaladeks on toidu ja tööstuskaupade hulgi-ja jaemüük, majutusteenused, metsa raie, metsamaterjali kokkuost, töötlemine ja müük, puhastusteenused, transporditeenused Eesti Vabariigi piires, kinnisvara arendamine ja haldamine, juriidilised, majandusalased ja finantskonsultatsioonid, spordi ja meelelahutusürituste korraldamine, kinnisvaratehingud, toitlustamine, mootorsõidukite ja veokite rentimine (II kd. t.l. 145). Eeltoodud asjaolud tõendavad, et OÜ xx ja OÜ yy ei tegelenud ehitus ega renoveerimistöödega ja ei osalenud seetõttu K. Vallavalitsuse poolt väljakuulutatud pakkumismenetlustes. -Osaühingu x Äriregistri B-registriosa kaardi väljatrükist nähtub, et osaühingu tegevusalaks on lisaks muudele tegevusaladele ka ehitus-, remont ja sanitaartehniliste tööde vahendamine (II kd. t.l. 137). Samas on aga kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, et OÜ x nimetatud töid K. s teinud ei ole, samuti ei ole osaühing taotlenud endale õigust seal taoliste tööde saamiseks. 13 Nimetatud asjaolu on kinnitamist leidnud ka T. L. ütlustega selle kohta, et ta võltsis OÜ x nimelt hinnapakkumise pakkudes kallimat hinnapakkumist võrreldes OÜ G. i hinnapakkumisega. Kohus leidis, et eeltoodud tõendid, mis puudutavad Osaühinguid xx, yy ja x kinnitavad T. L. ütlusi ja tõendavad seda, et eeltoodud firmad tegelikult ei osalenud K. Vallavalituse poolt väljakuulutatud pakkumismenetluses. Tõendamist on leidnud see, et T. L. võltsis ja koostas ise nimetatud firmade nimelt hinnapakkumised näidates neid mõnevõrra kallimate ja ebasoodsamatena võrreldes enda firma, s.o. OÜ G. i hinnapakkumisega. Samuti tõi T. L. nimetatud enda koostatud hinnapakkumised ise K. Vallavalitsusse. -19.01.2006 a. Lääne Politseiprefektuuri jälitusprotokolliga (III kd. t.l. 199), millest nähtub, et Tallinna Linnakohtu esinaise Helve Särgava poolt 10.06.2005 a. väljaantud loa LÄRP 16/287 alusel, millega on antud luba J. L. e ja T. L. vaheliste vestluste salajaseks pealtkuulamiseks, vaatamiseks ja salvestamiseks, on läbiviidud jälitustoiminguid, s.o. diktofoniga Olympus DM-20 pealtkuulamist 14.06.2005 a., 29.06.2005 a. ja 05.07.2005 a. Kohtul ei ole alust kahelda kohtu poolt väljaantud jälitusloa seaduslikkuses. Kohus tutvus asja kohtulikul uurimisel nii jälitusprotokolli lisa, pealtkuulamise stenogrammi (III kd. t.l. 199-217) kui ka helisalvestistega. Kohtu hinnangul vastab stenogramm salvestusele. Nimetatud salvestistega on jäädvustatud T. L. ja J. L. e omavahelised jutuajamised. Vestluste sisu viitab tööde teostamisele K. sadamaobjektide (valvehoone, kütusehoidla, elektrivarustussüsteemide, jm.), samuti muuseumihoone renoveerimisel ja taastamisel. Nii nähtub 29.06.2005 a. salvestisest, et T. L. ja J. L. e lepivad muuseumi osas kokku ettemaksus „sada kakskümmend tuhat“. Samuti esitab T. L. J. L. ele konkreetse küsimuse „ja palju sealt on sinu“, mõni hetk hiljem toob T. L. välja konkreetse arvu „kaheksakümmend viis tuhat“(III kd. t.l. 216 pöördel). 05.07.2005 a. kinnipidamisel toimunud salvestisest nähtub, et T. L. viitab vestluses „äratulnud arvele“ ja kilekotile ning „kaheksakümmend viiele“(III kd. t.l. 217 pöördel). Asja kohtulikul arutamisel vaidlustati J. L. e kaitsja poolt asjaolu, et pealtkuulamine toimus 14.06.2005 a., kuivõrd nimetatud ajal ei viibinud T. L. koos J. L. ega K. st väljunud praamil, samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et T. L. ga on 13.06 ja 14.06.2005 a. Pärnu Politseiosakonnas läbiviidud menetlustoiminguid (III kd. t.l. 300). Kohtu hinnangul ei välista eeltoodud kuupäevadel politseiosakonnas viibimine J. L. e ja T. L. kohtumist. Lääne Politseiprefektuuri teatisest nähtub, et T. L. on nimetatud päevadel üle kuulatud tunnistajana. Nimetatud menetlustoimingute läbiviimine ei eelda nende toimumist pika aja, s.t. kogu päeva jooksul. J. L. e vastuväide selle kohta, et ta ei saanud praamil T. L. ga kõnelda, kuna ei välju ülesõidu ajal kunagi oma autost, on paljasõnaline ja kontrollimatu väide, mis ei välista seda, et nad siiski kohtusid ning omavaheline jutuajamine aset leidis. Samas ei ole J. L. ümber lükanud tema ja T. L. vahelist kohtumist 29.06.2005 a., mille käigus on T. L. ja J. L. rääkinud konkreetsetest summadest (85000 ja 12000) ning nendes kokku leppinud. Kohtu hinnangul kinnitavad taolisi kokkuleppeid ka muud kriminaalmenetluse käigus kindlakstehtud faktilised asjaolud. -J. L. e ja T. L. 05.07.2005 a. kahtlustatavatena kinnipidamise protokollide (I kd. t.l. 48-49, 111-112), fototabelite (I kd. t.l. 50-55, 113) ja videosalvestisega. Kohus tutvus asja kohtulikul uurimisel kahtlustatavate kinnipidamise salvestisega. Eeltoodud tõenditest nähtub, et J. L. ja T. L. peeti kinni 05.07.2005 a. kella 17.15 ajal Pärnu linnas, Papiniidu silla lähistel. Kinnipidamise käigus leiti J. L. e poolt kasutatava sõiduauto Seat Alhambra, riikl. Reg. nr. xxxxxxkindalaekast valge kilekott ning selles sularaha väljamakse tšekk SEB Eesti Ühispangast G. OÜ-le, konto omanikuks on märgitud Merle Orav ning tšekile on märgitud summaks kaheksakümmend viis tuhat
lg 1 mõttes kuivõrd vallavanem on isikuks, kellel on ametiseisund riigi kohalikus omavalitsuse asutuses. Ametiseisundi all tuleb käsitleda seda, et vallavanemale olid antud volitused võtta vastu alluvate, s.o. teistele isikutele kohustuslikke otsuseid ning teha mitmesuguseid toiminguid. Samuti saab eeltoodud, talle pandud ülesandeid käsitleda haldamis ning juhtimisülesannetena, kuna vallavanemal olid alluvad, ta korraldas nende tööd, tegeles tööle võtmise ja töölt vabastamisega, korraldas varaliste väärtuste liikumist allkirjastades rahastamisega seotud lepinguid ning jälgis ja korraldas nende täitmist. -K. Vallavalitsuse istungi 09.06.2005 a. protokolli päevakorrapunktist 10 nähtub, et K. vallavalitsuse poolt kuulutati välja piiratud pakkumine K. muuseumi ehitustööde hinnapakkumisteks (II kd. t.l. 71-73). -K. Vallavalitsuse istungi 01.07.2005 a. protokolli päevakorrapunktist 7 nähtub, et muuseumile on vallale saabunud 3 pakkumist Osaühingutelt G. , Xx ja x. Vallavalitsus on asunud seisukohale, et kõik pakkumised ületavad summa, mis neile oli ette nähtud. Vallavanemale on antud volitused asuda läbirääkistesse OÜ-ga G. , kuivõrd nende pakkumine oli kolmest „vähim“ (II kd. t.l. 77). Protokoll tõendab, et kolmest pakkumisest oli soodsaim OÜ G. i pakkumine. Samas on kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, et ülejäänud pakkumised olid fiktiivsed, koostatud OÜ G. it esindanud T. L. poolt, kes taolisel viisil tagas K. Vallavalitsuse toetuse enda firma pakkumisele. Samuti nähtub vallavalitsuse istungi protokollist, et istung toimus ajavahemikus kell 13.45 kuni 15.00. Hilisemast sündmuste käigust nähtub, et kohe pärast vallavalitsuse istungit, 01.07.2005 a. kuupäeva seisuga allkirjastati töövõtu lepingud K. Vallavalitsuse ja OÜ G. vahel K. sadama teenindushoone, valvehoone ja kütusehoidla taastamiseks, K. muuseumihoone ja selle välisfassaadi renoveerimiseks ning reovee settekaevude renoveerimiseks, puhastamiseks ja tormijärgse ummistuse likvideerimiseks. Lepingud allkirjastati T. L. ja J. L. e poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et tegelikult mingeid läbirääkimisi enam ei toimunudki ning lepingupooled nõustusid vastaspoolte esitatud tingimustele. Nimetatud asjaolu kinnitab T. L. ütlusi 18 eelnevast kokkuleppest J. L. ega, millega oli otsustatud asjaolu, et tööde teostamise õigused saab endale OÜ G. . -SEB Eesti Ühispanga väljavõttega on tõendatud OÜ G. i arvelduskontolt nr. xxx 05.07.2005 a. väljamaks osaühingu arveldusarvelt Merle Oravale summas 85000 krooni ((III kd. t.l. 33), milline kinnitab videosalvestusel salvestatut ning T. L. ja Merle Orava ütlusi selle kohta. Lähtudes eeltoodus, asus kohus seisukohale, et süüdistatavate T. L. ja Merle Orava antud ütlused haakuvad muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning tuvastatud on süüdistuses äratoodud sündmustik, mille kohaselt OÜ G. , kelle esindajaks oli T. L. soovis saada endale õigust K. sadama renoveerimiseks. Nimetatud tööde teostamiseks sõlmis K. Vallavalitsus vallavanema J. L. e isikus 06.06.2005 a. OÜ-ga G. (esindajaks Merle Orav) töövõtulepingu. Vahetult pärast lepingu sõlmimist kandis K. Vallavalitsus eelneva kokkuleppe alusel OÜ G. i arvelduskontole ettemaksuna 75000 krooni. Laekunud summast võttis Merle Orav 07.06.2005 a. Härma Kaubahoovi sularahaautomaadist välja 45000 krooni (4 korda 10000 ja ühe korra 5000 krooni) T. L. andis eelneva kokkuleppe alusel nimetatud rahasumma 07.06.2005 a. Pärnus Tallinna maantee alguses, silla juures asuvas parklas üle J. L. ele. Samuti kinnitavad ülaltoodud tõendid seda, et OÜ-l G. oli huvi tööde saamiseks K. muuseumihoone renoveerimisel. J. L. tegi T. L. le kui osaühingu esindajale ettepaneku hinnapakkumise menetluses osalemiseks. Samas nõudis ta pakkumise võitmise tagatisena 85000 krooni. Tagamaks Osaühingule G. tööde õiguse, esitas T. L. lisaks OÜ G. i hinnapakkumisele veel kaks fiktiivset hinnapakkumist Osaühingute Xx ja x nimelt. Kuna OÜ G. hinnapakkumine oli soodsam, tagas T. L. eeltooduga K. Vallavalitsuse toetuse läbirääkimiste jätkamiseks vallavanema J. L. ega. Tegelikult sõlmiti kohe pärast vallavalitsuse istungit kolm töövõtulepingut K. Vallavalitsuse ja OÜ G. vahel. J. L. e ja T. L. omavahelise kokkuleppe alusel kandis K. Vallavalitsus 05.07.2005 a. töövõtja, s.o. OÜ G. i arveldusarvele üle ettemaksuna 217000 krooni. Nimetatud summast võeti Merle Orava poolt samal kuupäeval välja 85000 krooni sularahas ning anti T. L. le üleandmiseks J. L. ele. T. L. andiski kohe pärast seda, samal kuupäeval Pärnu linnas, Papiniidu silla lähistel sularaha üle J. L. ele. Pärast seda peeti J. L. ja T. L. kinni politseitöötajate poolt. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Osaühingule G. , Merle Oravale ja T. L. le pistise andmises ning J. L. ele pistise nõudmises ja vastuvõtmises. Nimetatud kuritegude puhul on tegemist koosseisudega, mis näevad ette nii pistise andmist kui võtmist. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et T. L. ja Merle Orav on kriminaalasja menetluses andnud nii ennast kui ka J. L. t süüstavaid valeütlusi ning võtnud ka endale J. L. e vastu alusetute ütluste andmisega alusetu süü kuriteo toimepanemises. Samuti ei kinnitanud J. L. , T. L. ega Merle Orav, et neil oleks omavahelisi halbu suhteid. J. L. e kinnitusel olid tal T. L. ga normaalsed, tööalased suhted. Seda miks T. L. ütlused on vastuolus J. L. e ütlustega ja kinnitavad viimase süüd, J. L. põhjendada ei osanud. Seega, lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et on täielikult leidnud tõendamist J. L. e, T. L. , Merle Orava ja OÜ G. süü kuritegude toimepanemises. Kuritegude kvalifikatsioonist : J. L. ele on esitatud süüdistus pistise võtmises
lg 2 p 1 ja 2 järgi ametiisikuna vara vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda ja pistise nõudmisega.
koosseisu objektiivseteks tunnusteks on nii pistise vastuvõtmine kui ka ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega pistiseandja huvides õiguspärase teo toimepanemine või toimepanemata jätmine. Vara all tuleb käsitleda nii asju (sealhulgas ka raha) kui ka varalisi õigusi. Samas ei oma tähtsust vara väärtus ja see kas pistisena antav vara kuulub selle andjale või mitte ja kas pistisena antav vara on saadud õiguspärasel või õigusvastasel teel. 19 Pistise nõudmiseks on aga selle kategooriline küsimine isikult, kelle seaduslikku taotlust ametiisik võis ja pidi täitma. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et J. L. oli kuriteo toimepanemise ajal, ajavahemikus 07.04.2003 a. kuni 03.11.2005 a. K. vallavanemaks, kellel oli ametikoht ja kes oli ametiisikuks korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg 1 ja 2 ja § 4 lg 2 p 15 kohaselt. J. L. omas kohalikus omavalitsuse organis ametiseisundit ja täitis kohalikus omavalitsuse organis (K. Vallavalitsuses) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 50 lg 1 alusel sätestatud ülesandeid. Samuti täitis J. L. vallavanemana K. Valla põhimääruse § 25 alusel mitmesuguseid vallavanema ülesandeid, millel kohus on juba eelpool peatunud. Oma tegevusega täitis J. L. kohaliku omavalitsuse haldamise ja juhtimisülesandeid, samuti korraldas ta varaliste väärtuste liikumist, olles seega ametiisikuks
Pistise vastuvõtmisena on käsitletav J. L. e poolt kahel korral sularaha summades 45000 ja 85000 krooni vastuvõtmist T. L. lt, kusjuures vara (s.o. raha) võeti vastu vastutasuna selle eest, et J. L. kui ametiisik kasutas ära oma mõjujõudu ja autoriteeti K. Vallavalitsuses ning võimaldas Osaühingul G. saada õigused tööde teostamiseks K. sadama kerghoonete taastamisel, K. sadama teenindushoone, valvehoone ja kütusehoidla taastamisel, K. muuseumihoone renoveerimisel ning reoveesüsteemide renoveerimisel. Kuivõrd nimetatud tööde teostamine iseenesest ei ole seadusevastane, samuti ei ole nende teostamiseks pakkumismenetluse väljakuulutamine seadusevastane tegu, oli J. L. e poolt ülalnimetatud tööde võimaldamine seadusega lubatud tegu
Kuna J. L. võttis pistist kahel korral, 07.06.2005 a. ja 05.07.2005 a., on tegemist teo toimepanemisega korduvalt (vähemalt teist korda
L. e käitumises väljendus selles, et ta nõudis endale T. L. lt kui OÜ G. esindajalt kindlat osa K. Vallavalitsuselt pärast töövõtulepingute sõlmimist OÜ-le G. arvele kantavast ettemaksu summast. T. L. käitumine on kvalifitseeritud tema kui juriidiliste isiku huvides tegutseva juhtivtöötaja poolt pistise lubamise ja andmisena vähemalt teist korda
lg 2 järgi Merle Orava käitumine juriidilise isiku huvides tegutseva isikuna pistise andmisena vähemalt teist korda samuti
Kriminaalasja menetlusega on tuvastatud, et T. L. oli alates 2005 a. algusest OÜ-s G. tegevjuhi ametikohal, kelle ülesannete hulka kuulus uute tööobjektide otsimine, kontroll tööde üle, arvestus lepingute täitmise üle jm. ülesanded. Merle Orav oli aga OÜ G. juhatuse ainuliikmeks ajavahemikus 08.06.2004 a. kuni 09.03.2006 a. Seega oli nii T. L. kui Merle Orava puhul tegemist juriidilise isiku (OÜ G. ) huvides tegutsevate juhtivtöötajatega. Pistise lubamine ja andmine T. L. puhul seisnes selles, et pärast seda kui J. L. oli vastutasuna OÜ G. ile tööde tegemise tagamise eest nõudnud pistise maksmist, nõustus T. L. J. L. e ettepanekuga ja lubas talle tasuda kindla osa tööde tellija K. Vallavalitsuse poolt tehtavast ettemaksust. Pärast ettemaksu summa laekumist OÜ G. i arveldusarvele andis T. L. nõutud summad J. L. ele sularahas üle 07.06.2005 a. Pärnus Tallinna maantee alguses asuvas parklas ning 05.07.2005 a. 85000 krooni Pärnus Ehitajate teel Papiniidu silla lähedal. Merle Orava puhul on aga kohtu hinnangul tegemist pistise andmisega vahendliku täideviimisega, kuna Merle Orav ise pistisesummat üle ei andnud, kuid ta võttis OÜ G. i arveldusarvelt pistisesummad välja ning andis väljavõetud rahasummad üle T. L. le nende edasiandmiseks J. L. ele. Kuna pistise andmine toimus kahel korral, on tegemist pistise andmisega vähemalt teist korda. OÜ G. ile kui juriidilisele isikule on esitatud süüdistus
lg 3 järgi tema organi ja juhtivtöötaja poolt, juriidilise isiku huvides pistise lubamises ja andmises, kui see oli toime pandud vähemalt teist korda.
lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. 20
ÜS § 31 lg 1 kohaselt loetakse eraõigusliku juriidilise isiku organiks üldkoosolekut ja juhatust kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ G. puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga. Juhtivtöötajaks tuleb aga lugeda juriidilise isiku sisemise hierarhia tipus asuvaid töötajaid, kellele on antud pädevus teha juriidilise isiku majandustegevuse raames juhtimisotsustusi ja võtta tema nimel kohustusi. Merle Orav oli OÜ G. juhatuse ainuliikmeks ajavahemikus 08.06.2004 a. kuni 09.03.2006 a. ning ta omas ainuisikulist juurdepääsu osaühingu rahalistele vahenditele. Samuti oli tal õigus allkirjastada OÜ G. nimelt lepinguid ning võtta osaühingule kohustusi. Eeltoodust tulenevalt on tema puhul tegemist nii osaühingu organi kui juhtivtöötajaga. T. L. töötas OÜ-s G. alates 2005 a. märtsist tegevjuhina, kelle tööülesanneteks oli tööobjektide leidmine, läbirääkimiste pidamine klientidega, tööobjektidel töö korraldamine jms. samuti oli T. L. l õigus sõlmida OÜ G. nimelt lepinguid. Nimetatud pädevusest nähtub, et T. L. puhul oli tegemist OÜ G. juhtivtöötajaga. Teo toimepanemine juriidilise isiku huvides väljendus selles, et OÜ G. i juhtivtöötajad - T. L. lubas ja andis, Merle Orav aga andis pistist OÜ G. huvides, tagades pistise andmisega ehitusja renoveerimistöödega tegelevale osaühingule töid ja tööde tegemisega käibe ning sissetulekud. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et pistist anti kahel korral, s.o. „pandi toime vähemalt teist korda“. Subjektiivsest küljest on käesoleva kriminaalasja kuriteod toime pandud kavatsetult, mis väljendub alljärgnevas –
lg 1 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab ta seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu. Käesolevas kriminaalasjas on menetlusega tuvastatud, et süüdistatav J. L. ning süüdistatava juriidilise isiku OÜ G. i juhtivtöötajad T. L. ja Merle Orav seadsid endale eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise, samuti kujutasid nad ette, et vastav asjaolu (pistise nõudmine, võtmine ja andmine) on eesmärgi saavutamise vajalikeks tingimusteks. J. L. seadis eesmärgiks nõuda ja saada ametiisikuna osutatud teenete eest pistist. T. L. seadis eesmärgiks saada enda firmale tööde tegemise õiguse ning lubas nimetatud õiguse saamiseks pistist. Samuti andis ta pistise teadlikult eeltoodud eesmärgil sularahana vahetult J. L. ele üle. Merle Orav, teades, et osaühingu arveldusarvelt väljavõetav sularaha antakse pistisena üle J. L. ele kui ametiisikule, andis raha J. L. ele üleandmiseks T. L. le. T. L. ja Merle Orava kavatsetusega on täidetud ka OÜ G. kavatsetus, kuna pistise lubamine ja andmine toimus OÜ G. i huvides ja rahaliste vahenditega. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist kuritegude toimepanek J. L. el
L. l ja Merle Oraval
il
Karistuse kohaldamisest: Asja kohtulikul arutamisel esitas prokurör taotluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel süüdistatavate T. L. ja Merle Orava suhtes põhjendades taotlust sellega, et süüdistatavate süü ei ole suur ning kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Prokurör lähtus taotluse esitamisel sellest, et T. L. ja Merle Orava poolt oli kuriteo toimepanemise ajendiks nendelt pistise nõudmine, mõlemad tegutsesid osaühingu huvides ning pistist maksti osaühingu vahenditest. Samuti tunnistasid mõlemad end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetsesid toimepandut. Kohus leidis, et taotlus eeltoodud alusel on põhjendatud Merle Orava suhtes ning lõpetas määrusega tema osas menetluse kohustades Merle Oravat tasuma 6 kuu jooksul riigi tuludesse 21 12000 krooni, samuti kohustati Merle Oravat hüvitama enda osas kriminaalmenetluse kulusid, s.o. hääleekspertiisi osas. Kohus nõustus menetluse lõpetamisel prokuröri toodud põhjendustega. Samas leidis kohus, et taotlus T. L. osas menetluse lõpetamiseks eeltoodud alusel ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 kohaselt on vajalik, et tegemist oleks teise astme kuriteoga, kus süüdistatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse kulude tasumiseks. Samuti on vajalik, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus leidis, et eeltoodud tingimustest on T. L. puhul täidetud vaid see, et
Hinnates samas aga T. L. osa kuriteo toimepanemises ning tema süüd, asus kohus seisukohale, et tema süü ei ole selline, mis võimaldaks KrMS § 202 lg 1 ettenähtud aluse kohaldamist. T. L. ja J. L. e süüdistused pistise andmises ja pistise võtmises eeldavad mõlemapoolset aktiivset tegevust, milles üks osapool (antud juhul T. L. ) annab või lubab teisele osapoolele pistist. Kriminaalasja menetlemisel on kindlaks tehtud, et T. L. panus kuriteo toimepanemisse oli oluline kuivõrd ta pidas aktiivseid läbirääkimisi J. L. ega ning tegi omapoolseid ettepanekuid tööde tegemise õiguse saamiseks Osaühingule G. . Samuti nähtub kriminaalmenetlusega tuvastatust, et T. L. ei vaielnud vastu J. L. e ettepanekutele pistise nõudmisel ning tegutses aktiivselt pistise korduval, kahel korral toimunud üleandmisel. Samuti tegutses T. L. K. muuseumi renoveerimise pakkumismenetluses esitades fiktiivseid, olematuid pakkumisi konkursil tegelikult mitteosalenud osaühingute Xx ja x nimel. T. L. tõmbas oma tegevusega kuriteo toimepanemisele kaasa ka Osaühingu G. juhatuse ainuliikme Merle Orava veenmisega, et kui pistist ei maksta, ei ole nende osaühingul võimalik soodsaid töid K. s saada. Kriminaalasja kohtuliku arutamisega on tuvastatud, et Merle Orav algul raha andmisega ei nõustunud ja kartis, hiljem aga T. L. veenmise tagajärjel siiski nõustus. Eeltoodust järeldub, et T. L. süü kuriteo toimepanemises ei olnud väike. Kohtu hinnangul ei saa T. L. puhul ka väita, et asjas puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalasja puhul on tegemist kriminaalasjaga, mis on leidnud kajastamist teabes ning ajakirjanduses. Avalikkuse menetlushuvi ajendiks on see, et tuvastatud on meie õigusruumis suhteliselt tavatu kuritegu – pistise andmine riigivõimu esindajale- vallavanemale, kes on ka avalikkusele tuntud isikuks. Kohus on seisukohal, et avalikkus on huvitatud sellest kes andis ja kes võttis pistist ning millisel eesmärgil pistise andmine ja võtmine toimus. Kuna T. L. puhul oli tegemist kuriteo vahetu ja aktiivse täideviijana, on olemas avalikkuse huvi tema poolt toimepandud kuriteo suhtes. Kohus ei tuvastanud J. L. e käitumises karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid
J. L. on varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole teda karistatud väärtegude toimepanemise eest.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leidis, et J. L. on süüdi tahtlikus teise astme ametialase kuriteo toimepanemises, mille käigus võeti pistist suhteliselt suurtes rahasummades (45000 ja 85000 krooni). J. L. e kui ametiisiku ja valla esindaja (vallavanema) taoline tegevus kahjustas oluliselt ka riigi huve ning autoriteeti kuivõrd tema käitumine lõi avalikkusele mulje ebaausast ja ebaseaduslikult käituvast kohaliku võimu kõrgest ametiisikust. Samas arvestas kohus J. L. ele karistuse kohaldamisel ka seda, et tegemist on juba suhteliselt eaka, pensionärist süüdistatavaga, kes on varem käitunud õiguskuulekalt. J. L. on juba kohtueelses menetluses viibinud 17 päeva vahi all. Lähtudes eeltoodust ning arvestades seda, et
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, leidis kohus, et J. L. t saab karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras, kuid seda tingimisi pikema 22 katseaja kohaldamisega
Samuti leidis kohus, et J. L. ele tuleb kohaldada
alusel lisakaristust võttes temalt ära õiguse töötada kolme aasta jooksul avalikus teenistuses. T. L. puhul luges kohus karistust kergendavaks asjaoluks
lg 1 p 3 alusel enda süü tunnistamise ning puhtsüdamliku kahetsuse.
T. L. on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, samuti ei ole teda karistatud väärtegude toimepanemise eest (III kd. t.l. 91). T. L. töötab Osaühingus Hansa Target tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Karistuse kohaldamisel T. L. le arvestab kohus seda, et T. L. on süüdi tahtliku teise astme ametialase kuriteo toimepanemises, mille käigus lubati ja anti pistist suhteliselt suurtes rahasummades valla ametiisikule (vallavanemale). T. L. kahjustas taolise käitumisega nii riigi kui kohaliku omavalitsuse organi, vallavalitsuse autoriteeti. Samas on käesoleva kriminaalasja menetlusega tuvastatud, et T. L. lt nõuti pistist ning ta tegutses enda tööandja, Osaühingu G. huvides. T. L. puhul ei ole tuvastatud, et ta oleks varem toime pannud kuritegusid või muid õigusrikkumisi. Samuti ei saanud ta kuriteo toimepanemisega isiklikku varalist kasu. Arvestades eeltoodut ja seda, et reaalse vangistuse kohaldamine on
lg 2 alusel põhjendatud ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole enam võimalik saavutada kergema karistusega, tuleb T. L. e karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra, kuid seda tingimuslikult
L. katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. OÜ G. i puhul ei tuvastanud kohus samuti karistust raskendavaid asjaolusid
Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus nende esindajapoolset süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. OÜ G. on varem kohtulikult karistamata, käesoleval ajal majandustegevust osaühingul ei toimu ning OÜ G. suhtes on Harju Maakohtu 13.02.2007 a. otsusega välja kuulutatud pankrot. Arvestades eeltoodud asjaolusid, osaühingu poolt toimepandud kuriteo raskust ja laadi, samuti seda, et OÜ-l G. majandustegevust enam ei toimu ning tema suhtes käib pankrotimenetlus, siis tuleb osaühingut kui juriidilist isikut karistada rahalise karistusega minimaalmäära lähedases määras. Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole. Samas on Lääne Politseiprefektuuri deposiiti kantud T. L. lt pistisena J. L. ele üleantud sularaha summas 85000 krooni. Nimetatud sularaha puhul on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, milline kuulub
lg 1 alusel konfiskeerimisele.
’ alusel konfiskeeritakse tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse toimepanemise ajal toimepanijale.
kohaselt kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.
Käesoleva kriminaalasja menetlusega on tuvastatud, et süüteoga saadud vara (pistisena üleantud 85000 krooni sularaha) on süüdlaselt võõrandatud ning kantud Lääne Politseiprefektuuri deposiiti. Samas on aga tuvastatud ka 45000 krooni pistise vastuvõtmine J. L. e poolt. Kuna nimetatud summa on kas võõrandatud või ära tarvitatud, samuti ei ole võimalik seda enam ära võtta, siis tuleb nimetatud summa J. L. elt välja mõista riigi tuludesse. Pärnu Maakohtu 05.08.2005 a. määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2005 a. määruse alusel arestitud J. L. e arvelduskontod SEB Eesti Ühispangas ja Hansapangas. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud arvelduskontod jätta aresti alla kuni J. L. elt väljamõistetud pistisesumma 45000 krooni laekumiseni. Asitõenditena on kriminaalasja juurde liidetud originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära J. L. e kasutuses olnud sõiduauto Seat Alhambra läbiotsimisel, originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära T. L. kasutuses olnud sõiduauto Peugot Partner läbiotsimisel, kollast värvi SEB Eesti Ühispanga 85000 krooni sularaha väljamakse tšekk OÜ-le G. , valge kilekott, 23 originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 05.07.2005 a. OÜ G. i kontori läbiotsimise käigus, 2 TDK helikassetti J. L. e ja T. L. ning Merle Orava ja T. L. omavahelistest vestlustest, originaaldokumendid, millised leiti ja võeti ära 08.07.2005 a. K. Vallavalitsuses toimunud läbiotsimisega, CD plaat 05.07.2005 a. Pärnus SEB Eesti Ühispanga Papiniidu kontoris salvestatud videoülesvõttega, videokassett 05.07.2005 a. toimunud J. L. e ja T. L. kinnipidamise salvestisega, CD plaat lauaarvuti vaatlusprotokolliga, kaks CD plaati hääleekspertiisi käigus parandatud failidega J. L. e ja T. L. omavaheliste vestluste salvestistega ning videokassett 07.06.2005 a. salvestisega J. L. e ja T. L. kokkusaamisest. Kohus leidis, et kõik eeltoodud asitõendid tuleb jätta käesoleva kriminaalasja juurde. Menetluskuluna kuulub väljamõistmisele ekspertiisitasu seoses hääleekspertiisi läbiviimisega käesolevas kriminaalasjas. Nimetatud ekspertiisisummaks on 9200 krooni. Nimetatud summast on kohus määrusega ühe neljandiku osa välja mõistnud Merle Oravalt, kelle osas kohus lõpetas kriminaalasja menetluse KrMS § 202 alusel. Ülejäänud summa 6900 krooni kuulub väljamõistmisele J. L. elt, T. L. lt ja Osaühingult G. solidaarselt riigi tuludesse. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub J. L. elt, T. L. lt ja Osaühingult G. väljamõistmisele 5400 krooni sundraha riigi tuludesse seoses teise astme kuriteo toimepanemisega nende poolt. Teet Olvik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.