B. i süüdistuses
lg 2 p 7, § 263 p 1,4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 18.12.2007 otsus Apellatsiooni esitaja M. K. i(K. ) apellatsioon Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav M. K. (K. ) Ik: xxxx, eluk. xx, töötas x, varem kohtulikult karistatud viiel korral Kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 18.12.2007 kohtuotsus M. K. i süüdistusasjas jätta muutmata, apellatsioon jätta rahuldamata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. 1
lg 2 p 4, 7 ja § 263 p 1,4 järgi ning karistuseks mõisteti -
lg 2 p 4,7 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust -
p 1,4 järgi 1 aastat vangistust
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud karistusest raskeima osalise suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistus 01-03.11.2006, seega ärakandmisele kuulus 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 29.05.1998 otsuse ja Harju Maakohtu 25.07.2006 määrusega 1 aasta 2 kuud mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 ( kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 27 päeva vangistust. Karistusaja hulka arvestati Viru Maakohtu 13.11.2007 vahistamismääruse alusel vahistamine 13.11-17.12.2007 ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud 23 päeva vangistust alates 18.12.2007 M. K. tunnistati süüdi selles, et tema olles alkoholijoobes 01.11.2006 kella 19.00 paiku Narvas Rakvere 34 maja juures grupis A. B. iga võõra vallasasja äravõtmise ja omastamise eesmärgil lõi AA le vastu nägu tekitades kergemaid vigastusi, mille tulemusena andis kannatanu M. K. ile 10 krooni, samas A. B. võttis kannatanu taskust mobiiltelefoni maksumusega 1500 krooni. Sellega pani M. K. toime
B.
Veel tunnistati M. K. ja A. B. süüdi
A. B. toimepandud kuritegusid
Kohus leidis, et süüdistatava M. K. i süü on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Süüdistatavate väide, et neid puudus tahtlus võõra vara omastamiseks, kuna kinnipidamisel asitõendeid ei leitud, lükati ümber tunnistaja BB ütlustega, mis haakuvad kannatanu AA ütlustega. Kohtul puudus kahtlus kannatanu ütluste õigsuses, sest pärast võõra vara omastamist oli süüdistatavatel aega asitõendite varjamiseks, kuna politsei tegeles kannatanute CC ja DD juhtumiga. Karistuse määramisel kohus M. K. i suhtes karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kohus arvestas tema isikut, kes varem on kriminaalkorras karistatud 5 korral, omab kustutamata karistusi, käeoleval ajal pani esimese astme kuriteo toime katseajal. Kohus pidas otstarbekaks määrata reaalne karistus. 2
Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on süüdistuses lähtutud varem korduvalt karistatud narkomaani kannatanu AA ütlustest. Süüdistatava selgituste kohaselt püüdis ta A. B. i ja AA vahel tekkinud konflikti lahutada ning olles veidi alkoholijoobes lõi ta kannatanut. Süüdistatava väite kohaselt andis kannatanu eeluurimisel vastuolulisi ütlusi kord teda, kord kaassüüdistatavat asjade võtmises süüdistades. Süüdistatav rõhutab, et kuna tal endal oli olemas nii mobiiltelefon kui raha, siis mingit telefoni ega raha küsimist ei olnud, mis on tõendatud tunnistajate EE i ja FF i ütlustega. Telefoni ei leitud ka politsei poolt teostatud läbiotsimisel. Eeltoodu alusel süüdistatav järeldab, et kannatanult ei võetud midagi. Süüdistatav palub tühistada maakohtu otsus ning süüdistus
lg 2 p 4,7 järgi ümberkvalifitseerida süüdistuseks
Süüdistuses
p 1,4 võib kannatanuks olla hoopis tema ning palub seetõttu end õigeks mõista või mõista kergem karistus 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.
lg 1 alusel mõista liitkaristus suurendades karistust ärakandmata karistuse osa 1 aasta 2 kuu võrra arvestades karistusaja hulka 13.11.2007 määruse alusel eelvangistuses viibitud aeg. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde. Kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa toetas M. K. i apellatsiooni ja palus see rahuldada. Prokurör Mihhail Hütt märkis, et apellatsioon on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Viru Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et Viru Maakohtu otsus M. K. i süüdistuses on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis toodud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Süüdistatav M. K. , taotledes tema süüdimõistmise
lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseerimist
p 1,4 järgi tunnistab oma süüd kannatanu AA suhtes vägivalla tarvitamises, eitades aga kannatanult raha ning mobiiltelefoni hõivamist. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud süüdistatavate poolt kannatanu suhtes vägivalla kasutamine, nagu eelpoolöeldud, seda tunnistab ka M. K. . Seega on keskseks küsimuseks, kas kannatanu suhtes vägivalla kasutamine oli seotud eesmärgiga hõivata kannatanu vara (raha ja mobiiltelefon). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et M. K. i poolt koos kaassüüdistatava A. B. iga toime pandud kuritegu on kvalifitseeritav röövimisena. Asjaolu, et süüdistatavad, tegutsedes koos, nõudsid AA lt raha ja võtsid ka mobiiltelefoni, on tõendatud kannatanu enda ütlustega. M. K. oma apellatsioonis seab kannatanu ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla põhjendusega, et kannatanu on andnud erinevaid ütlusi, lisaks sellele on ta ka narkomaan ja korduvalt karistatud isik. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu AA ütluste kasutamine tõendina on põhjendatud. Kannatanu on kohtueelsel uurimisel kinnitanud nii vägivalla kasutamist süüdistatavate poolt tema suhtes kui ka raha nõudmist ning mobiiltelefoni hõivamist. Ringkonnakohus ei tuvastanud olulisi erinevusi kannatanu poolt erinevatel menetlustoimingutel antud ütlustes. Arvesse võetav ei ole apellandi väide selle kohta, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna viimane on väidetavalt narkomaan ja korduvalt karistatud isik. Sellekohaseid tõendeid kriminaalasjas kogutud ei ole, seetõttu puudub vajadus sellele väitele keskenduda. 3
Apellant M. K. taotleb enda õigeksmõistmist või siis karistuse kergendamist
Antud taotlust põhjendab ta asjaoluga, et tema ise võiks olla selles kuriteos kannatanu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on M. K. toime pannud avaliku korra raske rikkumise isikute grupis, vägivallaga. M. K. i süü on tõendatud kannatanute CC, DD ja tunnistajate FF i, GG , x ja y ütlustega. Olles alkoholijoobes ja tülitades avalikus kohas kannatanuid, tarvitades nende suhtes ilma põhjuseta vägivalda, rikkusid nii M. K. kui ka kaassüüdistatav ühiskonnas väljakujunenud reegleid ja käitumisnormistikku, kahjustasid inimeste turvatunnet. M. K. i väide, et ta ise on selles kuriteos kannatanu, ei ole põhjendatud. Süüdistatav sai tõepoolest kergemaid tervisekahjustusi, nagu kinnitab kriminaalasja materjalides olev fototabel( tl 32), kuid selle põhjuseks oli kannatanute aktiivne vastupanu ning kannatanutele appi tulnud tunnistajate mõjus tegevus ründe mahasurumisel. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest ning M. K. i isikust, on talle mõistetud vastav karistus ning selle kergendamiseks ringkonnakohus aluseid ei tuvastanud. Antud kohtuotsuse tegemisel juhindub ringkonnakohus KrMS §§-dest 337 lg 1 p 1; 342 lg 3 p 1; 344; 345 lg 1, 2. Maarika Kuusk Eeva Levina 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.