← Eesti

1-07-13285\7

1-07-13285 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Põlva Kriminaalas ja number 1-07-13285 Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi H.H süüdistuses KarS § 121 järgi Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav H.H - isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel – eesti keel, keskharidusega, pensionär, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON H.H õigeks mõista KarS § 121 järgi osaliselt, s.o XXX-i kehalises väärkohtlemises 05.08.
  3. a kella 15.30 paiku. H.H süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60-kordses miinimumpäevamääras, s.o 3 000 (kolm tuhat) krooniga. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg
  4. – 24.08.
  5. a, s.o kaks päeva ehk 6 (kuus) rahalise karistuse miinimumpäevamäära, karistusest kantuks ning lugeda H.H-l kandmisele kuuluvaks rahaline karistus 54-kordses miinimumpäevamääras, s.o 2 700 (kaks tuhat seitsesada) krooni, mis kanda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1-07-13285 Välja mõista H.H-lt riigieelarvesse: 1) 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 2) 1685 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend viis) krooni ja 55 senti määratud kaitsjale makstava tasu katteks; 4) 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni kohtuarstliku ekspertiisi kulude katteks; 3) 91 (üheksakümmend üks) krooni ja 40 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606 ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Menetluskulud - 5245,55 krooni ulatuses – jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale teatada kirjalikult 04.03.
  6. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 12.03.
  7. a ning kohtuotsuse peale võib siis esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 13.03.
  8. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. I Süüdistus ja süüdistatava seisukoht süüdistuse osas H.H-it süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et ta lõi 05.08.
  9. a kella 15.30 paiku XXX külas oma elukohas õde XXX-i isiklikest motiividest ajendatuna korduvalt tahtlikult koti taolise märja esemega pea ja rindkere piirkonda ja põhjustas viimasele füüsilist valu. Ka süüdistatakse H.H-it veel selles, et ta lõi 10.08.
  10. a kella 20 paiku XXX külas oma elukohas õde XXX-i isiklikest motiividest ajendatuna korduvalt tahtlikult rusikatega pea ja rindkere piirkonda ja püüdis nööriga kägistada, põhjustades viimasele füüsilist valu ja nahaalused verevalumid näol ninapiirkonnas ja kuklapiirkonnas ning nahakriimustused näol, s.o lühiajalise tervisekahjustuse. Toimepandu H.H-i poolt on kvalifitseeritud KrK § 121 järgi, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemisena. Kohtuvaidluses loobus prokurör esitatud süüdistusest osaliselt, s.o 05.08.
  11. a XXX-le rindkere piirkonda löömises. Süüdistatav H.H ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav väidab, et ei ole vägivalda XXX-i suhtes kunagi tarvitanud. Tal on viimasega olnud vaid sõnalised konfliktid. XXX võis 2

(7)1-07-13285 kehavigastusi endale ise tekitada või saada need mõne marjalise – seenelise käest marjade või seente korjamisel tekkinud tüli tagajärjel. II Kohtus uuritud tõendid ja maakohtu põhjendused
  1. XXX peksmise kohta 05.08.
  2. a on kogutud järgmised tõendid: - kannatanu XXX kohtus antud ütlused, et põhiliselt suviti elas ta XXX külas oma venna – XXX-i pool. Viimase juures elas ka vend H.H, kellega tal olid tihti sõnavahetused. 05.08.
  3. a sülitas H. H talle kõigepealt näkku ja siis lõi rusikaga lõua alla paremale poole, millest kaotas teadvuse. Teadvusele tulles tundis, et H. H lööb teda märja kotiga pähe ja vastu selga. Löömisest tekkisid tal verevalumid ja ta tundis ka valu, mistõttu pöördus mõni päev hiljem arsti poole; - süüdistatava H.H-i kohtus antud ütlused, et 05.08.
  4. a viibis küll XXX külas ja tal tekkis viimasega tüli, kuna keelas pliidi alla tule tegemise, kuid viimasele ta ei löönud; - patsiendikaart nr 4247 (tl 8), et XXX pöördus 08.08.
  5. a kell 10.47 Põlva haiglas arsti vastuvõtule, kuna teda oli 05.08.
  6. a peksnud H.H. XXX sõnul oli H. H teda löönud selja tagant, kuid peksmist ta otseselt ei mäleta teadvuse kaotuse tõttu. Valu tunneb vasakul peas ja kaelas ning paremas õlas; - kohtuarstlik eksperdiarvamus (tl 30-31), et XXX-il diagnoositi patsiendikaardil nr 4247 08.08.
  7. a kergekujulist peaaju vapustust. Kuna väliste vigastuste kirjeldus ravidokumendis puudub ning kannatanul on diagnoositud kõrgvererõhktõbe ja mäluhäireid anamneesis, siis pole alust antud diagnoosi kehavigastustena arvestada. Kuna kohtuvaidlustes loobus prokurör osaliselt esitatud süüdistusest, s.o 05.08.
  8. a XXX-le koti taolise märja esemega rindkere piirkonda löömises, siis kuulub H.H selles osas õigeksmõistmisele KrMS § 301 alusel. Hinnates eelmärgitud tõendeid kogumis, kohus leiab, et ülejäänud süüdistuse osas tuleb XXX õigeks mõista kuriteo tõendamatuse tõttu. Nii kannatanu kui ka süüdistava ütlustest nähtub, et nende suhted on olnud pikka aega halvad, kuna neil on olnud sageli tülid seoses XXX-i vara kasutamise ja valdamisega. Seega on süüdistatava ja kannatanu olnud aastaid vaenujalal ning neil mõlemal on põhjus teineteise peale valetamiseks. Arvestades asjaolu, et süüdistava ja kannatanu vahel on olnud pikka aega vihavaen ning nad mõlemad olid isiklikult huvitatud XXX-i vara kasutamisest ja valdamisest, siis leiab kohus, et kummagi ütlusi ei ole võimalik käsitleda usaldusväärsena, kuna nende õigsust või ebaõigsust ei kinnita ega lükka ümber ükski teine tõend. Ka on kannatanu ütlustes olulised vastuolud. Nii on XXX kinnitanud kohtule, et H. H lõi talle rusikaga lõua alla paremale poole, millest kaotas teadvuse, teadvusele tulles tajus, et teda peksti märja kotiga ning peksmise tagajärjel tekkisid verevalumid. 3
(7)1-07-13285 Patsiendikaardi nr 4247 kohaselt on küll XXX pöördunud arsti poole 08.08.
  1. a ja väitnud H.H-i poolt löömist ning valulikkust vasakul pool peas ja kaelas, kuid ühtki kehavigastust arst tal täheldanud ega fikseerinud ei ole. Juhul, kui kannatanu väide, et H.H lõi talle rusikaga paremale poole lõua alla, millest ta kaotas kohe teadvuse, oleks olnud tõene, siis oleks nii tugevast löögist pidanud kindlasti tekkima mingi vigastus (verevalum, nahamarrastus vms) kannatanu lõua, kaela või näo paremal poolel ning 3 päeva hiljem oleks arst saanud vigastuse kindlasti tuvastada. Peale selle ei ole kannatanu osanud veenvalt millegagi põhjendada nii hilist arsti juurde pöördumist ning vältimatu abi või politsei väljakutsumata jätmist, kuigi kannatanu väidetest võib järeldada, et tegemist oli tõsise vigastuse ja ründega tema tervisele. Kuna 08.08.
  2. a ei ole arst kannatanul mingitki vigastust täheldanud ja eksperdiarvamus ei kinnita samuti kannatanul kergekujulise peaaju vapustuse esinemist, siis ei saa kohus lugeda usaldusväärseks patsiendikaardil nr 4247 märgitud diagnoosi kergekujuline peaaju vapustus ega kannatanu ütlusi ka selles, et H. H peksis veel teda märja kotiga pähe ja selga, mis põhjustas talle füüsilist valu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et usaldusväärselt ei ole tõendatud H.H-i süü 05.08.
  3. a kella 15.30 paiku XXX külas koti taolise märja esemega XXX-le pea piirkonda löömises ja sellega viimasele füüsilise valu põhjustamises. Kuna kõik tõusetunud kahtlused, mida ei ole võimalik millegagi kõrvaldada, tuleb tõlgendada KrMS § 7 lg 3 alusel süüdistatava kasuks ning ta õigeks mõista esitatud süüdistuses KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi kuriteo tõendamatuse tõttu.
  4. XXX-i peksmise kohta 10.08.
  5. a on kogutud järgmised tõendid: - kannatanu XXX kohtus antud ütlused, et 10.08.
  6. a õhtupoolikul peksis H. H, kes oli õlut tarvitanud, teda välisukse juures rusikaga pähe ja vastu rinda ning lõi õues ta pikali maha. Peale seda tuli H. H talle põlvedega peale ja hakkas tema pead peksma vastu maad ning proovis teda ka kaelast nööriga kägistada. Kuna vend XXX tuli ukse peale, siis laskis H. H ta lahti ning tal õnnestus telefoniga politsei välja kutsuda. Antud vägivald põhjustas talle füüsilist valu ja vigastusi ning koordinatsioonihäireid. Peale politsei saabumist läks H. H majja ja lukustas enda järel ukse. Vigastuste tõttu viis kiirabi ta Põlva haiglasse; - süüdistatava H.H-i kohtus antud ütlused, et 10.08.
  7. a oli XXX-il juba metsast tulles nina verine. Ka sel korral oli tal XXX-iga vaid sõnavahetus, kuna keelas viimasel pliidi alla tule tegemise. Mingit vägivalda ta XXX suhtes ei kasutanud. XXX võis saada kehavigastused metsas mõne marjulise või seenelise käest, kui viimaseid ründas, või tekitada need endale ise; - tunnistaja XXX-i kohtus antud ütlused, et 10.08.
  8. a oli ta politseipatrullis koos XXX-ga.. Õhtul said nad väljakutse Karisilla külla. Kohale jõudes nägi, et H. H, kes tundus joobeseisundis olevat ja agressiivse käitumisega, oli õues ja XXX, kelle nägu oli porine ja verega, tuli välja kõrvalhoonest. Seejärel tekkis H.H ja XXX vahel sõnavahetus. XXX-i väidetel oli H. H teda peksnud õues. Kannatanu poolt viidatud kohas oli muru tallatud ja ukse lähedal oli ka verekahtlase aine jälgi. H. H nõudis, et XXX majast lahkuks, ning ise läks majja ja lukustas ka ukse; - tunnistaja XXX kohtus antud ütlused, et 10.08.
  9. a oli ta politseipatrullis koos XXX-ga.. Kella 20 paiku said nad väljakutse XXX külla. Kohale jõudes hakkasid 4
(7)1-07-13285 - - - H. H, kes oli ärritatud olekuga, ja XXX, kelle nägu oli porine ja verega, tülitsema. XXX väidetel oli H. H teda peksnud ning H. H ei soovinud, et XXX seal elab. H. H läks ära majja ja lukustas ukse. Kannatanu näitas ette koha, kus toimus tema peksmine, sealhulgas ka tema pea peksmine vastu maad. Nimetatud kohas oli muru ära trambitud ja nõud ümber aetud. Väljakutsutud kiirabi viis kannatanu Põlva haiglasse; väljavõte haigusloost nr 72977 (tl 26), et 10.08.
  1. a hospitaliseeriti XXX kirurgia osakonda viieks päevaks. XXX-il esinesid rohked verevalumid rindkerel, näol ja kaelal ning tal diagnoositi pea- ja kaelapõrutust; kohtuarstlik eksperdiarvamus (tl 30-31), et XXX-l sedastati 10.08.
  2. a ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel nahaalused verevalumid näol ninaja kuklapiirkonnas ning nahakriimustused näol. Antud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 10.08.
  3. a löökidest/löögist kõva tömbi esemega ja kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömp esemeid või pindu. Antud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral tekitavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat; patrullileht (tl 41-42), et 10.08.
  4. a olid autopatrullitoimkonnas XXX ja XXX. Viimased said kell 20.47 juhtimiskeskuselt teate XXX peksmise kohta XXX külas. Kiirabi viis XXX Põlva haiglasse. Peksja H. H läks pakku kell 21.
  5. Hinnates kõiki eelmärgitud tõendeid kogumis, kohus loeb tuvastatuks, et 10.08.
  6. a kella 20 paiku lõi H.H XXX külas XXX-it rusikatega pea ja rindkere piirkonda ja püüdis nööriga kägistada, tekitades viimasele nahaalused verevalumid näol nina- ja kuklapiirkonnas ning nahakriimustused näol, põhjustades sellega viimasele füüsilist valu ja lühiajalise tervisekahjustuse. Süüdistatava H. H väiteid, et ta ei ole 10.08.
  7. a XXX-i suhtes mingit vägivalda tarvitanud ning viimane võis kehavigastusi endale ise tekitada või saada need mõne marjalise või seenelise käest, ei saa kohus lugeda usaldusväärseks, kuna need on vastuolus teiste tõenditega. Nii on kannatanu XXX kohtus kinnitanud, et 10.08.
  8. a lõi süüdistatav talle rusikaga pähe ja vastu rinda ning kui ta oli pikali löödud, siis peksis süüdistatav veel tema pead vastu maad ja proovis nööriga kägistada. Antud vägivald põhjustas talle füüsilisi vigastusi ja ka valu. Kannatanu ütlusi kinnitavad omakorda nii tunnistajad kui ka eelmärgitud kirjalikud tõendid. Tunnistajad XXX ja XXX ütlustega on usaldusväärselt tuvastatud, et sündmuskohale jõudes nägid nad süüdistatavat ja kannatanu, kusjuures viimase näol oli verd ja pori ning viimaste vahel oli tüli. Ka kaebas kannatanu tunnistajatele, et süüdistatav oli teda peksnud ja näitas ette tallatud muruga koha, kus süüdistatav oli tema pead vastu maad peksnud. Peale selle märkas tunnistaja XXX ka ukse lähedal verekahtlase aine jälgi. Ka ei ole süüdistatav väitnud, et kannatanu nägu oleks olnud juba metsast tulles porine. Seega saab kohus eeltoodust järeldada, et kannatanu ei saanud kehavigastusi ega oma nägu poriseks mitte metsas, vaid maakodu hoovil süüdistatavapoolse peksmise käigus. 5
(7)1-07-13285 Kuigi kannatanu ja süüdistatav olid olnud vaenujalal juba pikemat aega varaliste probleemidest tingitud tülide tõttu, ei tekita see asjaolu antud juhul kahtlusi kannatanu ütluste õigsuses, kuna neid toetavad ja kinnitavad peale süüdistatava ütluste kõik ülejäänud tõendid. Ka ei ole usutavad ega loogilised süüdistatavad ütlused, et kannatanu võis endale ise vigastusi tekitada või saada need mõne marjulise - seenelise käest, sest kannatanul esines erinevaid vigastusi mitmes kohas, sealhulgas kuklapiirkonnas, mis sisuliselt välistavad enda vigastamise võimaluse, ning antud kuupäeval (10.08.2007) ja nii hilisel kellaajal (kella 20 paiku), kui metsas oli juba hämar, seenelise või marjulisega metsaandide korjamise pinnalt enam tüli tekkimine reaalne ei olnud. Kannatanu ütlused on kooskõlas nii tunnistajate ütluste kui ka haigusloos nr 72977 fikseeritu ja kohtuarstliku eksperdiarvamusega. Kuigi eksperdiarvamuse kohaselt ei ole kannatanu vigastuste tekkemehhanismi võimalik kohtumeditsiiniliste meetoditega täpsemalt määrata, ei välista ega tekita see kahtlusi süüdistatava poolt kannatanu suhtes toimepandud vägivallategudes ning sellega kannatanule tekitatud kehavigastuses ja füüsilise valu põhjustamises, kuna eksperdiarvamuse on vaid üks tõenditest, mida kohus hindab kogumis teiste tõenditega. Eksperdiarvamuse kohaselt võis XXX saada lühiajalise tervisekahjustuse 10.08.2007. a tömbi vägivalla toimel. Antud järelduses kohtul alust kahelda ei ole. Arvestades asjaolu, et H. H poolt kannatanu suhtes rakendatud füüsilise vägivald seisnes viimasele rusikaga löömises ja nööriga kägistamise katses, siis pidi süüdistatav vähemalt möönma, et põhjustab sellega kannatanule kehavigastuse ja füüsilist valu. Seega pani süüdistatav kannatu suhtes toime kehalise väärkohtlemise vähemalt kaudse tahtlusega. H. H-i poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi ning puuduvad ka tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Antud kuriteo pani H. H toime isiklikest olmeprobleemidest tingitud tüli tõttu, kuna tahtis, et kannatanu lahkuks XXX-i majast. Kohtupsühhiaatria eksperdiarvamuse (tl 80 – 81) kohaselt ei ole H.H vaimuhaige, nõrgamõistuslik ega nõdrameelne ja tal ei ole ajutist rasket psüühikahäiret. Tal esineb isiksusehäire düssotsiaalse isiksuse kujul, kuna ei arvesta oma käitumises ühiskonnas kehtivaid moraalinorme ja käitumisreegleid. Ka esineb tal alkoholi kuritarvitamine. Antud psüühikahäired ei ole ulatuslikud ning ta on võimeline oma tegudest aru andma, mõistma tegude tähendust ja suutma oma tegusid juhtida. Seega on H. H süüvõimeline ja puuduvad ka tema süüd välistavad asjaolud. Kuna süüdistatav on süüvõimeline ning puuduvad ka teo õigusvastasust ja tema süüd välistavad asjaolud, siis tuleb talle mõista karistus antud kuriteo eest. Kannatanu XXX ei soovi käesolevas protsessis esitada tsiviilhagi süüdistatava vastu. III Kohtu seisukoht karistuste osas 6
(7)1-07-13285 KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. H.H-il ei ole kehtivad karistusi (tl 61-62, 63). Tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Tema karistust raskendavaks mittekoosseisuliseks asjaoluks on kuriteo toimepanemine kõrges eas oleva kannatanu (73-aastane) suhtes. Kohtupsühhiaatria eksperdiarvamuse (tl 80 – 81) kohaselt on H. H alkoholi kuritarvitaja ja düssotsiaalne isiksus. Arvestades veel asjaolu, et H. H isiksushäire ei ole ravitav, tema varasem karistatus on kustunud, ta on pensionär ja tema sissetulekuks on ainult pension, sellepärast leiab kohus, et teda on otstarbekas karistada edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides rahalise karistusega 60-kordses miinimumpäevamääras. Kuna H. H on viibinud eelvangistuses
  1. – 24.08.
  2. a (tl 49 – 50), s.o 2 päeva, siis tuleb karistusest lugeda ärakantuks 6 rahalise karistuse miinimumpäevamäära vastavalt KarS §-dele 68 lg 1 ja 70 lg
  3. IV Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kuna kohus mõistis H. H õigeks talle esitatud süüdistuses osaliselt, siis on mõistlik jätta riigi õigusabi osutamise kuludest – 3371,10 krooni (840 + 2531,10; tl 85) vähemalt pool ehk 1685,55 (3371,10 : 2) krooni riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud – 3560 krooni (tl 8384) vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse §-le
  4. Seega jätab kohus riigi kanda menetluskulusid kokku 5245,55 (1685,55 + 3560) krooni ulatuses. KrMS § 180 lg 1; 175 lg 1 p-de 3, 4, 5 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõistab kohus H.H-lt riigi kasuks välja: 6525 krooni sundraha, 2785 krooni kohtuarstliku ekspertiisi kulude (tl 32), 1685,55 krooni kaitsjatasu ning 91,40 krooni kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulude katteks (tl 93). Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 306; 309 ning §-dest 311 –
  5. Lembit Käis Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.