← Eesti

1-07-2174\7

Obsah (9)§ 200§ 263§ 331§ 64§ 65§ 74§ 75§ 318§ 321

Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohsu Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 18.detsembril 2007.a, Narva linn Kriminaalasja number 1-07-2174 (06233002207) Kohtu koosseis Ko

§ 200

lg 2 p-de 4,7 ja

§ 263p-de 1,4 järgi lühimenetluse korras Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav M.

K. elukoht xx, isikukood xxxx, Venemaa kodanik, põhiharidusega, emakeel-vene keel, töötas xx, kohtulikult 5 korda karistatud:  15.07.1989.a Narva kohtu poolt KrK § 197 lg 2 p-de 1,2; § 139 lg 2 p-de 1,2 ja § 88 lg 3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega katseajaga 3 aastat;  07.10.1992.a Narva kohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 1,3 järgi 1-aastase vangistusega katseajaga 3 aastat;  15.05.1998.a Narva kohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 järgi 6 aasta 6-kuulise vangistusega;  29.05.1998.a Narva kohtu poolt KrK § 100 ja § 139 lg 2 p-de 1,2 järgi 10-aastase vangistusega, Harju kohtu 25.07.2006.a määrusega vabastatud vanglast ennetähtaegselt 1 aasta 2 kuud ja Narva kohtu 13.11.2007.a määrusega on saadetud ärakandmata karistuse ajaks tagasi vanglasse; 2  09.01.2003.a Harju kohtu poolt

§ 331järgi rahalise karistusega 1500 krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 03.11.2006.a Kaitsja vandeadvokaat Antonina Belõševa Süüdistatav A. B. elukoht xx, isikukood xxxx, Venemaa kodanik, keskharidusega, emakeel-vene keel, töötab x, varem kohtulikult karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 03.11.2006.a Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 järgi Tunnistada M. K. süüdi ja karistada: -

§ 200

lg 2 p-de 4,7 järgi vangistusega 3 (kolm) aastat 6 kuud; -

§ 263

p-de 1,4 järgi vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud karistustest raskeima osalise suurendamise teel 4 (neli) aastat vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista 2 (kaks) aastat 8 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvestada K. eelvangistus 01.-03.novembril 2006.a, s.o 3 päeva, ja lõplikuks karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 1 suurendada mõistetud karistust kandmata karistuse osa võrra Narva kohtu 29.05.1998.a kohtuotsuse ja Harju kohtu 25.07.2006.a määruse järgi 1 aasta 2 kuud ning lugeda kandmiseks 3 (kolm) aastat 9 kuud 27 päeva vangistust. Karistus aja hulka arvestada 13.11.2007.a määruse alusel vahistamine alates 13.novembrist kuni 17.detsembrini 2007.a, s.o 1 kuu 4 päeva, ja mõista lõplikult kandmisele 3 aastat 8 kuud 23 päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 18.detsembrist, tõkend elukohast lahkumise keeluna tühistada ja lugeda K. vastavalt Narva kohtu 13.11.2007.a määrusele tõkendiks vahistamine. Tunnistada A. B. süüdi ja karistada: -

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3-aastase vangistusega; -

§ 263p-de 1,4 järgi 1-aastase vangistusega.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristus 3 (kolm) aastat vangistust. 3 Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Karistusaja hulka arvestada B. i eelvangistus 01.-03.novembril 2006.a, s.o 3 päeva, ja lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 2- aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab vastavalt

§ 75

järgi käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kohtu määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kaemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elamis-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeluna tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista süüdistatavatelt riigituludesse menetluskulud: - K. ilt advokaat A.Belõševa poolt õigusabi osutamise eest uurimisel summas 3285 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni 12 senti ja kohtus advokaat A.Belõševa poolt summas 2478 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni; advokaadile kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest summas 161 (sada kuuskümmend üks) krooni. - B. ilt advokaat T.Massalina poolt õigusabi osutamise eest uurimisel summas 3285 (kolm tuhat kakssada kaheksakümmend viis) krooni 12 senti ja advokaadile kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest summas 161 (sada kuuskümmend üks) krooni. Samuti mõista kummaltki süüdistatavalt esimese astme kuriteo eest välja sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni. Väljamõistetud menetluskulud ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Vabatahtliku täitmise korral võib kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, märkides maksedokumendis, et tasutakse kohtukulusid või sundraha, samuti kriminaalasja number ja kohtukulusid ning sundraha tasuva isiku nimi, või isiku nimi, kelle eest neid tasutakse. Kviitung riiginõuete tasumisest esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest, kui süüdlane ei ole riigi nõudeid vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasunud. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. 4 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon M.K. i ja A.B. i süüdistatakse selles, et K. isikuna, keda on varem karistatud röövkallaletungis ja tahtlikus tapmises, 01.11.2006.a kell 19.00, olles alkoholijoobes Narvas, x maja juures ja tegutsedes grupis B. iga, võõra vallasasja äravõtmise ja omastamise eesmärgil läksid kallale AA le, nõudsid temalt raha ja lõid mõlemad teda kätega vastu nägu, tekitasid talle näo põrutusi ja verevalumeid, mida saatis füüsiline valu ja mille tagajärjel kannatanu andis M. K. ile 10 krooni, aga A.B. võttis AA taskust ära mobiiltelefoni Siemens C60 maksumusega 1500 krooni. M.K. ja A.B. panid oma tegudega toime röövimise – võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, isikute grupis, aga K. isikuna, keda on varem karistatud röövimise ja tahtliku tapmise eest, s.o kui

§ 200

lg 2 p-de 4,7 järgi ettenähtud kuriteo, aga B.

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Samuti teda süüdistatakse selles, et 01.11.2006.a kella 19.00 ja 19.30 vahel Narvas, x maja juures, olles alkoholijoobes ja tegutsedes grupis, hakkasid põhjusetult tüütama mööduvaid noori inimesi ja kolmandate isikute juuresolekul, rikkudes nende ühiskonnaohutuse teadvust, eesmärgil peksta BB i ja CC it, tõukasid kannatanud pikali maha, mille tagajärjel tegid mustaks nende riided ja tekitasid BB ile parema käerandme põrutuse ning verevalumi. Lõpetasid oma teod vaid kannatanute ja neile appitulnud DD i ning EE i aktiivse vastuhakkamise tõttu. K. ja B. panid oma tegudega toime raske avaliku korra rikkumise isikute grupis ja vägivallaga inimeste suhtes, s.o

§ 263p-de 1,4 järgi ettenähtud kuriteo.

Menetlus kohtus Süüdistatavad tunnistasid süüd osaliselt, ainult kannatanute x, x ja x löömises, eitasid raha nõudmise ja kannatanu x mobiiltelefoni äravõtmise fakti. Oma süütuse tõendamiseks röövimises viitasid sellele, et kinnipidamise hetkel nende juures ei olnud asitõendeid, nimelt 10 krooni aj mobiiltelefoni. Kannatanu x ütles uurimise ajal, et 01.11.2006.a kella 19.00 ajal kui väljus Kangelaste tänaval kauplusest, kohtasid teda kaks meest, üks neist palus suitsu ja saanud eitava vastuse, haaras tal riietest ning löönud kubemesse, tõmbas ta kaupluse nurga taha. Seal lõi kaks korda rusikaga vastu nägu ja nõudis raha, seetõttu, saanud aru jõudude ebavõrdsusest, andis talle 10 krooni. Kohe pärast seda tuli juurdekallaletungija sõber ja nõudis samuti raha, saanud temalt eitava vastuse, lõi kaks korda vastu nägu ja küsis telefoni kohta, seejärel tundis kombates jope sisetaskus mobiiltelefoni Siemens C60 ja võttis endale. Ta läks rakvere 91 asuva ühiselamu poole, kus nägi politseitoimkonda ja teatas oma röövimisest. Sõitsid koos kaupluse juurde, kus teine politseitoimkond pidas kinni 2 meest, kes teda peksid ja röövisid. Politsei helistas tema telefonile, et teha kindlaks selle asukoht, kuid number oli juba välja lülitatud, röövimise hetkel aga oli ooterežiimil. Kahju oli tekitatud 1510 krooni (tl 1-4, 139-140). Kannatanu x kinnitas oma ütlusi M.K. iga ja A.B. iga vastastamise ajal. 5 Kannatanu x ütles uurimise ajal, et 01.11.2006.a õhtul läksid koos sõpradega Narvas, Kangelaste 34 asuva kaupluse juurde, kus märkasid, et kaks pikka kasvu meest tülitasid lühikest kasvu meest. Nad läksid kauplusse kauba järele ja neile tuli järele naisterahvas, kes palus müüjal kutsuda politsei, kuna tänaval pekstakse kedagi poissi. Pärast tänavale tulemist nad suundusid kõrvalmaja poole, kuid neil x haaras tagant kätest kinni üks väikesele poisile kallaletungijatest ja sikutas kaupluse poole, et nendega rääkida. kaupluse nurga taga seisis teine poisile kallaletungijatest isikunimega x ja haaras x riietest. x sai tema kätest lahti, mille järel kallaletungija katsus teda lüüa, kuid x hoidus kõrvale. Kohe läks talle rusikatega kallale teine kallaletungijatest ja tahtis teda lüüa, kuid ta varjas end oma kätega, sai vasaku randme verevalumi. Koos appitulnud sõpradega nad paiskasid kallaletungijad pikali maha, seejärel lahkusid. Üks kallaletungijatest katsus tagant seletada, et nad eksisid. Käetraumaga pöördus arsti poole, mingeid tagajärgi ei saabunud (tl 85-90). Kannatanu x ütles uurimisel, et 01.11.2006.a õhtul pärast Narvas, Rakvere 34 asuvast kauplusest väljumist haaras tundmatu mees temal ja x kätest ja talutas kaupluse juurde, selgitas, et vaja on rääkida. Kaupluse nurga taga seisis teine mees, kes tuli tema juurde ja haaras tal riietest. Sai tema käest vabaks ning seejärel katsus see mees lüüa teda vastu nägu, kuid ta hoidus kõrvale aj too hakkas uuesti talle kallale tulema, tahtis lüüa, kuid joobeseisund segas täpseid lööke, temapoolne kaitse aga ei lasknud sattuda vastu nägu. Temale mingeid vigastusi ei tekitatud ja arsti poole ei pöördunud (tl 114-118). Tunnistaja y ütles uurimise ajal, et 01.11.2006.a kella 19.30 paiku möödus kauplusest Rakvere 34, Narva, ja nägi, kuidas kaks tugevat meest tülitasid kaupluse sissekäigu juures väikest kasvu poissi, kellel oli käes kilekott. Üks tülitajatest lõi seda poissi rusikaga rindkere ja kõhu piirkonda, millest too hakkas karjuma, tal oli valus, samuti nemad nõudsid sellelt poisilt ka raha. Pärast seda märkas, et kannatanul kukkusid käest maha paberid, mis võisid olla rahakupüürid. Helistas kohe politseisse ja teatas kuriteost. Samal hetkel tuli kaupluse juurde grupp noormehi ja neiusid, seejuures noormehed läksid poodi, neiud jäid tänavale (tl 71-74). Tunnistajad c ja v ütlesid uurimisel, et 2006.a novembri alguses tulid koos sõpradega Narvas kaupluse juurde Rakvere 34, kus nägid, et kaupluse sissekäigu juures kaks tundmatut meest peksavad rusikatega väikest kasvu meest. Kallaletungijad olid joobes ja väga agressiivsed. Hiljem talutas üks kallaletungijatest kannatanu nurga taha, teine jäi sissepääsu juurde, nagu nad arvavad, et keegi tema tegusid ei segaks. Kui nende sõbrad väljusid kauplusest, siis see mees võttis CC il ja BB il õlgadest kinni ja talutas maja nurga taha, kus oli teine kallaletungimisest osavõtnu, seal nad läksid sõpradele kallale. Pärast üks kallaletungijatest tuli maja nurga tagant välja ja hakkas v ähvardama peksmisega, kuid tema järel jooksis kohale x, et neid kaitsta ja kallaletungija hakkas jälle külge x. Pärast seda v helistas politseisse ja teatas temale tundmatule mehele ja temale kallaletungimisest. Neile appitulnud sõbrad panid kallaletungijad pikali maja ja nad lahkusid (tl 75-77, 109-111). Tunnistajad x ja x ütlesid uurimisel, et 01.11.2006.a kella 19 paiku koos sõpradega ja neiudega tulid Narvas kauplusse asukohaga Rakvere 34, kus nägid, kuidas kaks tugevat pikka kasvu meest tülitasid väikest kasvu meest, kellel oli käes kollast värvi kilekott, ja tirivad teda hoone nurga poole. Nad läksid neljakesi kauplusse, neiud jäid tänavale. Varsti jooksis nende järel kauplusse naisterahvas ja palus müüjal helistada politseisse, kuna kedagi pekstakse tänaval. Kui nad tulid tänavale, tuli üks nendest, eks kaupluse juures meest tülitasid, x ja x juurde ja võtnud x jopest kinni ja talutas koos x jutuajamiseks minema. Nad läksid kaupluse nurga juurde, samal ajal jooksis nurga tagant välja väikest kasvu mees, keda nad tülitasid, ja 6 jooksis Rakvere 91 ühiselamu poole, pikka kasvu mehed aga hakkasid peksma BB i ja x. Tormasid neile appi ja paiskasid nad maha, seejärel lahkusid (tl 81-83, 125-127). Dokumentaalsed tõendid Vastavalt äratundmise protokollile kannatanud ja tunnistajad tundsid ära M. K. i ja B. i kui isikud, kes panid toime röövkallaletungi AA ja huligaansuse BB i ning CC i suhtes (tl 91-106, 119-122, 129-132). Varstavalt arstitõenditele oli AA tekitatud näo põrutused ja verevalumid, kannatanule BB ile oli tekitatud parema käe põrutus ja verevalumid (tl 153, 155). Kohtu arvamus Kuulanud ära süüdistatavad ja uurinud kriminaalasja materjale, kohus leiab, et süüdistatavate süü esitatud süüdistuses

§ 200

lg 2 ja

§ 263

p-de 1,4 on tõendatud, süüdistatavate huligaansed teod on tõendatud nii kannatanute kui tunnistajate ütlustega, kes ütlesid, et süüdistatavate, kes tülitasid kannatanuid nende löömisega keha ja näo piirkonda ja üks neist, BB , pöördus traumapunkti seoses füüsilise valuga, teod olid alusetud. Seega on tuvastatud avaliku korra raske rikkumine, millega kaasnes vägivald ja isikute grupi poolt. Süüdistatavate põhjendused, et neil ei olnud tahet omastada võõrast AA vara, seejuures nende väited põhinevad sellel, et kinnipidamisel ei olnud neil asitõendeid, nimelt raha ja mobiiltelefoni, kuid tunnistaja x, sõltumatu ja mittehuvitatud isiku, ütlused kinnitavad kannatanu AA ütlusi, et süüdistatavate poolt oli raha nõudmine ja võttes arvesse vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, oli nõue rahuldatud otse kuriteokohal. AA kinnitas vastastamisel süüdistatavate poolt tema mobiiltelefoni omastamist koos rahaga kuriteokohal, seetõttu tema kinnituste järjekindlus ei kutsu kohtul esile kahtlusi kannatanu ütluste õigsuses. Pärast AA vara äravõtmist oli süüdistatavatel aega asitõendite varjamiseks, kuna politsei poolt olid nad kinni peetud pärast huligaansust x ja x suhtes. Karistuse määramisel kohus võtab arvesse, et süüdistatav M. K. omab kustutamata karistusi, ta pani toime esimese astme kuriteo kõrgendatud ühiskonnaohtlikkusega katseajal, tema suhtumist toimepandusse puhtsüdamlik kahetsus ei kinnitanud, seetõttu karistuse eesmärki M.K. i suhtes ei saa saavutada muude abinõudega kui vangistusega. Võttes arvesse B. i isikut, kes pani kuriteo toime esimest korda, võib piirduda reaalse vangistuse mittekohaldamisega, allutades ta katseajal kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdistatavate M. K. i ja A.B. i vastutsut kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kannatanu AA hagi on kohtueelse uurimise käigus tuvastatud seetõttu tuleb süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatelt välja mõista kõik menetluskulud ja sundraha esimese astme kuriteo eest. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, § 309 lg 3 ja §-de 311313 järgi. 7 A.KOVALENKO Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest

§ 318

ja

§ 321

järgi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.