Obsah (15)
§ 274§ 74§ 25§ 199§ 113§ 142§ 182§ 121§ 64§ 65§ 68§ 306§ 75§ 4§ 56KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2008. a Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-2642 (07260102596) Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Koh
§-de 113, 121, 142 lg 2 p 1,2, 182, 199 lg 2 p 4 järgi ja TM süüdistuses
§-de 121, 306 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatavad TÕNU JÕELA, elukoht Võru maakond Antsla vald Kollino küla, isikukood 36602226519, ei tööta, väärteokorras karistatud 7 korda, kriminaalkorras karistatud 3 korda: 1)Võru Maakohtu 21.11.1994.a. otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1000-kroonise rahatrahviga; 2) Võru Maakohtu 10.06 1998.a. otsusega KrK §139 lg 2 p 1,2 alusel tingimisi vabadusekaotusega 6 aastat ja 2 kuud. Karistus liidetud Võru Maakohtu 24.05.1999.a. otsusega, kus KrK § 141 lg 2 p 1,4 – KrK § 15 lg 2 KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel mõisteti vabadusekaotus 6 aastat ja 1 kuu; 3) Tartu Maakohtu 19.09.2006.a. otsusega
§ 274
lg 1, 275, 424 järgi 8-kuulise vangistusega
§ 74
alusel tingimisi 2aastase katseajaga; TM, elukoht XXX, isikukood XXX, ei tööta, väärteokorras karistatud 21 korda, kriminaalkorras karistatud 1 kord: 1) Võru Maakohtu 15.05.2003.a. otsusega
§ 25lg 2 ja 374 lg 1 järgi 2-kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga.
Kaitsjad Advokaadid Valli Kallaste ja Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 238 lg 1 p 4, lg 2 , 306 kohus otsustas: õigeks mõista Tõnu Jõela süüdistuses
§ 199lg 2 p 4 järgi.
Süüdi tunnistada Tõnu Jõela
§ 113järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada Tõnu Jõela
§ 142p 1 , 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
Süüdi tunnistada Tõnu Jõela
§ 182
järgi ja karistuseks mõista 3( kolm) kuud vangistust Süüdi tunnistada Tõnu Jõela
§ 121
järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Tõnu Jõela liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja karistada Tõnu Jõelat 5 ( viie) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega.
§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.06.2006.a.
otsusega mõistetud ärakandmata karistuse so 8 (kaheksa) kuud vangistust võrra ja mõista Tõnu Jõela liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 6 (kuus) aastat vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata.
§ 68lg 1 alusel arvata Tõnu Jõela eelavngistus karistusaja hulka.
T.Jõela karistuse kandmist arvestada alates tema kinnipidamisest so 29.augustist 2007.a. Tõnu Jõelale kohaldatud suhtlemiskeeld lühiajaliste kokkusaamiste õiguse, kirjavahetuse ja telefonikõnede osas sugulaste ja teiste vabaduses viibivate isikutega tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada TM
§ 121järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
Süüdi tunnistada TM
§ 306
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
§ 64
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista TM liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja karistada TM 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.
§ 68lg 1 alusel arvata TM eelvangistuses viibitud aeg 26.11.2007 s.o.
üks päeva karistusaja hulka ja TM kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
§ 74
lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest pööratakse koheselt täitmisele 3 (kolm) kuud vangistust. 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui TM kahe aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal
§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Kohustada TM käitumiskontrolli ajal:
- elama oma alalises elukohas aadressil XXX;
- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2
(21)- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata TM kahe aastase käitumiskontrolli ajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. T.M täitmisele kuuluva karistuse kandmist arvestada alates tema kinnipidamiskohta saabumisest. AK tsiviilhagi 1260 krooni hüvitamiseks jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Tõnu Jõelalt riigituludesse menetluskulud alljärgnevalt: 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni sundraha, 19 747 ( üheksateist tuhat seitsesada nelikümmend seitse ) krooni ja 40 senti määratud kaitsjate advokaatide Peeter Järve ja Valli Kallaste poolt osutatud õigusabi eest , 18 520 (kaheksateist tuhat viissada kakskümmend) krooni ekspertiiside tasu, 267 (kakssada kuuskümmend seitse) krooni ja 50 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista TM riigituludesse menetluskulud alljärgnevalt: 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha, 9416 (üheksa tuhat nelisada kuusteist) krooni ja 40 senti määratud kaitsja advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest, 35 (kolmkümmend viis) krooni kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgituseks süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number ja makse nimetus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Asitõendid: Võru politseijaoskonna hoiuruumis asuvad telliskivid kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule, kui omanik ei soovi telliskive tagasi, siis hävitada. 3 CD plaati Tõnu Jõela, TM ja tunnistaja TK ütluste ja olustiku seostamise salvestusega jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. .Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 3
(21)(Võru kohtumaja) 10 päeva jooksul alates päevast , mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama või vaidlustada otsustus apellatsioonis. Süüdistusakti sisu Tõnu Jõelale on esitatud süüdistus selles, et tema alates 2006.a. suvest kuni 2006.a. novembrini XXX maakonnas XXX vallas XXX külas ST elukohas korduvalt (vähemalt kümnel korral) hoidis füüsilist jõudu kasutades tema tahte vastaselt kinni tol ajal 16-aastast AK (sünd. XXX.a.) ning alates 2006.a. suvest kuni 14. märtsini 2007.a. 14-aastast KK (sünd. XXX.a.) lükates neid voodisse pikali või surudes vastu seina ning hoolimata mõlema kannatanu aktiivsest vastupanust ja palvetest temapoolne tegevus lõpetada, katsus ja pigistas nende rindu ja keha, sealhulgas alakeha, igal korral vähemalt 5 minuti kestel. Seega, kaasates korduvalt nooremaid kui kaheksateistaastaseid isikuid nende tahte vastaselt sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil, kasutades selleks vägivalda, pani Tõnu Jõela toime
§ 142lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- samuti selles, et tema alates 2006.a. suvest kuni 14. märtsini 2007.a. XXX maakonnas XXX külas S.T elukohas pakkus korduvalt alkohoolseid jooke tol ajal 17-aastasele AK (sünd. XXX.a.) ja 15aastasele KK (sünd. XXX.a.) ning sundis neid koos endaga alkoholi tarvitama, mida viimased ka tegid, kartes Tõnu Jõela viha ja vägivaldsust. Seega pani Tõnu Jõela toime täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise alkoholi tarvitamisele, so
§ 182järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, võttis 11. märtsil 2007.a. XXX maakonnas XXX vallas XXX külas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S. T elumaja köögi laua peal olevast AK rahakotist 1500 krooni. Seega pani Tõnu Jõela toime võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, so
§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- samuti selles, et tema 11. märtsi 2007.a. õhtul XXX maakonnas XXX vallas XXX külas S.T elukohas alkoholi tarvitamise käigus lõi AK peegliga pähe vastu samal päeval kukkumisel saadud peahaava, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja varasemast peahaavast verejooksu. Teise isiku löömisega pani Tõnu Jõela toime
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- samuti selles, et tema
- juunil 2007.a. ajavahemikul kella 19.15-21.00 omavahelise tüli käigus lõi esmalt XXX linnas XXX 4 maja hoovis LJ korduvalt rusikaga näkku, seejärel sundis teda istuma sõiduautosse XXX reg. märgiga XXX, mida juhtis TM ning käskis viimasel sõita XXX maakonnas XXX vallas XXX külas asuvasse metsa, kus jätkas L.J peksmist rusikate, jalgade ja puutoikaga ca 1 tunni jooksul, misjärel jättis L.J eluohtlikus seisundis metsa, kus ta saadud vigastustesse suri. Seejärel ajavahemikus 03-
- juunini 2007.a. viis koos TM L.J laiba metsast autoga XXX maakonda XXX valda XXX järve äärde, kus panid laiba koos telliskividega kotti ja T. Jõela uputas selle järve. Seega pani Tõnu Jõela toime LJ tapmise, so
§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.
TM on esitatud süüdistus selles, et tema 02. juunil 2007.a. 19.30 paiku XXX maakonnas XXX vallas XXX külas oma sõiduautos lõi LJ vähemalt kaks korda käega näkku, põhjustades talle füüsilist valu. Teise isiku löömisega pani TM toime
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.
- samuti selles, et tema, olles teadlik 02.06.2007.a. õhtul XXX maakonnas XXX vallas XXX külas metsas Tõnu Jõela poolt toime pandud LJ tapmisest, ajavahemikus 03.-05. juunini 2007.a. võttis osa surnukeha peitmisest, mis seisnes selles, et viis koos Tõnu Jõelaga LJ surnukoha sündmuskohalt oma sõiduautoga XXX reg. märgiga XXX XXX maakonda XXX valda XXX järve äärde, kus 4
(21)põletasid ära L.J riided ning panid laiba koos telliskividega kotti, mille T. Jõela uputas järve ning kuigi TM oli reaalne võimalus avaldada ametivõimudele toimepandud kuriteost, ei teinud ta seda. Seega pani TM toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise, so
§ 306lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatav Tõnu Jõela tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt –
§ 142
lg 2 p 1 ja 2 , § 121 ning § 182 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, varguses ja L.J tapmises ta ennast süüdi ei tunnistanud, selgitades, et lõi L.J küll, kuid ei tapnud. Tõnu Jõela oli nõus kriminaalasja kohtulikus arutamises lühimenetluse korras, enda ülekuulamist ei soovinud. TM tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi täielikult. Oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses , enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuste juurde, leides, et need on kriminaalasjas kogutud tõenditega täielikult tõendamist leidnud ning palus süüdistatavad neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistada ja karistada. Tõnu Jõela kaitsja leidis, et Tõnu Jõelale esitatud süüdistused
§ 199lg 2 p 4 järgi ja § 113 järgi ei ole põhjendatud.
Puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid , et Tõnu Jõela oleks AK rahakotist raha võtnud. Ekspert pole kindlaks teinud LJ surma põhjust, seega on selgusetu, miks L.J suri. LJ peksjaid oli kolm, viimati lõi LJ vihaga ja mitu korda TT. TM on öelnud, et kui laipa ära tooma mindi, oli L.J laip teest 2-3 m kaugusel, kaugemal sellest kohast kus ta J kukkumas nägi. Tunnistajad on kinnitanud, et LJ oli pidevalt purjus. Tema surma põhjuseks võis olla haigus või liigne alkoholi tarbimine. Seega tuleks Tõnu Jõela käitumine ümber kvalifitseerida kuriteona
§ 121järgi.
TM kaitsja leidis, et TM teod on eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Tõnu Jõela süüdistus
§ 142
lg 2 p 1 ja 2 järgi Kohtuistungil tunnistas Tõnu Jõela end talle esitatud süüdistuses süüdi. Kriminaalasja eeluurimisel Tõnu Jõela poolt antud ütluste kohaselt tema
§ 142lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime ei pannud.
Hakkas mingil ajal käima ST elukohas XXX vallas XXX külas seoses omavahelise intiimsuhtega. S.T lastega sai läbi normaalselt, viis neile süüa, mängis ja hullas nendega. Tüdrukud ise narritasid ja nokkisid teda, tihti palus, et nad ta rahule jätaks. Kui ise müramise lõpetas, siis umbes 10 minuti pärast hakkasid nad ise torkima, kutsudes jälle mürama. Müramise käigus võis hoida tüdrukuid kinni küll, kuid mingit vägivalda nende suhtes ei ole tarvitanud. On mänguhoos katsunud tüdrukute rindu ja keha, aga mingit seksuaalset tagamõtet ei olnud. (tl-d 194, 275). Nähtuvalt kannatanute AK ja KK isikukoodidest on AK sündinud XXX.a. ja KK XXX.a. , seega oli süüdistuses toodud ajavahemikul AK 16 aastane ja KK 14 aastane. Kannatanu AK ütlustega selles et, pärast isa surma, 2006.a. suvest nende pool käima hakanud Tõnu Jõela juures oli kõige vastikum see, et ta käperdas teda ja tema õde KK, mis seisnes selles, et surus neid kas voodile või vastu seina ning hakkas katsuma nende keha – rindasid, tagumikku. Selline käperdamine kestis üsna pikalt, mõnikord 5 minutit. Käperdamise ajal oli Jõela hästi tobe, naeris ja ropendas. Algas see 2006.a. suvel pärast seda kui Jõela viskas ta XXX järve koos riietega. Alati püüdsid T.Jõelale vastu hakata. Ükskord hammustas Jõelat käperdamise ajal käevarrest, siis Jõela lõpetas. Et on vanem ja tugevam, ei ole T.Jõela viimastel kuudel teda enam puutunud, kuid on jätkanud õe K käperdamist. K ei suuda Jõelale vastupanu osutada, ta ainult karjub, korra on ta Jõelal küünega kaela katki tõmmanud Tema katsumise lõpetas Jõela 2006.a. oktoobris või novembris ( tl-d 119, 156-157), 5
(21)kannatanu KK ütlustega, mille kohaselt Tõnu Jõela hakkas 2006.a. suvel, kohe kui nende poole ilmus, ligi ajama ja näppima. Ta kiusas teda ja õde A - võttis jõuga kinni ja hakkas keha, peamiselt rindasid, käperdama. Jõela lihtsalt tuli juurde, võttis ühe käega kätest kinni ja teise käega hakkas rindasid katsuma, pigistas kõvasti ja tegi seejuures haiget. See toimus vahel püsti olles vastu seina surudes või tõstis voodisse pikali. Sellise Jõela tegevusega ei olnud kunagi nõus. Karjus ja rabeles, aga Jõela hoidis kõvasti kinni.Selline käperdamine kestis mõnikord üsna kaua. Kunagi 2007.a. veebruaris kriipis Jõelal kaela katki ( tl-d 121, 159); tunnistaja KK ütlustega selles, et üks ema juurde käinud meestest, kellega ema koos alkoholi tarvitas, oli Tõnu Jõela, kes oli juba tulles alati purjus. Tõnu Jõela kiusas õdesid A ja K - lükkas K voodisse pikali ja pani käe K pluusi alla ja katsus ta rindasid, öeldes ise, et katsub piimaandureid. Siis kui Tõnu Keliani katsus, peksis K teda ja oli näha, et K katsumine ei meeldinud. Vahel läks ka ise K appi. Tõnu katsus rohkem K kui A. Ka eelnevalt voodi peale lükanud A katsus Tõnu Jõela rindasid, A peksis Tõnut kätega igale poole. Peale katsumise lõpetamist pidas Tõnu väikese vaheaja ja siis hakkas uuesti katsuma. Tavaliselt lõpetas ta katsumise, kui teda segati, väga harva lõpetas ise ära (tl 122-123); tunnistaja KK ütlustega, mille kohaselt nägi ta päris tihti, kuidas Tõnu Jõela tema õdesid A ja K käperdas. Jõela surus tüdrukud kas vastu seina või voodile pikali, hoidis neid jõuga kinni ja samal ajal katsus riiete alt. A ja K see ei meeldinud, sest nad karjusid ja üritasid vastu hakata, aga jõud ei käinud Jõela omast üle. Ühel korral K kriimustas teda kaelast ja näost. Seda tuli ette üsna tihti, kindlasti iga kuu. Tavaliselt oli Jõela siis purjus. Kui tüdrukud tahtsid ära joosta, lükkas ta neile ette laudu ja toole. Kui sai tüdrukud kätte, lükkas ta nad voodile pikali või surus vastu seina, seejärel pani käe tüdrukute riiete alla, katsus neid pluusi alt ja pani käe ka püksi. Käperdamise ajal sõimas Jõela tüdrukuid loomaks ja elajaks ( tl 140-141); tunnistaja AK ütlustega selles, et on ise tihti näinud, kuidas Jõela õdesid A ja K käperdas. Nägi toas, kuidas Jõela ajas käe K püksi. Jõela võis K käperdada ka mujalt, kuid see käe püksi toppimine on hästi meelde jäänud. Jõela ajas K ümber voodi taga ja kui kätte sai, lükkas voodile pikali, hoidis ühe käega tüdruku mõlemat kätt ja teise käe ajas K püksi. On näinud Jõelat korduvalt ka A samamoodi kiusamas. Mõlemad karjusid ja püüdsid lahti rabelda ( tl 145-146); tunnistaja SK ütlustega, millest nähtub, et Jõela kiusas K ja A, kõige rohkem just K. Ta hakkas tüdrukuid majas taga ajama ja sai alati kätte. Siis hoidis neid jõuga kinni, ajas käe õdedele pluusi alla ja katsus. A ja K selline kiusamine ei meeldinud. Nad karjusid ja hakkasid vastu. K kratsis ükskord Jõela küüntega ära. Jõela kellegi keelamist ei kuulanud, lõpetas katsumise ära siis kui ise tahtis ( tl 153); tunnistaja ÜL ütlustega selles, et sotsiaalkorteris toimunud usaldusliku jutuajamise käigus rääkisid lapsed, et ema oli Jõelale väitnud, et kui too talle suitsu ja viina toob, on tüdrukud Jõela jagu. Kui õhtul KK sotsiaalkorteris riideid vahetades poiste poole selja keeras, ütles keegi poistest et miks nemad ei tohi vaadata kui Jõela tohib näppida. ( tl 132-134) loeb kohus tuvastatuks, et Tõnu Jõela süüdistuses toodud ajal ST elukohas hoidis füüsilist jõudu kasutades nende tahte vastaselt kinni alaealisi AK ning KK, lükates neid voodisse pikali või surudes vastu seina ning hoolimata nende vastupanust ja palvetest oma tegevus lõpetada, katsus ja pigistas nende rindu ja keha, sealhulgas alakeha. Kohus leiab, et niisugune Tõnu Jõela käitumine – korduvalt nooremate kui kaheksateistaastaste isikute nende tahte vastaselt kaasamine sugulise kire rahuldamisele suguühendusest erineval viisil, kasutades selleks vägivalda, on eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud kuriteona
§ 142lg 2 p 1 ja 2 järgi.
Tõnu Jõela süüdistus
§ 182järgi Kohtuistungil tunnistas Tõnu Jõela end esitatud süüdistuses süüdi. Tema eeluurimisel antud ütluste 6
(21)kohaselt on ta ST elukohas alkoholi tarvitanud ja selle juures on olnud ka Ai ja K, kes ka tarvitasid alkoholi. On viimastele tõepoolest alkoholi pakkunud, kuid kui ei oleks pakkunud, oleksid nad ise võtnud. Tihti tahtsid nad ise alkoholi ( tl 275). AK ülekuulamisprotokollidest nähtub, et AK on sündinud XXX.a. KK ülekuulamisprotokollidest nähtub, et KK on sündinud XXX.a., seega olid nii AK kui KK süüdistuses toodud ajavahemikus 2006 suvi kuni 14.märts 2007 alaealised.. Kannatanu AK ütlustest nähtub, et tema jõi ka vahel oma elukohas koos meestega alkoholi, mõnikord lõpuks lausa teeskles, et joob, sest lihtsalt ei tahtnud nii palju juua. Tõnu Jõela kiskus ükskord isegi voodist püsti – tõmbas teki pealt, käsutas kööki ja käskis viina juua. See oli kunagi märtsi algul. Ütles Jõelale, et ei taha viina, aga Jõela käis peale. Ei saanudki talle midagi vastu öelda, siis ta oleks vihastanud ja kohe paugu kirja pannud Jõela sundis tihti ka K jooma. K mõnikord võttis, aga koguaeg ei tahtnud. T. Jõela käis muudkui peale, käskis võtta ja muudkui korrutas, kas siis ei kõlba koos temaga juua( tl 145,146) Kannatanu KK ütluste kohaselt jõi ta vahepeal koos Tõnu Jõelaga alkoholi. Tõnu Jõela pakkus talle alkoholi, aga jooma teda ei sundinud, ise tahtis võtta. Vahepeal jõid alkoholi koos venna A ja Tõnu Jõelaga - Jõela tõi viina ja vahepeal õlut, kallas viina klaasi. Seda juhtus päris mitu korda. Ükskord kevadel, enne lastekodusse toomist, kui A magas toas, ajas Tõnu Jõela ta üles ja sundis A viina jooma, A ei tahtnud juua. ( tl 141 pöördel, tl 168). Kohus leiab, et kuigi usaldusväärselt ei ole tõendatud Tõnu Jõela poolt KK alkoholi jooma sundimine, sest K.K ise seda ei kinnita - tema ütlustest nähtub, et jõi siis, kui ise tahtis ( tl 141, 168), on AK ja KK ütlustega tõendatud, et Tõnu Jõela süüdistuses toodud ajal ja kohas korduvalt pakkus alkoholi alaealistele AK ja KK, kusjuures ühel korral lausa sundis AK endaga alkoholi tarvitama, seega kallutas nooremaid kui kaheksateistaastaseid isikuid alkoholi tarvitamisele ning tema käitumine on eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud kuriteona
§ 182järgi.
Tõnu Jõela süüdistus
§ 199
lg 2 p 4 järgi Tõnu Jõela ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Tema eeluurimisel antud ütluste kohaselt ei ole ta 11.märtsil 2007.a. ST elukohas AK kuuluvat raha varastanud. Endal oli koguaeg raha olemas. Lastel ei olnud mingit raha ja kui oligi, siis peitsid nad seda üksteise eest ( tl 275). Kannatanu AK 14.märtsil 2007.a. antud ütlustest nähtub, et ta ei mäleta, kuhu oma rahakoti jättis, pani nähtavasti tuppa kuhugi nähtavale kohale ja Tõnu Jõela leidis rahakoti üles. Igatahes oli Tõnu Jõela rahakotist kogu raha ära võtnud. Rahakotis oli 1500 krooni – kolm 500 kroonist rahatähte. Seda rahavõtmist ise ei tea ja ei näinud, aga õde K ja vennad K ning vist ka K nägid pealt, kuidas Tõnu raha ära võttis. Hiljem, kui kaineks sai K, K ja K sellest rääksidki. Ise avastas varguse alles esmaspäeva öösel vastu teisipäeva, leidis rahakoti toast laua pealt ja see oli tühi. Esmaspäevasest päevast ei mäleta joobe tõttu midagi, kaineks sai alles teisipäevaks. ( tl 175-176). Tunnistaja KK poolt 24.aprillil 2007.a. antud ütluste kohaselt kunagi 2007.a. märtsis jõi koos Tõnu Jõela ja venna A alkoholi. Pärast A rääkis, et Jõela oli tema rahakotist raha ära võtnud. Ise seda ei näinud( tl 141). Tunnistaja KK ütluste kohaselt seda, et Tõnu Jõela võttis A raha, vist 2000 krooni, ära, kuulis ta teiste laste käest. K oli üritanud seda raha Jõela taskust kätte saada, aga julges võtta vaid 100 kroonise . Täpsemalt selle kohta ei tea, ise seda ei näinud. Ütles Tõnule, et miks ta A raha ära võttis, Tõnu vastas, et mis see A selle rahaga ikka teeb ( tl 159, 166). Eeltoodust nähtub, et KK ja KK ei teadnud rahakotist raha varguse kohta midagi, kuigi AK enda ütluste kohaselt just nendelt kuuliski sellest. Olles 14.03.2007.a. rääkinud, et arvatavasti pani rahakoti tuppa kuhugile nähtavale kohale, on AK 7
(21)kolm kuud hiljem meenunud kuidas asi tegelikult oli ja tema 11.juunil 2007.a. antud ütluste kohaselt oli ta õhtuks juba kainem ja mäletab toimunut täpselt. Palus vennal K ära pesta oma püksid ja andis talle 200 krooni, seejärel käskis K panna rahakoti enda jope, mis rippus samas toas nagis, taskusse. K viis rahakoti jope taskusse, aga seda nägi pealt Jõela, kes läks jope juurde, võttis rahakoti välja ja sealt kogu raha – 1500 krooni ära. Seda nägid pealt K, K ja K. Ütles Jõelale, et ta raha tagasi annaks, aga Jõela ei teinud väljagi. Pidasid K plaani, et kui Jõela magama jääb, võtavad raha tema taskust ära. Seda K ka tegi, aga sai Jõela taskust vist ainult 200 krooni. Jõela oli vahepeal käinud poes , ju raiskas ülejäänud raha ära. Raha varguse kohta võivad tunnistada ka K, K ja K., aga vastastamist Jõelaga ei taha.( tl 146-147). Eeltoodust nähtub, et AK on rahakotist raha varguse kohta üle kuulatud kahel korral ja mõlemal korral on ta väitnud et rahakott oli toas - kas laua peal või siis toas rippunud jope taskus. Alles 22.juunil 2007.a. üle kuulatud tunnistaja KK ütlustest nähtub, et kodus oli jooming, kus ka A koos Jõela ja S viina võttis. A käis siis tööl ja Jõela teadis, et A on raha. Jõela küsis A raha ja kui ta koos S poest viina ostmast tagasi tuli, nägi Jõela A rahakotti, mille A oli köögilauale unustanud. KK oli väljas, vaatas aknast kööki ja nägi, kuidas Jõela võttis A rahakotist raha ja pani selle enda püsitaskusse. Rääkis A, et Jõela võttis raha. Kui A kööki läks, avastas ta, et kogu raha on rahakotist kadunud. Rääkisid A ja K sellest ja nemad arvasid, et kui Jõela magama jääb, siis K võiks Jõela taskust raha ära võtta. Kuna oli Jõela kõrval voodis pikali, võttis Jõela taskust raha , mida oli 1000 krooni, välja, aga ei julgenud kõike ära võtta ja võttis ainult 240 krooni, Jõela taskusse jäi 1100 krooni ( tl 150). Eeltoodust nähtub, et tunnistaja KK ja kannatanu AK ütlused on vastuolulised tunnistaja KK väidab, et nägi köögi aknast , kuidas Tõnu Jõela köögi laua peal olnud rahakotist raha võttis. Pükste pesemisest ja AK raha saamisest KK ei räägi. AK ütluste kohaselt oli rahakott toas, jope taskus või toas laua peal, enda arvates pärast K raha andmist käskis ta K rahakoti jope taskusse tagasi panna, jope rippus toas. AK väidab, et vargust nägi pealt või vähemalt võib selle kohta tunnistada ka KK, samas kuulis . KK ise raha kadumisest alles AK. KK väidab, et raha Jõela taskust äravõtmise plaani pidasid nad koos A ja K, KK ütluste kohaselt ei teadnud tema raha vargusest üldse midagi, temale rääkisid lapsed, et varastatud raha oli 2000 krooni ja KK võttis Jõela taskust tagasi 100 krooni, seega nimetab KK ka teisi summasid kui KK. Kohus, hinnates eeltoodud tõendeid kogumis leiab, et kuna tõendid on vastuolulised ja jääb kahtlus selles, kas raha AK rahakotist võttis T.Jõela või keegi teine, ei ole Tõnu Jõela süü AK raha salajases varguses 11.märtsil 2007.a. ST elukohas usaldusväärselt tõendatud, ja Tõnu Jõela tuleb temale esitatud varguse süüdistuses õigeks mõista. Tõnu Jõela süüdistus
§ 121
järgi Tõnu Jõela eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et ta ei ole ST elukohas AK peegliga pähe löönud. Ei soovi selle kohta ütlusi anda. Tegelikult ei tea, mis seal A juhtus ja kas keegi teda üldse lõi ( tl 275). Kannatanu AK ütlustest nähtub, et kui koos Jõelaga alkoholi tarvitas, tõusis Jõela järsku püsti, võttis laualt peegliklaasi ruudu, umbes 30x30 cm ja lõi selle temale pähe puruks. Pea oli juba varem katki, sest oli eelmisel päeval purjus peaga kukkunud viinapudeli otsa. Peale peegliga löömist jooksis haavast verd, aga mitte palju. Jõela lõi peegliga vastu pead sinnasamma kohta, kus juba haav oli, peegel läks katki. See peegel, st oli ainult peegliklaas, raami ümber ei olnud, oli kodus laua peal. Peegel oli umbes nii suur kui tavaline paberileht A4 ( tl 146, 175). Tunnistaja KK ütluste kohaselt 2007.a. märtsis jõi ta koos Tõnu Jõela ja vend A alkoholi. Pärast A rääkis, et Jõela oli talle peegliga pähe löönud Ise seda ei näinud. Pea oli A katki, aga mitte sellest löömisest, vaid purjus olles peaga pudeli otsa kukkumisest. ( tl 141). 22.06.2007.a. on KK rääkinud, et mingit tüli A ja Jõela vahel ei olnud, peegel oli sealsamas laua peal, Jõela võttis selle ja lihtsalt lõi A pähe puruks. A hakkas pärast seda peas olevast haavast verd jooksma ( tl 150). Tunnistaja AK ütlustest nähtub, et vend AK rääkis talle 12.märtsil 2007.a., et eelmisel päeval oli ta kodus kukkunud ning 8
(21)siis oli Jõela talle peegliga pähe löönud. A ise oli purjus ja ei rääkinud täpsemalt, mis toimus ( tl 119), KK ütlustest nähtub, et nägi vanemal vennal AK kuklast pea katki olevat. A jutu järgi oli ta kukkunud kuklaga vastu pudelit. A rääkis ka seda, et märtsis 2007 oli Tõnu Jõela talle peegliga vastu pead löönud. Kodus oli tõesti üks paberilehe suurune peeglitükk. Ise löömist pealt ei näinud. Veel rääksid sellest JT ja K, kes oli löömist pealt näinud ( tl 159, 179).Tunnistaja SK ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas Jõela lõi A peegliga pähe. A sai haiget, verd tuli ka peast. Ta käis kiirabis ja talle pandi side pähe ( tl 162).Tunnistaja ÜL ütluste kohaselt viidi AK peahaava tõttu arsti juurde haava õmblema. SK rääkis, et Tõnu Jõela oli A peegliga pähe löönud ( tl 134). Kiirabikaardiga ( tl 177) on tõendatud, et 14.märtsil 2007.a. on AK pöördunud kiirabisse seoses sellega, et 11.03.2007 on talle peegliga pähe löödud ja ise on löönud rusikaga vastu pudelit. Tal on kukla piirkonnas olnud 2 cm põrutushaav ja käelabal marrastused. Eeltoodud omavahel haakuvaid tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tuvastatuks, et Tõnu Jõela süüdistuses toodud ajal ja kohas s.o. 11.märtsil 2007.a. XXX vallas XXX külas S.T elukohas alkoholi tarvitamise käigus lõi AK peegliga pähe, põhjustades kannatanule füüsilist valu, millega pani toime
§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Tõnu Jõelale
§ 113
järgi esitatud süüdistus TM
§ 121
järgi ja
§ 306lg 1 järgi esitatud süüdistus.
Tõnu Jõela eeluurimisel antud ütluste kohaselt võttis LJ 2007.a. mai lõpus luba küsimata tema hoovi pealt sõiduauto XXX, millel süütevõti oli ees ning mille peal olid tema ja TM küllaltki väärtuslikud kalapüügiriistad ning mõned TT asjad. Paar päeva hiljem said TM teada, et alkoholijoobes autot juhtinud LJ peeti XXX kinni ja auto paigutati tasulisse parklasse. Helistanud parklasse, said teada, et L.J oli autost kalapüügi varustuse ära võtnud. Mitu päeva otsisid L.J taga. Võis olla 02.juuni 2007.a., kui helistati TT poolt, et LJ on seal, mille järel helistas TM ja otsustasid minna LJ arveid klaarima. Sõitnud koos T.T TT poole, küsis kuuri taga istunud L.J kalapüügi asjade kohta ning lõi teda mitu korda jalaga ja rusikatega kehasse ja näkku. TM pani ka paar matsu ära. Kuna ei tahtnud teise inimese hoovi peal seda jama jätkata, tirisid L.J , kelle silm oli löömisest üles paistetanud, TM XXX, sest L.J, kes oli võimeline küll ise autosse minema, punnis vastu. Istusid L.J auto tagaistmele. Autos L.J keegi ei peksnud. L.J ütles, et ta müüs asjad ära. Sõitsid bussijaama juurde, kus väljusid LJ autost ja TM sõitis ära. Lõi L.J veel paar korda käega näkku ja andis talle kolm päeva aega asjade tagastamiseks. L. J lubas, et toob asjad ära. Siis läks ära, L.J jäi bussijaama istuma. Ostis viina ja et TT oli kodunt ära sauna läinud, läks tema naabri poole jooma. Mingil ajal ,kui hakkas ka ise sauna juurde minema ja oli poolel teel, võttis TM ta oma auto peale, seletas, et L.J lubas talle anda auto eest 10 000 krooni ja tegi ettepaneku L.J juurde sõita, et siis kuuleb Jõela ka L. J lubadusi. Seda, mis asjaoludel TM oli LJ rääkinud, ei küsinud. TM sõitis oma autoga XXX ja keeras kuhugi metsa. Kui TM metsas auto seisma jättis, nägi autost umbes 10 m kaugemal LJ, kes oli külje peal maas ja kui enne oli tal vaid üks silm paistes olnud, siis nüüd oli terve nägu paistes. Püüdsid L.J rääkida, kuid L.J ainult mõmises ega saanud midagi aru. Arvas, et L.J on ennast täis joonud. Ei uurinud M, mis asjaoludel L.J metsa sattus ja mis temaga juhtus. Olid TM seal umbes 5 minutit, siis T.M ütles, et läheb vaatab kas Jõela vanemad on saunas ära käinud ja sõitis minema, öeldes, et kui tagasi tuleb, siis räägivad L.J edasi. Ootas LJ juures metsas TM umbes pool tundi. Et TM telefoni vastu ei võtnud, helistas TT, et M talle järele tuleks ja ka suitsu tooks. M ja T helistas enda telefoniga. Hakkas tee poole minema, samal ajal tuli T.M ja keeras autoga tee pealt metsa heina peale. TM ja TT tulid autost välja ja läksid L.J juurde. Ise jäi auto juurde suitsu tegema ja jõi viina, M ja T mõlemad peksid J paar minutit jalgadega. Peksmise ajal tegi J mingeid häälitsusi, sõnadest ei saanud aru.. Läks siis nende juurde ja ütles, et lähme minema. Koos T. T läks sauna ja T.M sõitis minema. Rohkem pole LJ midagi kuulnud. Asju ta tagasi ei toonud ja teda kuskilt otsida ei osanud Mitu korda küsis TM , kas ta on J näinud, M vastas, et ei ole. Mõned 9
(21)päevad hiljem ütles TM, et ta kellelegi ei räägiks seda, et L.J metsa jäi ja nad tema juures metsas käisid. Pidi rääkima nii, et läksid L.J lahku bussijaama juures. TM ütles, et seda tuleb rääkida ka TT, mida tegigi. Mis asjaoludel L.J laip XXX järve sattus, ei tea. Paar päeva pärast seda, kui J metsa jäi rääkis TM, et J laip oleks vaja metsast ära koristada, seda oli tee pealt näha. Tema jutust saigi aru, et J suri metsa ära. Ei tea , kuidas TM sellest teada sai. Ise oli kogu aeg joogine ja ei tahtnud sellega tegeleda, laiba peitmine ei huvitanud ( tl 192-199,209-210,213-214,215-217). Omavahel kattuvate tõendite - Tõnu Jõela ütluste, tunnistaja TJ ütlustega selles, et 31.05.2007 kella 10 paiku teisaldas ta XXX tn 21 OÜ XXX tasulisse parklasse XXX politseijaoskonna korraldusel sõiduauto XXX reg.märgiga XXX XXX, kuna selle juht oli alkoholijoobes. Samal päeval tuli parklasse autot juhtinud mees, kelle nime ei mäleta ja küsis luba autost asju võtta. Mees võttis autost õngi ja veel mingit kalapüügivarustust ning pudeli viina ( tl 248-249), süüdistatava TM ütlustega, mille kohaselt koos Tõnu Jõelaga sõitsid nad TT elukohta, et pärida aru LJ, kes oli omavoliliselt võtnud Tõnu Jõela auto, alkoholijoobes selle auto juhtimisel politsei poolt kinni peetud ja tasulisse parklasse paigutatud autost Tõnu Jõelale kuulunud kalapüügiriistad ära võtnud ( tl 93-94), tunnistaja TT ütlustega selles, et teades, et Tõnu Jõela otsib taga LJ, kes Tõnu Jõela jutu järgi oli ära võtnud Jõela auto, millel tema kalapüügiriistad peal ning seejärel autost ka kõik asjad ära võtnud, helistas ta 02.juunil 2007.a. õhtul kella 19 ajal nii Tõnu Jõela kui TM numbrile, mille sai L.J, et teavitada neid sellest, et LJ on tema pool. Seejärel tulid Tõnu Jõela ja TM autoga sinna ( tl 38-40) , samuti jälitusprotokolli ja kõneeristusega ( tl 33,37), millest nähtub, et 02.06.2007.a. kell 19:14 on helistatud TT abonentnumbrilt nr XXX Tõnu Jõela abonentnumbrile nr XXX, ning minut hiljem, kell 19:15 on helistatud Tõnu Jõela abonentnumbrilt TM abonentnumbrile XXX, on tuvastatud, et 02.juunil 2007.a. pärast kella 19:15´ sõitsid Tõnu Jõela ja TM viimase poolt juhitud sõiduautoga XXX TT elukohta, et LJ kokku saada seoses sellega, et LJ võttis omavoliliselt T.Jõela poolt ära sõiduauto XXX ja hiljem võttis XXX tasulisse parklasse teisaldatud autost ära kalapüügivarustuse. Tõnu Jõela ütlused, mille kohaselt sõiduauto XXX oli TM oma ja ka osa autos olnud kalapüügiriistu olid TM omad, on vastuolus TM enda ütlustega selles, et sõiduauto XXX oli ta müünud Tõnu Jõelale, kes auto eest ka oli tasunud selle rahaga, mis ta koos T.M metsatöid tehes sai ( tl 270) ning autos olid Jõela asjad, tema asju seal ei olnud ( tl 93), samuti tunnistajate TT, TT, TT, TK ütlustega selle kohta, et neile rääkis Tõnu Jõela ise, et auto ja selles olnud kalapüügiriistad olid tema omad ( tl -d 38, 91,232, 235 ). Seega on tuvastatud, et Tõnu Jõela pidas autot, mille L.J tema elukohast ärandas, enda omaks ja ka autos olnud kalapüügiriistad olid T.Jõela omad, millest järeldub, et LJ oma käitumisega põhjustas just Tõnu Jõela pahameele ja TM oli Tõnu Jõelaga TT elukohas , kuhu Tõnu Jõela läks enda sõnul L.J arveid klaarima , kaasas solidaarsusest kui sõber, olles ühtlasi ka autojuhiks. Tõnu Jõela ütlused TT õues kuuri taga LJ löömise kohta ning LJ , kelle silm oli Jõela löömisest üles paistetanud, autosse tirimise kohta, haakuvad tunnistaja TT ütlustega selles, et pärast seda kui Tõnu Jõela ja TM läksid kuuri taha, kus LJ viibis, oli sealt paar minutit kuulda mingit sõnelemist, kuulis sõnu „tõbras“ ja „ kuhu sa panid minu asjad“. Siis tulid nad kolmekesi kuuri tagant välja ja läksid auto juurde. T.Jõela hoidis LJ kinni, jäi mulje, et viimane ei tahtnud nendega kaasa minna, kuid Jõela pool-vägisi viis ta auto juurde. L.J oli ühel põsel verevalum nagu tugevast löögist ja isegi verine, mida tal enne ei olnud. T.M istus rooli ja Tõnu Jõela koos L.J tagaistmele ( tl 38-40). Kohus leiab, et Tõnu Jõela ütlused, mille kohaselt juba autos ütles LJ, et oli autost võetud kalapüügiriistad ära müünud, XXX bussijaama juures väljus Jõela koos LJ autost, TM sõitis ära ning seejärel, löönud L.J veel paar korda käega näkku ja andnud talle kolm päeva aega asjade tagastamiseks, mida J ka teha lubas, T.Jõela lahkus, L.J jäi aga bussijaama istuma, on antud sooviga 10
(21)distantseeruda järgnenud sündmustest ega ole usaldusväärsed, sest on vastuolus süüdistatava TM ( tl 256-258,260-263,265-266, 270-272) ja tunnistajate TT ( tl 99-100,224-226),TT ( tl 231-233,238239), TK ( tl 234-235) ja JP ( tl 104-109) omavahel haakuvate ütluste ning ka kirjalike tõenditega. . Kohus leiab, et lisaks vastuoluliste ütluste kõrvutamisele ja hindamisele tõendite kogumis tuleb anda hinnang ka sellele, kas ütlused on eluliselt usutavad. Kohus tuvastas, et autot, mille L.J Tõnu Jõela hoovilt luba küsimata võttis, pidas Tõnu Jõela enda omaks ja autos olnud ja L.J poolt sealt ära võetud kalapüügiriistad olid Tõnu Jõela omad. Seega ei ole usutav, et autot juhtinud TM, kes pidi Jõela ütlustest nähtuvalt autos kuulma, et LJ lubas asjad Tõnu Jõelale tagasi tuua, jättis Tõnu Jõela ja LJ bussijaama juurde, hiljem aga tuli tagasi või otsis LJ uuesti üles , viis metsa, peksis oimetuks ja saavutas kokkuleppe, et annab Tõnu Jõelale müüdud auto L.J ja saab selle eest 10 000 krooni, kusjuures pidas vajalikuks viia Tõnu Jõela metsas lamava kontaktivõimetu L.J juurde, et ka Jõela seda kuuleks. Tunnistaja TJ ütlustega on tõendatud, et sõiduauto XXX reg.märgiga XXX XXX omanikuks oli TH XXX, kes väitis, et selle autoga on tal varem ka probleeme olnud ja palus seda kellelegi mitte tagastada ( tl 248-249).. Kohus möönab, et mootorsõiduk võib käia käest kätte ilma, et omanik autoregistris vahetuks, kuid antud juhul oli TM , kes nii kriminaalasja eeluurimisel kui kohtuistungil korduvalt kinnitas, et on Tõnu Jõela hea sõber, selle auto andnud Tõnu Jõelale ja selle eest ka raha saanud, seega ei ole usutav, et ta , olles eelnevalt L.J peksnud, sama auto lubas müüa LJ. Ka ei ole usutav, et Tõnu Jõela, kes LJ väidetavalt XXX bussijaamas lahku läks, jättes L.J bussijaama istuma, ei tundnud huvi selle vastu, mis asjaoludel LJ metsas kontaktivõimetuna maas lebab ja koos TM ära ei sõitnud , kuigi M väidetavalt lahkus selleks, et Jõela vanemad saunast koju viia. Olles 30.08.2007.a. tunnistajana ülekuulamisel küll väitnud, et XXX bussijaamas läksid Tõnu Jõela ja LJ autost välja, on TM juba järgmisel päeval so 31.08.2007.a. oma ütlusi muutnud ja selgitanud, et tegelikult sõitsid nad TT juurest XXX poole ja sealt XXX poole ja metsatee ääres lasi tema Jõela ja J autost välja. Siis kui TT pool autosse läksid, hakkas L.J ülbitsema , et midagi tagasi ei saa jne , mille peale siis Jõela käskis sõita üle raudtee edasi ja nii kaua sõitis kui Jõela kinni pidada käskis. Arvas, et Jõela natuke hirmutab J ja saab teada, kus asjad on. Ise sellest osa võtta ei tahtnud, sest ei talu peksmist ( tl 96). Kahtlustatavana ülekuulamisel on TM jäänud eeltoodud ütluste juurde, oma ütlusi täpsustades ja täiendades.TM ütlustest nähtub, et ta kinnitas korduvalt, et kuna LJ ülbitses, käskis Tõnu Jõela käskis sõita üle raudtee edasi metsa , et L.J metsas peksa anda. Kui metsa jõudsid, saatis L.J neid autos persse ja ei tahtnud välja tulla. TM tunnistab, et lõi vihastas selle peale ja lõi seisvas autos paar korda LJ näkku. Tõnu Jõela tiris LJ riietest autost välja, küsides ikka, et kus ta kalapüügi riistad ja auto on. LJ ei tunnistanud midagi. TM ütluste kohaselt ulatas ta Tõnu Jõelale sealt samast leitud poolmädanenud puuroika, et sellega Jõela saaks L.J peksa anda ja J hirmutada, et ta vähemalt asjad lubaks tagasi tuua, aga Tõnu Jõela ütles , et sellest mädanenud roikast ei ole asja ja otsis ise umbes 50-60 cm pika ja läbimõõduga 7-8 cm korraliku puutoika, millega hakkas L.J peksma. J ei jõudnud ennast kaitsta ja Jõelale vastu hakata. Kui L.J pikali kukkus, ei tahtnud järgnevat näha ja sõitis koju Jõela vanemaid saunast ära viima ( tl 260-263,270-272 ). TM ütlusi selles, et koos LJ metsa jäänud Tõnu Jõela hakkas metsas LJ peksma , kinnitavad tunnistaja TT ütlused, mille kohaselt tema elukohas viibinud Tõnu Jõela , kes otsis LJ, et selgust saada oma asjade kohta, mis olid autos, mille L.J tema õuelt varastas, rääkis, et L.J tuleks metsa viia ja talle peksa anda. 02.06.2007.a. hiljem tema poole tulnud Tõnu Jõela rääkis, et peksis L.J metsas puuhaluga ( tl 224-226), samuti tunnistaja TT ütlused , mille kohaselt ( tl 231-233) 2007.a. juunis, kuupäeva ei mäleta, puhkepäeva õhtul kui oli juba hämaraks minemas , võis olla kella 21-22 vahel XXX kesklinna pargis olles, helistati seal olnud MM. M.M pani oma telefoni valjuhääldi 11
(21)peale ja andis kõikidele kuulata, öeldes, et kuulake nüüd, mida ennast segi joonud inimene räägib. Telefonist oli kuulda, kuidas Tõnu Jõela, sõimas kedagi ja ropendas, rääkides et nüüd ma veel taon teda, nüüd ma puhkan, enam ei jaksa, ära veel ei suregi ( tl 231-233,238-239), tunnistaja TK ütlused, mille kohaselt järgmisel päeval MM kutsel autosse tulnud Tõnu Jõela rääkis, et oli kõvasti peksa andnud ühele mehele, keda nimetas J, selle eest, et J oli tema kalapüügi varustuse ära müünud. Ta rääkis, et peksis puuhaluga ( tl 234-235). Tõnu Jõela ütluste kohaselt suvel korra käis ta JP juures KK suvilas, kus J oli sulane, kus rääkis JP seda, et LJ varastas asjad ära ja koos TM andsid talle peksa. Rääkis ka seda, et TM viis metsa, kus oli LJ ja J jäigi metsa. Kuidas J metsa sai ja mis temast edasi sai, seda ei rääkinud , sest ei teadnud seda isegi. ( tl 213-214). Tõnu Jõela ütlused erinevad tunnistaja JP ütlustest, mille kohaselt võis olla 02. või 03.juuni 2007.a. kui XXX külla KK XXX tallu, kus tunnistaja töötas sulasena, tulnud Tõnu Jõela, kes oli väha tige ja solvunud selle peale, et LJ käis omavoliliselt tema autoga sõitmas, rääkis, et viis LJ metsa ja peksis ta seal läbi, J jäi metsa korisema ( tl 104-109) . Eeltoodust nähtub, et Tõnu Jõela on rääkinud JP küll seda, et LJ käis omavoliliselt tema autoga sõitmas, ta viis L.J metsa , peksis seal läbi ja J jäi metsa korisema, kuid ei ole öelnud, et oleks metsas L.J peksnud koos TM. Ka kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole T.Jõela kordagi väitnud, et tema koos TM oleks metsas L.J peksnud. Kohtul puudub alus kahelda teadvalt valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistaja JP ütlustes, mis kattuvad teiste tõenditega. Tõnu Jõela ütlused selle kohta, et tema sel päeval s.o. 02.juunil 2007.a. MM ei helistanud, TT ja TM helistades kasutas aga oma telefoni, on ümber lükatud jälitusprotokolli, Tele2 ja EMT tugijaamade kaardi ja kõneeristustega ( tl 33-37), millega on tõendatud, et 02.06.2007.a. kell 20:02 helistati Tönu Jöela abonentnumbrilt nr XXX MM abonentnumbrile nr XXX, kõne kestis 24 sekundit. Tönu Jõela abonentnumber asus EMT levialas XXX sektoris. XXX sektor kulgeb XXX põhja-kagu suunas. Sektori parempoolseks piiriks on XXX kujutletav joon ja vasakul XXX. Sektor ulatub XXX, XXX, XXX külade kujutletava jooneni. XXX sektor katab XXX küla ja seda piirkonda kuhu TM enda ütluste kohaselt tõi Jõela ja J, kus ta enda ütluste kohaselt autos lõi LJ ja Tõnu Jöela hakkas peksma autost väljunud LJ. Tõnu Jõela abonentnumber on asunud EMT levialas XXX sektoris ka siis, kui Tõnu Jõela numbril on kolm korda helistanud TT. Kõnede kestvused on olnud 4,6 ja 4 sekundit, millest nähtub, et praktiliselt ühendust ei saadud. Mis asjaoludel ta Tõnu Jõelale helistas, T.T ise öelda ei oska, arvab, et võis helistada selleks, et küsida, millal ta sauna tuleb ( tl 225). Kell 20:35 on helistatud TT abonentnumbrile XXX LJ abonentnumbrilt XXX. TT ütluste kohaselt helistas talle T.Jõela, ta ei vaadanud, kelle numbrilt ( tl 224-226). LJ abonentnumber asus TELE2 levialas XXX B sektoris, mis praktiliselt kattub EMT XXX 12 sektoriga. Seega oli L.J telefon samas piirkonnas kus T.Jõela oma. Kell 20:42 on helistatud LJ abonentnumbrilt nr XXX MM abonentnumbrile nr XXX. Köne kestis 3 minutit ja 44 sekundit. LJ abonentnumber asus TELE2 levialas XXX B sektoris. Kell 20:48 helistati LJ abonentnumbrilt nr XXX TM abonentnumbrile nr XXX. Kõne kestis 34 sekundit. LJ abonentnumber asus TELE2 levialas XXX B sektoris, aga . TM abonentnumber asus EMT levialas XXX 1 sektoris. Eeltoodust järeldub, et Tõnu Jõela on pärast seda, kui tõenäoliselt tema telefoni aku tühjaks sai, kasutanud LJ telefoni ja helistanud sellelt nii MM, TM kui ka TT, mis lükkab ümber Tõnu Jõela väite, et kõned TM ja TT tegi ta enda telefonilt, MM aga ei helistanud üldse. Ka järeldub eeltoodust, et Tõnu Jõela on XXX külas asuvast metsast hakanud helistama juba kella 20 ajal. Kohus leiab, et arvestades seda, et TT poolt helistati Tõnu Jõelale kell 19:14, Tõnu Jõela on helistanud TM kell 19:15 ( tl 33) , aega võttis TM sõitmine Tõnu Jõela poole ja seejärel TT poole, mingi aeg kulus TT pool kuuri taga LJ sõnelemisele ning kui väidetavalt läks Tõnu Jõela pärast XXX bussijaamas TM autost väljumist kauplusse viina ostma, seejärel käis väidetavalt TT pool, nägi et T polnud kodus ja läks T naabri poole, kus jõi mingi aeg ning seejärel, asunud sauna poole 12
(21)teele, võttis TM väidetavalt ta oma auto peale ja viis metsa, kus lebas L.J ja kuhu nähtuvalt Tõnu Jõela enda ütlustest ( tl 197) võis olla TM elukohast 10 kilomeetrit, ei ole ka ajaliselt võimalik, et Tõnu Jõela oleks jõudnud XXX küla metsa juba kella 20-ks, kui TM viinuks ta sinna pärast seda, kui T.Jõela enda ütluste kohaselt oli jõudnud käia poes, TT pool, juua TT naabri pool viina ja poolel teel sauna juurde, mis omakorda kinnitab TM ütluste, mille kohaselt tema sõitis Jõela käsu peale T.T elukohast kohe metsa ja temast jäid J ja Jõela sinna, usaldusväärsust. 02.juunil 2007.a. LJ telefonilt tehtud kõne MM abonentnumbrile nr XXX, haakub tunnistaja TT ütlustega , mille kohaselt MM helistas i Tõnu Jõela, kes , nagu oli kuulda mobiiltelefoni kõlarist, kedagi peksis. Kohus leiab, et tunnistaja TT ütlustes, kuigi tunnistaja väidab kõne ajaliselt olnud pikema, ei ole põhjust kahelda, sest niisugune erakordne kõne võis tunduda pikem. Tõnu Jõela ütlused selles, et metsas olles helistas ta TM, et viimane ta sealt ära viiks ning kuna TM ei vastanud, helistas TT, et see T.M teate edasi annaks, ühtivad TM ütlustega, mille kohaselt pärast seda kui ta oli metsast ära sõitnud ja sauna läinud , helistas TT ja ütles, et T.Jõela kutsus tagasi metsa ( tl 270-272) ning tunnistaja TT ütlustega , et T. Jõela millalgi helistas, et otsiks TM üles ja läheks talle metsa järele ning tema, saanud TM telefoni teel kätte, sõitis niisama TM kaasa. Oli purjus ja täpselt ei tea, kus see koht asub, kuhu jõudsid ( tl 224-226), kuid ei ole õiged selles osas, et Jõela kõigepealt TM oleks helistanud, sest nähtuvalt kõneeristustest on Tõnu Jõela helistanud TM L.J telefonilt alles pärast TT helistamist s.o. kella 20:48 ajal ( tl 34,37), kusjuures TM ei ole sel ajal veel viibinud Tõnu Jõela ja LJ mobiiltelefonide leviala asukoha piirkonnas. Tõnu Jõela ütlused, mille kohaselt autost väljunud TM ja TT läksid L.J juurde kus hakkasid L.J jalgadega peksma, on vastuolus nii TM kui ka TT ütlustega. Tunnistaja TT ütlustest nähtub, et tema lõi maas lebavat L.J paar korda jalaga kehasse, mitte jõuga, vaid ainult togis, sest J oli niigi kõvasti ära pekstud, TM metsas L.J ei löönud ja ka Tõnu Jõela, kes ütles, et ei jõua enam J peksta, tema nähes L.J ei löönud ( tl 225 ). Ka TM ütlustest nähtub, et pikali maas olnud LJ enam ei pekstud, võib-olla, et T.T togis teda jalaga, et aru saada, kas ta veel elus on. ( tl 262 ). Kohus märgib, et Tõnu Jõela on iga ülekuulamisega püüdnud suurendada teiste isikute osa L.J peksmisel. 30.08.2007 .a. antud ütlustest nähtub, et kui M ja T metsa tulid, proovis Jõela L.J jalgadele saada, kuid et J ei olnud võimeline üles tulema, jätsid ta sinna ja sõitsid ära ( tl 198), 19.09.2007.a. antud ütluste kohaselt kui M ja T tulid, läks tema auto juurde suitsu tegema ja viina jooma, kuulis matsu ja nägi, et TM pani J jalaga paar hoopi ( tl 210), 30.10.2007.a. antud ütlustest nähtuvalt aga on Tõnu Jõela näinud, kuidas M ja T mõlemad peksid J paar minutit jalgadega ( tl 216). Kohus leiab, et usaldusväärseteks tuleb lugeda TT enda ja TM ütlused. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ei olnud TT motiivi L.J peksmiseks, seega on usutav T.T selgitus mis haakub TM ütlustega. Tunnistaja AT ütlustest nähtub, et 10.07.2007.a. kella 20 paiku paadiga XXX järvele minnes nägi ta kaldal kasvavate kaskede lähedal mingit valget kotti ning tundis rosikumishaisu. Järgmisel hommikul oli kott samas kohas roostiku ääres vees. Teatas järves olevast haisvast kotist MU ( tl 1112). Tunnistaja, Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvahi MU ütlustest nähjtub, et läinud 12.juulil 2007.a. kontrollima infot XXX järves vees hulpivast haisvast kotist, leidis kalda lähedalt roostikust pooleldi vee pinnale tõusnud heleda koti, mille ava oli heinapallinööriga kinni seotud. Tõmmanud koti kaldale, selgus, et selle sees oli inimese laip ( tl 13). 12.07.2007.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ( tl 2-10) on tõendatud, et XXX maakonnas XXX Rahvuspargi territooriumil asuva XXX järves oli kiletaolisest materjalist heledat värvi kott, kotisuu kinni seotud valget värvi heinapallinööriga, kotis alasti mehe surnukeha. Sõrmejälje ekspertiisiaktiga ( tl 27-28) on tõendatud, et 12.07.2007.a. XXX maakonnas XXX vallas XXX külas XXX järvest leitud tundmatu mehe surnukehalt võetud ja ekspertiisiks esitatud kaheksa sõrmejälge on jätnud riiklikusse sõrmejälgede registrisse kantud LJ ( ik XXX). Tunnistaja HJ ütlustest nähtub, et XXX nähtud surnukehas tundis ta ära venna LJ, kes elas varem XXX linnas koos TT, kuid viimasel ajal oli nädalate kaupa tunnistaja pool. Viimati oli L.J tema 13
(21)pool 8.mail 2007, umbes nädal hiljem käis kirsipunase XXX, küsis paari suitsu ja sõitis minema, öeldes, et läheb tina panema ( tl 41-42). Tõnu Jõela on andnud väidetavalt siis kui TM ta metsa viis, metsas maas lamanud L.J seisukorra kohta erinevaid ütlusi. Kui esimesel ülekuulamisel 30.08.2007 on T.Jõela rääkinud, et kui bussijaama juures lahku läksid, oli L.J vaid üks silm paistes, metsas aga oli terve nägu paistes, verd vist ei näinud, ta oli kontaktivõimetu ( tl 197), siis hiljem on T.Jõela väitnud, et metsas oli J silm üles paistetanud, muid vigastusi ei näinud ( tl 216). Need ütlused on vastuolus teiste omavahel kattuvate tõendite – tunnistaja TT, tunnistaja TT, tunnistaja TK ütlustega. Tunnistaja TT ütluste kohaselt metsas pikali olnud LJ ei liigutanud ennast, vahepeal ainult oigas või korises, ta oli kõvasti ära pekstud. Hiljem, tema poole tulnud Tõnu Jõela rääkis, et peksis L.J puuhaluga ja ütles, et lõi ta raipe vist maha ( tl 224-226). Tunnistaja TT ütlustest nähtub, et järgmisel päeval pärast seda kui kuulis MM mobiiltelefoni kõlaris Tõnu Jõelat kellegi peksmisest rääkivat, rääkis XXX kaupluse juures MM juurde tulnud Tõnu Jõela, et lõi kellegi maha, sest et see ärandas tema auto, öeldes selle mehe nimeks, kelle ära tappis J. T. Jõela rääkis, et võttis selle inimese käest telefoni ära, helistas sellega ja viskas telefoni ära ning kelkis, et kas tahavad laipa näha. Kuna midagi teha ei olnud, siis ütlesid, et tahavad küll ja Jõela juhatusel sõitsid autoga, mille roolis TK, kohani, kus Jõela käskis peatuda. Tulid Tõnu Jõela ja MM autost välja ja Jõela juhatusel läksid paremale metsa sisse, kuhu läks nagu metsa tee ja umbes 20-30 m pärast oli lagedam plats. Nägi puude tagant selili asendis meest, kelle nägu oli lilla-valge. Kui seda märkas, keeras kohe ringi ja läks auto juurde, M.M tuli kohe järele. Jõela veel kutsus tagasi aga kuna nad ei läinud, siis tuli ka ära, öeldes, et te ei näinud midagi. Samal päeval oli koos MM tema kodus ja rääkis M isale TM, et käis Jõelaga metsas , sest Jõela pidi neile laipa näitama ja nägi vist tõesti laipa ( tl 221223.238-239). Kohus märgib, et tunnistaja T.T on kirjeldanud sama kohta, mille on ütluste ja olustiku seostamisel ette näidanud nii Tõnu Jõela kui TM. Tunnistaja TK kinnitab, et Tõnu Jõela tahtis minna vaatama, kas J on veel metsas ja juhatas kuhu sõita. Jõela koos MM ja TT käisid autost vasakule metsas vaatamas, tagasi tulid kõik koos, MM ütles, et ära roomas, autos ei räägitud, et metsas midagi oleks nähtud ( tl 234-235) TK ütluste ja olustiku seostamise protokollist ( tl 236237) nähtub, et 29.novembril 2007.a. on TK näidanud ette koha, XXX külas, kuhu ta Tõnu Jõela juhatusel sõitis ja kus Tõnu Jõela, MM ja TT väljusid. Ta seletab, et nad ei läinud väga kaugele umbes 10 m ja tulid kähku tagasi. Ka TK näidatud koht ühtib Tõnu Jõela poolt ütluste olustikuga seostamisel näidatud kohaga ( tl 211-212,21.09.2007.a. videosalvestus) ja TM poolt ütluste olustikuga seostamisel näidatud kohaga ( tl 265-266, 05.12.2007.a.videosalvestus). Seega kinnitavad TK ütlused tunnistaja TT ütlusi selles, et nad koos T.Jõelaga viimase juhatusel käisid metsas „laipa vaatamas“. Tõnu Jõela ise eitab üldse seda, et ta järgmisel päeval koos MM ja TT TK a juhitud autoga samasse kohta sõitis ja metsas käis. Tõnu Jõela on eeluurimisel rääkinud, et pärast sauna sai kokku MM ja käis MM autoga seal metsas J vaatamas. Tulid autost välja, päris lähedale ei läinud, vaatasid kaugelt, J nagu magas ( tl 199, 207), kuid hiljem oma ütlustest loobunud ja väitnud, et tegelikult M metsas ei käinud, ei oska seletada, miks valetas .Sel õhtul MM ei helistanud ega näinudki teda ( tl 216). Kohus leiab, et tunnistajate TT ja TK ütlustega on ümber lükatud ka see Tõnu Jõela väide, et ta pärast T ja M metsast ära sõitmist L.J ei näinud, MM metsas ei käinud ja LJ surmast kuulis alles TM. Eeltoodu annab aluse kahelda ka T.Jõela ütlustes, mille kohaselt tema metsas L.J ei peksnud. TT, kes enda ütluste kohaselt oli väga purjus, mida kinnitab ka tunnistaja EV, kelle ütluste kohaselt olid nad TT tarvitanud alkoholi juba enne sauna minekut, saunas R pool tarvitasid veel alkoholi ja kui T läks linna peale viina juurde tooma jäi ta kauaks ning tuli tagasi sauna juurde koos Tõnu Jõela ja TM ( tl221-223), ei ole selgitanud metsast ära tuleku ja kõvasti läbi pekstud L.J sinna jätmise asjaolusid. TM ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et tema ise L.J lähedal ei käinud, aga arvab, et J veel hingas, sest T ütles nii ( tl 266). TM ütlustest nähtub ka, et J oli pikali maas, ennast ei liigutanud, tema ütles Tõnu Jõelale, et võtaksid ka L.J peale ja viiks kiirabisse, kuid 14
(21)Jõela ei olnud sellega nõus ( tl 262,271). Eeltoodust nähtub, et just Tõnu Jõela käitumine tingis selle, et läbipekstud LJ metsa maha jäi. TT ütlustest nähtub, et järgmisel päeval metsas lamanud isik tundus surnud olevat. Kohus leiab, et Tõnu Jõela käitumine, kes, nähes, et LJ lebab ikka veel samas kohas kuhu õhtul jäi, ei pidanud vajalikuks astuda ühtegi sammu selgitamaks, mis selle põhjuseks on ega L.J abi osutada, kusjuures ei rääkinud sellest TM ega TT , tema käitumine T elukohas 02.juuni hilisõhtul, kus ta möönis, et võis L.J maha lüüa , tema järgmisel päeval alkoholijoobes olles kelkimine ja välja pakkumine, kas teised tahavad laipa näha, tunnistaja JP räägitu, et peksis J läbi ja see jäi metsa korisema, viitab sellele, et Tõnu Jõela möönis juba eelmisel päeval, s.o. 02.juunil L.J võimaliku surma saabumist oma peksu tagajärjel ning 03. juunil metsas käies ta veendus, et see tõesti nii oli. Tunnistaja ÜL ütlustega selles, et kuulis ST lastelt, et T.Jõelat keelata, ega talle vastu hakata ei tohi, sest muidu Jõela vihastab. Ise ta lapsi ei löönud, kuid käskis ühel lapsel lüüa teist ning kindlasti jalaga näkku, veel rääkisid lapsed, et nad magasid riidekapis istudes, et „mitte Jõelale silma jääda“ ( tl 134), tunnistaja KK ütlustega selles, et kui nende pool viibinud Tõnu Jõela kui vihane oli, peksis ta jalaga ukse sisse auke, lõhkus asju, käskis ka lastel asju lõhkuda, et saaks ahju kütta ( tl 141 pöördel), tunnistaja AK ütlustega selles, et Jõela tõmbas vihaga kapi otsast maha tema vennad ja pildus lapsi ka tiiki. Tõnu Jõelale vastu ei tohi hakata, sest siis on tagajärjed ettearvamatud ( tl 146), tunnistaja KK ütlustega selles, et kui Jõela millegi peale vihastas, jooksis ta Jõela eest ära, muidu oleks ta hakanud asjadega pilduma.Talvel lõhkus Jõela majas voodeid, et saaks ahju kütta, majja jäid lõpuks katkised voodid ja üks nari, mõned lapsed magasid ka põrandal kaltsude sees. Jõela lõi A ja K, on näinud 4 või 5 korda, kui Jõela A kõhtu lõi, K peksis Jõela igale poole ( tl 149,150), tunnistaja SK ütlustega selles, et ta kartis Jõelat, kes lõi tema vendi, laamendas majas, lõhkus aknaid ja mööblit, vahepeal käskis ka temal teisi õdesid-vendi lüüa ( tl 153), tunnistaja AK ütlustega selles, et nooremad õed-vennad kaebasid, et Jõela lööb neid ( tl 156), tunnistaja KK ütlustega selles, et Jõelal tuli vahel tuju laamendada ja lõhkuda, polnud vahet kas ta oli kaine või purjus.Jõela lõhkus ära muusikakeskuse, sektsiooni ja riidekapi, lükkas ümber ja peksis need jalgadega katki, samuti peksis katki K ja S voodid ( tl 159) , tunnistaja SK ütlustega selles, et Jõela tõmbas nende riided maha põrandale, lõhkus asju, lõi rusikaga katki maki, lükkas S kapi otsast alla ja S sai haiget (tl 162) , tunnistaja KK ütlustega selles, et Tõnu lõhkus ära tema voodi ja siis ta magas põrandal, tunnistaja KK ütlustega selles, et vahepeal oli Jõela jumala tropp ja võis haiget teha küll, ta võis kuri olla ka kainena ( tl 166) on tuvastatud, et Tõnu Jõela näol on tegemist isikuga, kes ennast ei valitse ja kes armastas jalaga asju katki taguda, olles eriti vihane siis, kui tema tahtmist ei täidetud. Nähtuvalt karistusregistri teatisest ja jõustunud kohtuotsusest on Tõnu Jõelat Tartu Maakohtu 19.09.2006.a. otsusega karistatud muu hulgas
§ 274lg 1 järgi, s.o.
võimuesindaja suhtes toime pandud vägivallateo eest , mis seisnes selles, et ta lõi ajal kui teda toimetati operatiivautosse, konstaablile jalaga rindkerre ja näo piirkonda, millest nähtub, et isegi politseiniku vastu valas Tõnu Jõela oma viha välja jalahoopide näol. Anonüümse tunnistaja R ütlustest nähtub, et arestimaja kambris viibinud TM kartis väga Jõelat, sest ta olevat jõhker mees. TM arutles, et võib olla võtab tapmise enda peale ja uuris, mis ta selle eest saada võib. Ta saatis kambrist sõnumi Jõelale, et ärgu Jõela kartku, ta lõhki ei lähe. Samuti saatis ta sõnumi oma pojale, kus palus Jõelale edasi öelda, et ta lõhki ei lähe ( tl 51-53 ), millest nähtub, et isegi Tõnu Jõelat oma sõbraks nimetanud TM kartis tegelikult T.Jõelat. Tunnistaja JP ütlustest nähtub, et Tõnu Jõelal oli LJ ka mingi vana vihavaen ajast, kui nad kinni istusid. Nad omavahel meenutasid seda ja tülitsesid ja kaklesid selle pärast.Kunagi rääkis Jõela naine, et Tõnu L on vihavaenlased, kaklevad ja siis jälle lepivad ( tl 106). Seega ei olnud Tõnu Jõela ja LJ vahelised suhted juba varasemalt head. Kohus tuvastas, et LJ võttis luba küsimata Tõnu Jõela kasutuses olnud auto ja lisaks sellele ära ka autos olnud õnged. L.J käitus algul ülbelt, väitis, et püügiriistu Jõela tagasi ei saa, enda teguviisi ei 15
(21)kahetsenud, mis tingiski selle, et T.Jõela, kes ei tahtnud enda ütluste kohaselt teise inimese hoovi peal seda jama jätkata, käskis TM metsa sõita, kus L.J autost välja tiris ja läbi peksis. Arvestades T.Jõela varasemat käitumist ja eelpooltoodud tunnistajate ütlusi, ei teki kohtul kahtlust selles, et Tõnu Jõela peksis LJ pikemat aega süüdistuses toodud viisil so nii rusikate kui jalgadega. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava TM ütlustes, et Tõnu Jõela võttis LJ peksmiseks kasutusse ka jämeda puutoika. TM ütluste ja olustiku seostamise videolt on selgesti näha, et kohas, kus T.Jõela L.J peksis, on maas jämedad puutoikad. Ka nähtub nii TM ütlustest kui kriminaalasja materjalide juures olevast videosalvestisest, et LJ oli pärast peksmist, kui TM läks koos T metsa T.Jõelale järele, samas kohas, kus peksmist alustati ning oli täpselt samas kohas ka siis, kui metsa mindi, et laip sealt ära viia ( tl 265-266,270-272, 05.12.2007.a.videosalvestus), millest nähtub, et peksmine oli nii intensiivne, et L.J, kes TM ütluste kohaselt T.Jõela löögist maha kukkus, sinnasamasse maha jäigi. Kohus ei nõustu Tõnu Jõela kaitsja väitega selles, et L.J oli hiljem, kui tema laibale järele mindi, endisest kohast minema roomanud, mida kinnitavad väidetavalt TM ütlused selles, et laipa auto peale võtma minnes oli L.J laip vaid 2-3 m teest, millest kaitsja arvates nähtub, et L.J, kellel ka pudel alkoholiga metsas kaasas oli, võis surra seoses alkoholi liigtarbimisega. TM ütluste kohaselt sõitis ta autoga metsa ja hakkas seal autot ümber pöörama. L.J oli pikali maas teest umbes 2-3 meetrit kaugemal.( tl 262). Eeltoodust nähtub, et J oli rohtunud metsateest, mida mööda TM metsa sisse keeras, umbes 2-3 m kaugusel, mitte kruusateest. Ütluste olustikuga seostamise videolt on selgelt näha, et koht, kuhu T.M osutab, on seesama, millele TM osutab kui kohale, kuhu J kukkus pikali, kui Tõnu Jõela teda roikaga ründas, misjärel T.M lahkus, tahtmata järgnevat pealt vaadata. Tõnu Jõela ütluste kohaselt oli LJ kõrval maas suur , 05 liitrine plastikpudel ilma sildita, milles mingi läbipaistev vedelik ( tl 197). TM ütluste kohaselt lendas J peksmise ajal taskust välja pudel puskariga. See oli väike plastikpudel. Seal oli sees mingi vedelik, arvab, et oli puskar. Pudel ei olnud päris täis. Viskas selle pudeli kaugemale ( tl 262). Ütluste ja olustiku seostamise protokollist ( tl 265-266) ja asja materjalide juures olevast 05.12.2007.a. videosalvestusest nähtub, et kuna ülekuulamisel rääkis TM, et L.J oli taskus pudel, küsiti sündmuskohal TM pudeli kohta. Küsimusele, missugune pudel oli vastab TM et mingisugune oli, ei mäleta, kas ta nuusutas mis sees oli. Viskas selle sinna poole, nii kaugele kui jõudis, näidates otse metsa poole ja juhatab menetlustoimingust osavõtjad pudeli oletavale kukkumise kohale, kuid seal ei leita midagi. Eeltoodust nähtub, et Tõnu Jõela ja TM ütluste näol selles, et metsas LJ taskust kukkus välja plastmasspudel, milles sees mingi vedelik, tegemist detailides kooskõlastamata kaitseversiooniga, sest detailides ei lange Tõnu Jõela ja TM ütlused väidetava alkohoolset jooki sisaldava pudeli olemasolus kokku. TM seletab, et ta viskas selle pudeli kohe ära kaugele, kui Tõnu Jõela LJ peksma hakkas, Tõnu Jõela seletab, et metsas, kuhu M ta viis , nägi ta pudelit maas lebava J kõrval ja tema arvas, et L.J on enda täis joonud ( tl 197) . Tunnistaja TT ütlustest ei nähtu, et tema elukohta 02.juunil 2007.a. tulnud L.J oleks purjus olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli L.J pohmell, tema jope taskus nägi viinapudelit, kas see oli poolik või täis , ei ole tunnistaja öelnud. Tunnistaja T.T ütlustest järeldub, et LJ normaalselt - küsis raha laenuks, et XXX sõita, vastas T.T küsimustele, rääkis normaalselt, tasakaaluhäireid tunnistaja L.J juures ei täheldanud ( tl 39-40). Ka Tõnu Jõela ega TM ütlustest ei nähtu, et LJ TT kuuri taga või autos, kuhu Tõnu Jõela ta tiris, oleks tugevas joobes olnud, käitunuks ebaadekvaatselt – ei oleks saanud aru, mida talt küsiti vms. Kriminaalasjas uuritud tõendid ei kinnita versiooni, et L.J olnuks võimalus ennast metsas purju juua. Kohus ei pea usutavaks, et isik, keda pekstakse, samal ajal ohtralt alkoholi pruugib. Tunnistaja MM on enda 07.08.2007.a. antud ütluste kohaselt näinud L.J viimati mitu kuud tagasi, täpsemalt ei mäleta, kui L.J midagi garaaži all keevitas, oli pikemat aega alkoholi tarvitanud ja lausa värises ja ütles, et tal on umbe paha olla, ka oli J paar nädalat hiljem varjatud numbrilt helistanud , küsinud, kas M.M raha on ja öelnud, et tal on paha olla. Ise J telefoninumbrit ei tea. Millalgi suvel oli 16
(21)telefon paar nädalat kellegi tuttava auto peal, aga ei mäleta, kelle auto peal (tl 46-47). Eeltoodust nähtub, et süüdistatava TM poeg tunnistaja MM, kes nähtuvalt kannatanu AK, tunnistajate KK,SK, kannatanu AK tunnistaja KK ütlustest (tl145,149,153,156,164) oli samas joodikute pundis, kes koos Jõelaga nende elukohta pidevalt kaasas käis, ei ole rääkinud sellest, et käis koos Tõnu Jõelaga metsas, kus lebas L.J ja mida on kinnitanud tunnistajad T.T ja T.K, vaid püüdnud luua L.J pilti kui pidevast alkoholi tarvitajast, kes lausa värises. Samas on tunnistaja MM väitnud ülekuulamisel 15.03.2007.a. ka seda, et tema isa TM on juba vähemalt kuu aega joomatsüklis, viimased paar nädalat on tema joomatsükkel sellises staadiumis, et äärmisel juhul suudab ta XXX lähema poeni alkoholi järele minna, kogu ülejäänud aja magab kodus ( tl 118). Tõnu Jõela alkoholilembuse tuvastas kohus eelpool uuritud tõenditega. Seega on tuvastatud, et alkoholilembesed olid kõik kolm – nii Tõnu Jõela, TM kui ka LJ, mis aga ei tõenda seda, et 02.juulil 2007.a. oleks LJ XXX küla metsas surnud alkoholi liigtarvitamise tagajärjel. Surnu kohtuarstliku eskpertiisi aktis ( tl 16-24) toodud eksperdi arvamuse kohaselt ei olnud tundmatu mehe surma põhjus surnukeha kaugelearenenud roiskumise tõttu kindlakstehtav. Tundmatu mehe surnukehal esinesid järgmised vigastused: vasakpoolse III-IV roide murd eesmisel kaenlajoonel ning V,VI ja VII roide murd rangluu keskjoonel, pindmised nahavigastused kaelal ja rindkerest vasakul pool. Roidemurdude elupuhususe üle ei ole võimalik lõplikku otsust anda pehmete kudede väljendunud roisuliste muutuste tõttu luumurdude piirkonnas. Need vigastused võivad olla saadud kukkumisest vastu kõva tömpi eset või pinda või löökidest kõva tömbi esemega. Elaval inimesel põhjustavad nimetatud vigastused tavaliselt pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid mitte üle 4 kuu. Pindmised nahavigastused kaelal ja rindkerel on suure tõenäosusega saadud surma järgselt; arvestades nende morfoloogilise pildi mittespetsiifilisust, ei ole olemasoleva informatsiooni põhjal võimalik nende tekkemehhanismi kindlaks teha. Liiklusõnnetusele tüüpilisi vigastusi tundmatu mehe surnukehal ei avastatud. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesevigastusi tundmatu mehe surnukehal ei tuvastatud. Tundmatu mehe surmaaeg ei ole surnukeha roiskumise tõttu kindlakstehtav. Surnukeha kaugelearenenud roiskumise tõttu ei õnnestunud saada kehavedelikke etüülalkoholi ja narkootiliste ainete määramiseks kohtukeemilisel uuringul. Eeltoodust nähtub, et LJ surma otsene põhjus on tõepoolest välja selgitamata. Samas ei ole ekspert välistanud, et roidemurrud võisid olla tekitatud elupuhuselt. Kohus tuvastas, et Tõnu Jõela peksis LJ pikemat aega nii rusikate, jalgade kui puutoikaga. Kohus leiab, et tavalise inimese elukogemus ütleb, et ka löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu kõva tömpi eset või pinda sh peksmine rusikate, jalgade, puutoikaga põhjustab pindmisi nahavigastusi ja võib põhjustada roidemurdusid. Kohtuarstlikus praktikas on korduvalt tõendamist leidnud, et intensiivsete jala- või muu kõva tömbi esemega löökide rohkus kehatüve piirkonda peksmisel põhjustab eluohtlikke vigastusi, millede tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Eelkõige kaasnevad selliste löökidega roiete murrud, mis põhjustavad siseorganite vigastusi ja sisemisi verejookse. Kohus leiab, et kuigi ekspert pole suutnud seoses laiba lagunemisega määrata L.J surma põhjustanud vigastusi, ei tõenda ekspertiisiakt üheselt seda, et Tõnu Jõela oma käitumisega neid ei põhjustanud. Asjaolu, et seoses surnukeha kaugelearenenud roiskumisega ei olnud kohtuarstlikul läbivaatusel võimalik kindlaks teha L.J surma põhjust, ei välista surma saabumist vägivalla toimel. KrMS § 61 lg 1 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lõike 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus leiab, et tõendite hindamisel nende kogumis tuleb nad asetada omavahelisse konteksti, kusjuures tõendite usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb arvestada ka kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste kulgu. 17
(21)Kohus leiab, et kõik uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et Tõnu Jõela tegevuse tagajärjel süüdistuses märgitud ajal ja kohas saabus LJ surm ja T.Jõela pani toime talle süüks arvatud teo – tappis LJ. Kohus leiab, et kohtueelselt on Tõnu Jõela käitumine õigesti kvalifitseeritud kuriteona
§ 113järgi.
Kohus ei ole tuvastanud ühtegi Tõnu Jõela süüd välistavat asjaolu. Kohus usub, et LJ metsa viies ei olnud Tõnu Jõela eesmärk teda tappa, vaid talle „õpetust anda“ nagu väljendus TM. Kohus tuvastas, et Tõnu Jõela motiiv oli kättemaks ja karistus selle eest, et L. J tema auto ja kalapüügivarustuse ära võttis, kuid arvestades Tõnu Jõela vanust ja elukogemust on kohus veendunud, et Tõnu Jõela ei saanud tõsimeelselt uskuda, et LJ jalgade ja puutoikaga peksmine ei too kaasa kõige raskemat tagajärge – surma. Tõnu Jõela, pekstes LJ valimatult ja vihaga, pidi endale tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama seost enda tegevuse ja saabuda võiva tagajärje vahel, seega Tõnu Jõela möönis L.J surma saabumise võimalust. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kui TM arvas, et L.J võiks metsast kaasa võtta ja kiirabisse viia, ei pidanud T.Jõela seda vajalikuks. Ka näitab T.Jõela edaspidine käitumine seda, et ta oli teadlik oma süüst L.J surma saabumises. Kohus leiab, et süüteokoosseisule vastava saabuva tagajärje – surma saabumise tõenäosust pidas T.Jõela tõenäosemaks kui surma mittesaabumist, mis väljendub ka selles, et ta nähtuvalt uuritud tõenditest ka ise kohe pärast toimunut pidas võimalikuks, et võis L.J surnuks peksta. Kohus leob tuvastatuks, et tapmise pani Tõnu Jõela toime kaudse tahtlusega. Süüdistatava TM ütluste kohaselt tuli mõni päev pärast seda, kui LJ olid metsa jätnud ja ise ära sõitnud, tema koju üks poja MM tuttav, kes ütles, et käis koos Tõnu Jõelaga metsas ja nägi, et LJ on surnud. Siis hakkas Jõelale peale käima, et vaja laip ära koristada, sest seda oli tee pealt ju näha. Jõela siis tahtis, et viiksid laiba M autoga metsast ära ja uputaksid selle kõige lähemal asuvasse XXX järve. See võis olla 3-4 päeva pärast peksmist, kui sõitsid Jõela poole, kes tõi enda majast suure heleda koti ja võttis enda poolt vanad kivid, millised viskasid auto pakiruumi, seejärel sõitsid laiba juurde metsa, võtsid laiba auto tagaistmele ja viisid XXX järve äärde, kus on puhkekoht. Kui järve äärde jõudsid, oli juba pime. Kuna Jõela arvas, et laibal on vaja riided seljast võtta, võtsid koos Jõelaga laiba seljast nahkjope, pluusi ja püksid ja panid laiba kotti, kivid panid ka kotti. T.Jõela tegi noaga kotti lõiked ja sidus koti suu kinni. Tõnu Jõela, kes on hea ujuja, viis ujudes koti laibaga umbes 50 m kaugusele järve keskele, kott uppus ära. Pärast põletasid L.J riided järve ääres lõkkes ära (tl 258, 263, 272). 05.detsembril 2007.a. koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist ( tl 265-266 ja videosalvestusest) nähtub, et XXX linnas XXX 2 Jõela elumaja juures on TM seletanud, et said seal Tõnu Jõelaga kokku, et laip ära peita. M seletab, et tahtis sõpra aidata. T.M osutab Jõela elukohas kuuri juures olevale kivihunnikule ja seletab, et kivid võeti sellest hunnikust ning kuurist võeti kott ja siis sõitsid nad tema autoga XXX küla metsa, näitab lagedamat heina kasvanud sissesõidu kohta ning seletab, et ajas auto siit metsa sisse. Seejärel on ta juhatanud menetlustoimingust osavõtjad mööda rohtunud metsateed metsa ja kruusateest umbes 20 m kaugusel näidanud, et sõitis siia autoga sisse ja jättis auto esiosaga metsa poole. T.M seletusest nähtub, et nad tulid Jõelaga siia tagasi, et laip ära viia. Laip oli sama koha peal, kus Tõnu Jõela peksmist alustas. Panid selle auto peale ja viisid järve äärde. Ka järve ääres andis TM selgitusi laiba uputamise asjaolude kohta adekvaatselt oma eelnevalt antud ütlustele. Seega on TM korduvalt ja üksikasjalikult rääkinud L.J surnukeha äraviimisest sündmuskohalt ja uputamisest koos Tõnu Jõelaga. Arvestades seda, et enda osa pole T.M püüdnud vähendada ja tema süüdistuse osas ei muutu midagi sellest, kas ta eeltoodud tegevuse pani toime koos T.Jõelaga või üksinda, ei pea kohus usutavaks, et tegemist oleks rõõnaga Tõnu Jõela suhtes. Ka märgib kohus, et L.J surnukehaga toimetamise viis viitab sellele, et selline tegevus pandi toime mitme isiku poolt. Läbiotsimisprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga ( tl 72-73,76-77 ), millest nähtub, et 18
(21)10.septembril 2007.a. on Tõnu Jõela vanemate elukohast XXX linn XXX 2 väljast hoovi pealt kuuri ja vana aida vahelt võetud kaasa neli punast väikese mõõtmete erinevusega telliskivi. Telliskividel on näha krohvi ja segu. Kolme telliskivi puhul tundub, et tegemist on vanaaegsel moel vormidega valmistatud vanade telliskividega ( käsitsi vormitud). Üks telliskivi võib olla valmistatud juba kaasaegsel moel tehases ja asitõendi vaatlusprotokolliga ( tl 74-75), millest nähtub, et 18.juulil 2007.a. on vaadeldud viit punast värvi telliskivi, mis olid laibale raskuseks kotis. Telliskivid on punast värvi ja silmaga vaadates tundub iga kivi erineva mõõduga. Telliskividel on näha naha ja karva tükke. Viiest telliskivist kolme puhul tundub, et tegemist on vanaaegsel moel vormidega valmistatud vanade telliskividega ( käsitsi vormitud). Kaks telliskivi võivad olla valmistatud juba kaasaegsel moel tehases, on tõendatud, et Tõnu Jõela vanemate elukohas olnud kivid on nii mõõtmetelt, välimuselt kui valmistamise viisilt sarnased L.J surnukeha uputamiseks kasutatud kividega, mis omakorda kinnitab TM ütlusi selles, et laiba uputamiseks mõeldud koti ja kivid võttis Tõnu Jõela oma elukohast XXX tn 2 Kohus leiab, et Tõnu Jõela ütlused selle kohta, et vanemate hoovi peal vedelevad juba vähemalt 10 aastat vanad kivid, mis on pärit vanast ahjust ja truubist. Hoovi pääseb igaüks, seda kivihunnikut on tee pealt näha ( tl 207-208) on õiged selles osas, et nimetatud kivid olid tõesti tee pealt näha, mida Tõendab ka T.M ütluste ja olustiku seostamise 05.12.2007.a. videosalvestus, kuid kohus ei pea usutavaks, et Tõnu Jõela hea sõber TM, keda väga hästi tunnevad ka Jõela vanemad, oleks üksinda tegutsedes võtnud laiba uputamiseks vajaminevad kivid just Tõnu Jõela hoovi pealt, kusjuures kivide asukoht ei jää sugugi tee äärde, vaid kaugemale, hoonete juurde. Seega on tuvastatud, et L.J laiba viisid sündmuskohalt ära ja uputasid XXX järve TM ja Tõnu Jõela. Kohus leiab, et TM enda ütluste, Tõnu Jõela ütluste, eespool kirjeldatud tõendite - ütluste ja olustiku seostamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja TT ütlustega on tõendatud, et TM , olles teadlik 02.06.2007.a. õhtul XXX maakonnas XXX vallas XXX küla metsas Tõnu Jõela poolt toime pandud LJ tapmisest, süüdistuses toodud ajal koos Tõnu Jõelaga peitsid ära LJ surnukeha süüdistuses toodud viisil - viies selle sündmuskohalt T.M sõiduautoga XXX XXX valda XXX järve äärde, kus panid laiba koos telliskividega kotti, uputasid järve ja põletasid ära L.J riided, ning kuigi TM oli reaalne võimalus teatada Tõnu Jõela poolt toimepandud kuriteost – L.J tapmisest, ei teinud seda. Nähtuvalt
§ 113
, mille järgi kohus kvalifitseeris T.Jõela poolt toime pandud kuriteo, karistatakse teise inimese tapmise eest kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
§ 4
lg 1,2 kohaselt esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus, või sundlõpetamine. Eeltoodust nähtub, et Tõnu Jõela poolt toime pandud kuritegu oli esimese astme kuritegu ning TM pani seega toime teise isiku poolt toime pandud esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise. TM käitumine on õigesti kvalifitseeritud kuriteona
§ 306lg 1 järgi.
TM poolt LJ vähemalt kaks korda näkku löömine süüdistuses toodud ajal ja kohas s.o. XXX vallas XXX külas T.M sõiduautos, on tõendatud TM enda ütlustega ja õigesti kvalifitseeritud valu tekitanud kehalise väärkohtlemisena
§ 121järgi.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
§ 56
lg 1,2 sätetest, võttes aluseks isiku süü ja arvestades kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tõnu Jõela vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Teda on varem karistatud kriminaalkorras kolmel korral, sh kuue aasta ja ühe kuu pikkuse vangistusega KrK § 141 lg 2 p 19
(21)1,4-KrK § 15 lg2, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel. Viimati karistati Tõnu Jõelat Tartu Maakohtu 19.09.2006.a. otsusega kaheksa kuu pikkuse liitkaristusega ( tl 280-283). Seega pani Tõnu Jõela uued kuriteod toime katseajal. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused pole suutnud mõjutada Tõnu Jõelat õiguskuulekalt käituma, mistõttu kohus leiab, arvestades ka T.Jõela poolt toime pandud kuriteo ühiskonnaohtlikkust ja õiguskorra kaitsmise huvisid , et Tõnu Jõelat tuleb karistada reaalse vangistusega. Karistusmäära valikul orienteerub kohus sanktsioonis ettenähtud keskmisele karistusele.
§ 142
lg 2 p 1,2 järgi,
§ 182
lg 1 järgi ja
§ 121
järgi kvalifitseeritavate tegude eest karistuse mõistmisel peab kohus võimalikuks, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid , viisi ja raskust, mõista T.Jõelale karistuse alla sanktsiooni keskmise. Tapmise eest mõistab kohus Tõnu Jõelale karistuse sanktsiooni keskmises määras, arvestades seda, et kuriteo pani T.Jõela toime kõige nõrgema tahtluse vormi – kaudse tahtlusega, kusjuures kohus arvestab ka kannatanu , kes T.Jõelat tundis ja oli teadlik tema iseloomust ja käitumisharjumustest, eelnevat käitumist. Mõistetavad karistused liidab kohus
§ 64lg 1 alusel ning arvestades seda, et kriminaalasja lahendab kohus lühimenetluses, vähendab kohus Kr
MS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust 1/3 võrra. Et kuriteod pani Tõnu Jõela toime ajal, mil talle oli Tartu Maakohtu 19.09.2006.a. otsusega määratud katseaeg, suurendab kohus
§ 65
lg 2 alusel käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust eelnimetatud Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 8 kuu pikkuse vangistuse võrra. TM vastust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. TM on kriminaalkorras karistatud Võru Maakohtu 15.05.2003.a. otsusega
§ 25lg 2 ja § 374 järgi kahe kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga.
Kohus ei pea võimalikuks karistada TM
§ 306
lg 1 järgi toime pandud kuriteo eest sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega, arvestades T.M aktiivset tegevust toimepandud esimese astme kuriteo varjamisel.
§ 121
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest peab kohus võimalikuks karistada TM vangistusega sanktsiooni alammäära lähedaselt. Et kriminaalasja lahendab kohus lühimenetluses, vähendab kohus KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust 1/3 võrra. Kohus on seisukohal, et mõjutamaks TM edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja üldpreventsiooni eesmärgil tuleb TM osa temale mõistetavast vangistusest ära kanda reaalselt. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9, § 179 lg 1 p 1, 2, 180 lg 1 alusel nõuab kohus Tõnu Jõelalt ja TM sisse menetluskulud. Tõnu Jõelalt nõuab kohus sisse : süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 2,5 palga alammääras s.o. 10 875 krooni, sest T.Jõela pani toime I astme kuriteo. TM sissenõutava sundraha suurus on 6525 krooni, sest tema pani toime II astme kuriteo. Tõnu Jõelalt nõuab kohus sisse ekspertiiside maksumused: surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 6800 krooni ( tl 25 ) , sõrmejälgede ekspertiisi maksumus 1500 krooni ( tl 29) ja DNA ekspertiisi tasu 10220 krooni ( tl 60 ) , seega kokku 18520 krooni , määratud kaitsjale advokaat Peeter Järvele makstud tasu 1982,40 krooni ( tl 314) ja määratud kaitsjale advokaat Valli Kallastele makstud tasu, mis nähtuvalt uurija määrusest ( tl 317,320,323,326,329) on 11760 krooni ja V.Kallaste taotlusest 6005 krooni, seega kokku kaitsjatasu 19 747,40 krooni, samuti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 267,50 krooni (tl 345). TM nõuab kohus sisse määratud kaitsjale advokaat Aivar Kellole makstud tasu, mis nähtuvalt uurija määrusest ( tl 332,335 ) on 3634,40 krooni ja A.Kello taotlusest 5782 krooni, seega kokku 9416,40 krooni, samuti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise ja saatmise kulu kokku 35 krooni ( tl 345,347). 20
(21)Kersti Vosman Kohtunik 21
(21)