1-09-4684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2009. a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Kriminaalasja number 1-09- 4684
(09260100584)Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Kohtuistungi sekretär Maie Loks Kriminaalasi K. K. a süüdistuses KarS § 121 järgi Prokurör Külli Zimm Süüdistatav Kaitsja K. K. , isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, töövõimetuspensionär 85 % töövõime kaotusega, elukoht xx, kriminaalkorras karistatud 07.09.2005 Põlva Maakohtu poolt KarS § 275 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga,tõkend- elukohast lahkumise keeld Tõnis Lutsar RESOLUTSIOON K. K. süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega neli
(4)kuud. KarS § 73 lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et K. K. ale mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K. K. ei pane kolme
(3)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendiks tunnistatud kirves ja nuga tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende omanikule AA ale. Sisse nõuda K. K. alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti sundraha katteks, 2875 krooni ekspertiisikulude katteks ning 965 (üheksasada kuuskümmend viis) krooni vandeadvokaat Tõnis Lutsari osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool K. K. alt väljamõistmisele kuuluvast süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi kontole SEB Pangas, nr.10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-09-4684 sundraha / ekspertiisitasu / advokaaditasu (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui kriminaalmenetluse kulusid ei ole kohtuotsuses märgitud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus sissenõuete teostamiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus ja kokkuleppe sisu K. K. a süüdistatakse selles,et tema 10.02.2009 kella 21.30 ajal Põlva maakonnas x vallas x külas oma elukohas isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus lõi BB t ühel korral noaga paremale poole kaela piirkonda ja ühel korral kirvega kukla piirkonda, millega tekitas kannatanule pehmetesse kudedesse tungiva torke-lõikehaava paremal pool kaela piirkonnas ja kuklaluu murruga raiehaava paremal pool kukla piirkonnas ning ülalõualuu murru vasakul pool. Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi , s.o. teise inimese kehaline väärkohtlemine. Süüdistatava K. K. a , süüdistatava kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on K. K. ale mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi vangistus 4 kuud. KarS § 73 lõigete 1, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui K. K. ei pane kolme aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Süüdistatav K. K. kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. K. K. tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Asitõendiks tunnistatud kirves ja nuga kuuluvad K. K. a isale AA ale, mistõttu kohus peab võimalikuks need tagastada KrMS § 123 lg 3 p 2 alusel omanikule. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni, ekspertiisikuluna kohtuarstliku ekspertiisi maksumus2875 krooni ning kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu – 965 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu K. K. on töövõimetuspensionär 85 % töövõime kaotusega, mistõttu tema võimalused sissetulekut saada on oluliselt piiratud, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps ja menetluskulud kokku ületavad 10 000 krooni, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluses täies ulatuses on süüdistatavale ülejõukäiv. Seetõttu jätab kohus menetluskulud osaliselt – poole väljamõistmisele kuuluva sundraha ulatuses riigi kanda. Epp Tombak Kohtunik