p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60kordses miinimumpäevamääras, s.o 3 000 (kolm tuhat) krooniga, mis tasuda riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 4100065035) 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista R. P. lt riigieelarvesse: 1) 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks; 2) 420 (nelisada kakskümmend) krooni määratud kaitsjale makstava tasu katteks. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Põlva kohtumajalt asja arutamist üldkorras. 1-09-4851 Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. Süüdistusakti sisu Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse R. P. i selles, et tema 23.06.2007. a kella 23.30 paiku Räpina linnas Võõpsu maanteel, avalikus kohas, teiste isikute juuresolekul, lõi AA rusikaga näkku, tekitades viimasele ülahuule hematoomi ja füüsilist valu. Seega R. P. pani toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi puudub. Prokuröri ettepanek: R. P.
p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 minimaalpäevamäära, s.o 3000 krooniga. Maakohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on II astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest (tl 15-16). Süüdistatava karistust raskendavad mittekoosseisulised asjaolud puuduvad. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Seega tuleb R. P.
p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 3000 krooniga. Käesolevas kriminaalasjas esinevad järgmised menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha – 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu – 420 krooni (tl 38). Kuna KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, sellepärast mõistab kohus KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt välja eelmärgitud kriminaalmenetluse kulud täielikult. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 253 p 1; 254; 306 ning 311-313. Lembit Käis kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.