K. , isikukood xxxx, määratlemata kodakondsusega, emakeel eesti keel, algharidusega , xx õpilane, elukoht xx, kriminaalkorras karistamata, 23.11.2007 Tartu Maakohtu määrusega vabastatud karistusest
lg 1 p 2 alusel käitumiskontrollile allutamisega vastavalt
sätestatule; tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Peeter Järv RESOLUTSIOON H. K. süüdi tunnistada
K. ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui H. K. ei pane kaheksateistkuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
K. katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Jätta AA tsiviilhagi H. K. ilt
novembrikuu alguses seni kindlaks tegemata kuupäeval ,õhtusel ajal koos CC uga tungisid Põlva maakonnas Räpina vallas x külas kortermajas nr. x akna avamise teel AA le (A) kuuluvasse korterisse nr.x kust võtsid ära AA le kuulunud 13 pakki sigarette „ More“ kogumaksumusega 195 krooni. H. K. 2008 a. novembrikuu alguses seni kindlaks tegemata kuupäeval koos CC uga tungisid Põlva maakonnas Räpina vallas x külas kortermajas nr.x akna avamise teel AA le kuuluvasse korterisse nr. x, kust võtsid ära AA le kuulunud 10 pakki sigarette „More“ kogumaksumusega 150 krooni ja kaks kohukest „ Säästu“ kogumaksumusega 5,40 krooni. 02.01.2009 a. H. K. , viibides koos CC uga Põlva maakonnas Räpina vallas x külas majas nr. x korteris nr. x, võtsid ära AA le kuulunud sularaha 500 krooni. Toimepandu on kvalifitseeritud
võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Süüdistatava H. K. i, süüdistatava kaitsja ning prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on H. K. ile mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 7,8 ja 9 järgi vangistus 3 kuud.
K. ei pane kaheksateistkuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtu järeldused Süüdistatav H. K. kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. H. K. tuleb süüdi mõista
MS § 310 lg 1 alusel läbi vaatamata, arvestades, et kannatanu AA le kuriteoga kahju tekitanud isikuks on süüdistuse kohaselt lisaks H.K. ka CC . Seetõttu ei ole põhjendatud kogu tekitatud kahju väljamõistmine ainult H.K.. Kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o. 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu –1138,70 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõisteule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu H.K. on alaealine, kes õpib põhikoolis lihtsustatud õppekava alusel, mistõttu tema varaline seisund ei võimalda menetluskulusid hüvitada, leiab kohus, et menetluskulude hüvitamise kohustus tuleb panna H.K. emale BB le. Kuna BB kasvatab alaealist poega üksinda,käib menetluskulude hüvitamine täies ulatuses talle ilmselt üle jõu. Seetõttu jätab kohus menetluskulud ½ ulatuses riigi kanda. Epp Tombak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.