KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2009.a. Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-09-648 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Süüdimõistetu H. P. vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Prokurör Evelin Merilaine Süüdimõistetu H. P. (isikukood xxxx; elukoht xx; käesoleval ajal kannab karistust Tartu Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg 09.juuni 2009.a. RESOLUTSIOON Jätta H. P. Pärnu Maakohtu 16.02.2009.a. kohtuotsusega mõistetud tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesolev määrus Vanglale. vangistuse kandmisest kätte toimetada süüdimõistetule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud H. P. on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 16.02.2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistatud 1 aasta ja 3-kuulise vangistusega. Vangistuse kandmise algust on arvestatud alates 31.08.2008.a. H. P. kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 31.08.2008.a. ja lõpp 29.11.
- a. 06.05.2009.a. on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud materjalid otsustamaks H. P. vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu H. P. palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör leiab, et H. P. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistuse vabastamine. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et H. P. tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt isikul distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetaval oli vabaduses sissetulekud väga head, samas elustiil ja kulutamisharjumused tekitasid toimetulemisel probleeme (raha kulutas narkootikumide ostmiseks). Kinnipeetav on tarvitanud erinevaid narkootikume, põhiaineks oli väidetavalt viimasel ajal kokaiin, mida on manustanud ka süstimise teel. Teadvustab narkootikumide tarvitamist kui probleemi, samas puudub motivatsioon narkootikumide tarvitamist lõpetada. Kinnipeetav väljendab vestluse käigus mõningaid kuritegelikku käitumist pooldavaid seisukohti, samuti püüab enda käitumist õigustada, vähendades nende ohtlikust. Kinnipeetav ei ole mõistnud ühiskonnas kehtivate normide, õiguste ja kohustuste olulisust. Suhtub ühiskonda üleolekutundega ja ei ole valmis muutma enda käitumist. Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna arvamuses ei nõustuta H. P. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. H. P. l on küll võimalik vabanedes elama asuda venna AA juurde, kellel ei ole selle vastu midagi. Kuid eelmisel korral venna juurde vabanedes vahetas H. P. elukohti rohkem kui nende vahetamiseks luba jõudis taotleda. Vabaduses mõjutab H. P. käitumist negatiivselt alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimine, võib negatiivselt mõjuda määratud psühhiaatriliste ravimite mittetarvitamine. Eelmise kriminaalhoolduse käigus suunas kriminaalhooldaja H. P. VEK-i dokumentide uuendamiseks psühhiaater BB vastuvõtule 16.06.2007.a.. Hooldusalune käis vastuvõtul ära ja psühhiaatri sõnul oleks olnud isikule vaja statsionaarset ravi, millest hooldusalune keeldus. Arst kirjutas välja ravimid, mida isik peaks võtma regulaarselt. H. P. ravimeid välja ei ostnud, põhjendades, et pole raha. Kriminaalhooldaja saavutas kokkuleppe Tori Vallavalitsusega, et kõik ravimid kompenseeritakse. Sellegipoolest isik ei ostnud ravimeid välja ja keeldus neid tarbimast. 21.02.2008.a. seisuga isik keeldus ka pöörduma raviarsti vastuvõtule. Isiku 2
(3)ohtlikkus ja risk uusi kuritegusid sooritada on väga kõrge. Samas ei ole soovinud isik riski maandada võimalike abimeetodite kaudu (ravi, sotsiaalnõustamine, eneseabirühmad). Süüdimõistetu H. P. on käesolevaks ajaks teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud poole ja rohkem kui 6 kuud. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 1 p 2 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid kohtu hinnangul süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja tema vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed ei võimalda H. P. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. H. P. isiklikus toimikus olevatest kohtuotsustest ja karistusregistri teatisest nähtuvalt on H. P. korduvalt kriminaalkorras karistatud sh nii reaalse vangistuse kui tingimisi vangistusega. Ka on teda korra vangistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastatud ( 2007.a. ). H. P. pole küll katseaja toime pannud uusi kuritegusid, kuid kriminaalhooldusosakonna arvamusest nähtuvalt ei möödunud katseaeg probleemideta ( H. P. vahetas tihti elukohti ja keeldus psühhiaatri poolt vajalikuks peetavast ravist). Kohtu hinnangul ei sisenda selline süüdimõistetu varasem käitumine veendumust, et H. P. oleks ennetähtaegse vabanemise korral määrataval uuel katseajal võimeline katseaega edukalt läbima. Üheks peamiseks ohuteguriks H. P. puhul on nii vangla iseloomustuses kui kriminaalhooldusosakonna arvamuses peetud H. P. kalduvust tarvitada alkoholi ja narkootikume. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamist ei ole eitanud kohtuistungil ka H. P. ise. H. P. kinnitusel on ta ka kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Kohtu arvates olukorras, kus H. P. l on psüühilisi probleeme, kuid ta ei ole vajalikuks pidanud temale pakutavat ravi, samas kaldub H. P. tarvitama alkoholi ja narkootikume, esineb suur risk, et H. P. võib ettearvamatult käituda ja jätkata õigusvastast käitumist. Sellise isiku vangistustest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole kohtu arvates põhjendatud. Kohtunik Rita Kulberg 3
(3)